Tuhast ja lennuohutusest

aprill 21st, 2010 postitaja on Andrus
Lisa oma kommentaar

Viimasel ajal on enamikust meist saanud kõvad ilmaennustajad (eriti tuhapilvede liikumise analüüsi alal) ning lennuohutuse asjatundjad. Kuidas need kaks kokku käivad – või siis õigemini ei käi –, on aga tegelikult väga tõsine ja põhimõtteline küsimus. Olen kindel, et väga elavad diskussioonid sellel teemal lennundusringkondades on veel ees. Proovin siinkohal anda meie blogi lugejatele kiirülevaate, mis siis viimastel päevadel toimus ning millest Estonian Air oma otsustes on lähtunud.

Alustan paari lähtepunktiga.

Lennuohutus on iga lennufirma jaoks prioriteet number üks ning reeglina käib lennufirmades riski hindamine skaalal – on/ei ole. Ehk siis näiteks 10% riski vs 60% riski ei ole argument – ka 10% on liiga palju selleks, et lennuk reaalselt lendama läheks. Teiselt poolt on ka selge, et kõige ohutum lennuk on maale pargitud lennuk, ning seetõttu üritatakse otsuste tegemisel leida nii objektiivseid argumente kui vähegi võimalik.

Vulkaanituhk on lennukile kahtlemata ohtlik. Põhilised õhusõiduki osad, mis on ohustatud vulkaanilisest tuhast:

- mootorid ja abijõuallikas

- õhurõhu- ja mootorite töö andurid

- kabiini ja salongi aknad

- õhusõiduki juhtpinnad ning taga- ja esitiibade mehhanismid

- konditsioneerimissüsteem

Vulkaaniline tuhk on väga abrasiivne aine, mis põhjustab liikuvate osade kulumist. Samas sisaldab tuhk aineosakesi, mis sulades ja seejärel jahtudes võivad kinnituda mootoriosadele ning tuua kaasa toitesüsteemi ja jahutussüsteemi rikkeid, mis võivad viia mootori seiskumiseni.

Aga nüüd sellest, mis hakkas juhtuma eelmisel neljapäeval. Info tuhapilvede levimise kohta Euroopa kohale hakkas tulema Suurbritannia ametliku ilmateenistuse vahendusel, kes on volitatud terve Euroopa ulatuses selliseid prognoose koostama. Niipalju kui teada, põhineb see info suuresti arvutisimulatsioonidel ning nendes piirati ära ala, kus vulkaanituhk teoreetiliselt võib olla, mis välistas ka ala, kus seda ei ole. Sellest kaardist lähtusid esimestel päevadel ka kõik lennunduse reguleerijad, lubades lennata ainult seal, kus tuha olemasolu oli välistatud. Kahtlemata põhjendatud otsus, kui meenutame jutu alguses toodud lennunduse nii-öelda riskiskaalat – on/ei ole.

Paralleelselt käivitati reguleerijate ja lennufirmade koostöös ka töö sel teemal, kas ja kuidas oleks võimalik tuhapilvede asukohta ja tihedust paremini ja objektiivsemalt määrata. Paljud firmad käivitasid nädalavahetusel testlendude seeriad, et saada reaalsest olukorrast paremat ülevaadet. Nii jõutigi käesoleva nädala alguseks olukorda, kus tuhakaardid on täpsustunud, fikseerides lennuohutuse seisukohalt reaalselt ohtlikud tiheda tuhapilvega tsoonid. Euroopa riikide lennuametite läbi viidud riskianalüüside tulemusel leiti, et ülejäänud piirkondades lendamine ohtu lennuturvalisusele ei kujuta. Siiski käivitati kohe süsteem, mis kohustab kõiki lennuoperaatoreid lennukeid normaalolukorrast oluliselt tihedamini ja täpsemalt jälgima. Sellest kujuneb andmebaas, kus kõikvõimalikud (ka väikesed) riskid kiiresti välja tulevad ning mille põhjal on võimalik operatiivselt olukorda hinnata ja vastavalt reageerida.

Räägitud on ka sellest, et hetkel toimuvad lennud ainult nii-öelda lennufirmade vastutusel ning lennufirmadel on ise võimalik otsuseid vastu võtta, kas ja kuhu lennata. Kahtlemata saab lennufirma täna (aga ka igal muul ajal) vastu võtta otsuse mitte lennata, aga lendamine ise ei ole küll ainult lennufirmade poolt tehtud otsus. Lendude planeerimisel saadakse kinnitus lennuks väga mitmelt institutsioonilt (lähte- ja sihtlennujaam, lennukoridori kontrollijad) ning väiksemagi riski olemasolul lennuluba lihtsalt ei anta. Ning lõpuks teeb iga konkreetse lennu puhul lendamise või mittelendamise kohta ainuotsuse lennuki kapten.

Kokkuvõtteks – lendamine on endiselt igati ohutu tegevus. Probleemid tekkisid tuhaprobleemi uudsusest Euroopa taevas ning lennunduses reageeritakse uudsetele olukordadele reeglina väga konservatiivselt – seekord siis ulatuslike lennukeeldudega.

Loodame, et Islandi vulkaanid on nüüd taltumas ning et reisijate viimaste päevade seiklustest kodutee leidmisel saab edaspidi lennujaamas lennukit oodates mõnus jututeema.

Meeldivat lendu!

Andrus Aljas, Estonian Airi president

Jaga teistega |