Reguleeritud lennundus
Viimastel päevadel on meie klientide usaldus lähiregioonide lennugraafiku paikapidavuse suhtes oluliselt kõikuma löönud ja peame endale tunnistama, et klientide pahameel on olnud igati õigustatud. Lisaks on ajalehe Oma Saare väitel levima hakanud spekulatsioonid, justkui oleks osad lennureisid ära jäänud sellepärast, et Estonian Airile on kasulikum reisijad bussiga sihtkohta toimetada. See ei pea kohe päris kindlasti paika!
Lendude tühistamisel ja hilinemisel lähtuvad lennuettevõtted rahvusvahelistest reeglitest ja seadustest, seda ka nende põhjuste klassifitseerimisel. Lennunduse kohta võib öelda, et see on enim reguleeritud teenuseliike, kus pea kõik „liigutused“ toimuvad väga range järelvalve all.
Alates 2. detsembrist 2009 toimub Tallinna-Kuressaare liinil 9 edasi-tagasi lendu, neist 8 riikliku dotatsiooniga ning 1 lend (pühapäeviti) kommertsalustel ilma dotatsioonita.
Tallinna-Kuressaare lendude ärajäämisel toimetatakse reisijad sihtkohta bussiga (nii ilmastikuolude tõttu kui ka tehnilistel põhjustel), mis on 100% Estonian Airi kulul ning tühistatud lendude pealt dotatsiooni ei maksta. Seega on meile majanduslikult igal juhul kasulikum kõik lennud sooritada, olgu siis kasvõi 2 inimest pardal.
Alates aasta algusest kuni 14. detsembrini toimus Tallinna-Kuressaare liinil 387 edasi-tagasi lendu, ilmaolude tõttu tühistati 8 ja tehnilistel põhjustel 9 edasi-tagasi lendu.
Millest on põhjustatud viimasel nädalal jutuks olnud lendude tühistamised?
Lennuohutusest lähtuvalt ei lubata lennukit liinile, kui ei olda veendunud, et lennu sooritamine on 100% ohutu.
Möödunud päevade sügisesed ilmastikuolud, eelkõige suur niiskusprotsent ja nullilähedane temperatuur, seadsid tavapärasest suurema koormuse nii lennumasinatele kui ka tema erinevatele süsteemidele (jäätõrje-, navigatsioonisüsteem jne). Ilusa sooja või oluliselt külmema ilma korral esineb taolisi probleeme oluliselt vähem.
Alati ei pruugi mingi konkreetne viga ilmneda mingil süsteemil, vaid tema indikaatori(te)l, mis pilootidele süsteemi töötamisest teada annab. Meie ohutusstandardid näevad ette, et igal juhul, kus tekib kahtlus mingi seadme või komponendi töös, või kui see ei kinnita süsteemi sajaprotsendilist tööd, tuleb seda kontrollida ja vajadusel ka vahetada. Seetõttu on väga olulised ka lihtsalt indikaatorite häired, mis ei võimalda süsteemide tööd objektiivselt hinnata.
Analüüsime pidevalt ka oma lennukite hooldusprogramme, et selgitada kohapeal saadaolevate varuosade vajalikkust, mis aitaks vähendada ootamatutest tõrgetest tulenevat lennukite seisuaega miinimumini.
Samas oleme viimastel aastatel selle nimel kõvasti pingutanud, et saaksime Estonian Airi puhul rääkida kui Euroopa ühest täpsemast lennufirmast ning kahel viimasel aastal oleme seda oma statistiliste näitajate poolest ka olnud.
Tanel kirjutab:
detsember 15th, 2009 at 11:05
Aga kas te saate ausalt väita, et pole kunagi juhtunud, et mõni vähese arvu reisijatega lend jääb ära (mitte Kuressaarde, vaid mujale), kuna tekkis hea pakkumine charter-lennuks?
Erx kirjutab:
detsember 15th, 2009 at 12:07
Nii väikse lennukipargiga peabki lendude täpsus olema peaaegu 100%
Andrus (OV) kirjutab:
detsember 15th, 2009 at 12:28
Vastuseks Tanelile, et jah! Saame küll seda väita. Pealegi ei teki charterlennud niiöelda üleöö, et sellist dilemmat saaks üldse tekkida.
Vastuseks Erxile aga niipalju, et tegelikult on täpselt vastupidi. Väikese lennukipargi puhul tekib iga lennuki tehnilise probleemi korral surve kogu lennuplaanile, sest kõik lennukid on korraga lendama planeeritud. Suuremates firmades on võimalik lennukitega oluliselt paindlikumalt ümber “mängida”, sest kogu lennupark reeglina korraga õhus ei ole.
Indrek Aigro kirjutab:
detsember 15th, 2009 at 13:56
Mina olen endiselt seisukohal, et see on korralik luksus, et nii väikeses riigis (nii rahvaarvult kui majanduselt) on neli rahvusvahelist lennujaama regulaarsete ühendustega ja suur mugavus Saare- Pärnu- ja Tartumaa inimestele. Ei ole meedias leidnud ei tänu ega kiitust nende liinide avamise puhul aga iga hilinenud või ärajäänud lend teenib kohe omaette artikli.
Nüüd küsimus ka, kui Estonian Air avab Saare või Pärnu või Tartu liini, kas siis sellega kaasneb vastutus iga ärajäänud lennu eest? See ei kõla eriti loogiliselt: “teen ühenduse Tartu ja Stocki vahele ja kui üks lend ära jääb siis on trahvid ja näpuga näitamine ja nurin, aga midagi ei muutu ju halvemaks kui enne oli, kui üldse ühendust polnud. Kas see on kuidagi riigidotatsioonide tõttu?
Andrus (OV) kirjutab:
detsember 15th, 2009 at 18:50
Vastuseks Indrekule, et meie jaoks on lennud Kuressaarest, Pärnust või Tartust täpselt samasugused nagu kõik teised liinid ehk siis iga ärajäänud lennuga kaasneb lennufirma vastutus reisijate ees. Dotatsiooni saame ainult Kuressaare ja Tallinna vahelise ühenduse eest ning ainult siis kui lend toimub. Tehnilisel põhjusel või ilma tõttu ärajäänud lennureisid asendame Kuressaare puhul bussireisidega ning teeme seda 100% omal kulul.
Lennu kirjutab:
detsember 16th, 2009 at 15:57
Tanel, Kuressaare lennud ikka Saabiga ja vaevalt sellega charterit kannatab lennata. Ehk mõne spordimeeskonna kusagile lähedale välismängule! Kindlasti pole väljapoolt Tallinnat minevad lennuliinid meile mingi luksus, pigem on selleks sealsed (Pärnu, Tartu)lennujaamad. Need samas paljuski ehitatud EL rahade toel. Ryanairil kaks põhikohta Baltikumis- Kaunas ja Riia, Eestisse sobiks siis just Tartu. Ärireisjad, head teenindust ja mugavust hindavad lendaks EA-ga Tallinnast ning maksaks vastavat hinda, seljakotiga ja mujal tööl käivad aga Tartust odavlennufirmaga. Vabandust, et seda EA blogis kirjutan, kui arvan et EA sellest midagi ei kaotaks kuna sihtgrupid väga erinevad. Lisaks vähendaks see riski et nad hakkavad Tallinna lendama ja võtavad ära EA kliendid. Küll oleks sellest kasu Eestile nii kohalike võimaluste avardamisel kui turistide voolule ja mahtudele siia. Päris lõbus vaadata kuidas AB maadleb Riias kõikide odavlennufirmadega, meil hea võimalus kavalamalt teha!