Sinu säravaim mälestus Londonist?
London on metropol, millel on mitu keskust ja kus elab üle 7 miljoni inimese. Lisaks vanematele ja uuematele vaatamisväärsustele (Big Ben, London Eye, Tate Modern, St Pauli katedraal… seda loetelu võiks jätkata peaaegu lõputult) on seal palju sellist, mis jääb esmapilgul pinna alla ja mida ei oska otsida.
Millised on Sinu kõige säravamad mälestused Londonist, mida Sa tahaksid jagada? Milliseid kohti tahaksid teistelegi soovitada?
Andrus (OV) kirjutab:
juuni 11th, 2008 at 11:37
Teeme siis otsa lahti…
Tegelikult on London nõnda huvitav koht, et seal ei piirdu asi kunagi ainult ühe särava hektega. Seetõttu on ka minul neid päris mitu, aga esikolmik oleks järgmine:
1) Kunagi Londonis ringi kolades sattusin kuskil nägema pika majaderea teisel korrusel Tiibeti “restorani” silti. Omaniku sõnul oli see vähemalt sel ajal ainuke “tõeline” sedalaadi koht “muus maailmas”. Ja tal oli õigus… Ma ei ole küll Tiibetis endas käinud, aga tunne oli küll, et õhkkond ja maitsed on tõesti õiged (see soola-võiga tee jms). Kuigi elu on mind nii enne kui pärast viinud kõikvõimalikesse söögikohtadesse siis see Londonis avastatud tükike ehedat Tiibetit on siiamaani väga selge “gurmee-elamusena” meeles. Kahjuks ei aadressi ega asukohta ei suuda ma enam meenutada, aga olen kindel, et oma maitseüllatuse leiab iga Londoni külastaja ise ülesse.
2) Jalgpall ja Wembley staadion. Tõelisele jalgpallihuvilisele ei ole kommentaare vaja… Mina vaatasin seal Inglismaa ja Eesti mängu, aga niipalju kui tean, saab seal ka mängu/kontserdivälisel ajal teha tuuri ning nautida oma 90 minutit kuulsust. Uskuge mind, asi on seda väärt!
3) Windsori loss ja Eton. Jällegi iselaadne kogemus kuna sattusin sinna juhuslikult mingi suure kuningliku sündmuse ajal. Lossis jäi küll käimata, aga see feeling, mida üüratult rohkearvulised “kuningapere” fännid lossi ümber suutsid tekitada ei lähe meelest. See side ülemate ja alamate vahel on inglaslikult uhke ja erinev… “Kiviviske” kaugusel Windsorist on Eton, koos laialt tuntud kooliga, kus omaette õpivad ainult poisid vanuses 13 kuni 18. Sealt jäi enim meelde ühe traditsioonilises sabakuues, aga särk-püksist-väljas ja “tatise” poisi pilk – samas nii uhke ja nii nukker ning üksik…