Estonian Air | Lennukad mõtted

Estonian Air – Eesti atraktiivseim tööandja

postitaja on Triin ja rubriigid on Meedia, Triin

Delfis on tore uudis “Üliõpilased eelistaksid töötada Estonian Airis”: “Tööandja brändingu agentuuri Instar EBC poolt mais üliõpilaste hulgas tehtud tööandja maine uuring näitab, et kõige rohkem on üliõpilased huvitatud töötamisest Estonian Airis, Skype’is ja Microsoftis. Estonian Airis oli huvitatud ja väga huvitatud töötamisest 66,1 protsenti vastanutest.”

Sama uuring viidi läbi esimest korda eelmisel aastal ja ka siis oli Estonian Air üliõpilaste esimene eelistus!

Estonian Airi presidendi Tero Taskila kommentaar: “Meil on väga hea meel, et Estonian Airi peetakse põnevaks töökohaks. Meie tulevane kasv ja strateegia lisavad ettevõttele loodetavasti veelgi atraktiivsust ning annavad meile võimaluse võtta tööle kõige säravamad talendid, et saavutada oma eesmärgid.”

Estonian Airi saatuslik hetk

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Tero

Lennufirmade ülesanne on rahuldada üha suurenevat ülemaailmset nõudlust veoteenuste järele. Sellega panustavad nad piirkondade ühendamise kaudu majandusarengusse ja kultuuride ühendamise kaudu sotsiaalsesse arengusse, kirjutab Estonian Airi uus juht Tero Taskila.

Lennundus soodustab kaubandust, kultuuridevahelist mõistmist ja mõjutab oluliselt majandust. Kindel marsruutide võrgustik suurendab SKPd keskmiselt 5–8% võrra. Maailmamajanduse üks peamisi aspekte, mida välisettevõtted peavad tootmistehase peakorteri valimisel kaaluma, on oma üleilmsele töötajaskonnale hea lennuühenduse tagamine. Iga 1000 töötajaga lennufirma kohta luuakse majanduses hinnanguliselt üks töökoht ning seda lisaks lennufirmade ja lennujaamade juba olemaolevatele töökohtadele.

Lennundus on siin, et jääda, kuid tulevikus toimuvad kindlasti ka muutused. Lennunduse areng sõltub kolmest peamisest tegurist: ühinemine jätkub, lennukite keskmised mõõtmed suurenevad ja üha rohkem (lisa)teenuseid muutub tasuliseks.

Ühinemine
Lennufirmad otsivad tulevikus üha rohkem võimalusi ühinemiseks. Olenevalt ärimudelist on neil tegutsemiskeskkonna osas erinevad vajadused:
- Traditsioonilised, ehk nn tavalennufirmad, soovivad turumahtude optimeerimise nimel ühineda, sest liiga suur turumaht tekitab hinnasurve, millega paljud lennukompaniid ei pruugi toime tulla. Traditsioonilised lennufirmad püüavad saavutada ka mastaabiefekti ja pääseda ühinemise kaudu uutele turgudele.
- Odavlennufirmade eesmärgid on veidi teistsugused. Nad soovivad pääseda ligi suuremat tulu toovatele klientidele ja kõrvaldada ühinemiste kaudu ka konkurents. Pealegi on odavlennufirmade jaoks oluline domineerida lennujaamades.

Paljud (tegelikult isegi liiga paljud) Euroopa lennufirmad otsivad ostjaid, mis avaldab müügis olevate ettevõtete väärtusele negatiivset mõju. Selline olukord sobib aga nendele, kes soovivad lennuettevõtet osta. Kui Euroopa lennufirmad teiste firmade ostmisega eriti ei tegele, siis on Lähis-Ida ja Hiina lennufirmad Euroopa Liidu riikides tulusale äriliiklusele juurdepääsu nimel Euroopa lennufirmade ostmisest vägagi huvitatud.

Lennukite keskmine suurus
Odavlennufirmade lennud moodustavad praegu 35% Euroopa õhuruumis toimuvatest lennureisidest. See mõjutab oluliselt piletihindade taset, mis on hoolimata kõigi aegade kallimatest kütusehindadest praegu madalamad kui kunagi varem.

Nii püüavad lennufirmad istekoha maksumuse vähendamise eesmärgil muretseda suuremaid lennukeid ja lisada salongi istmeid juurde. Paljud odavlennufirmad käitavad oma lennukeid väga tiheda graafiku alusel ning lennufirma Lufthansa lisas hiljuti olemasolevatesse lennukitesse istmeid juurde, et kulusid vähendada.

Lisateenused
Lisateenused, nagu pagas või pardatoit, on lennunduses oluline ärivaldkond. 2010. aastal teenisid lennufirmad lisateenustega üle 22 miljardi USA dollari. Traditsioonilised lennufirmad muudavad suurema tulu saamiseks paljud seni piletihinna sisse kuulunud teenused tasuliseks. Samas lisavad odavlennufirmad üha sagedamini piletihinna sisse ka lisateenuseid. See tähendab, et tava- ja odavlennufirmade vahelised erinevused aina vähenevad. Tavalennufirmadel on aga odavlennufirmade ees see eelis, et neil on sobivamad väljumisajad ja parem lennuvõrgustik.

Lennunduse arengust Balti riikides
Balti riikide lennundus sai rängima hoobi 2008. aasta finantskriisi ajal. Leedu riiklik lennufirma läks pankrotti, Estonian Air vähendas märkimisväärselt oma lende, ent AirBaltic võttis riske ning suutis oma võrgustiku ümber korraldada ja majanduslanguse ajal isegi kasvada. Kasutades ära suurte lennufirmade reisijatevoogusid suutsid lõunanaabrid tagada Riia lennujaamas reisijatearvu kasvu. Kuigi Läti kohaliku turu nõudlus jääb siiani alla 2008. aasta tasemele, annavad kasvule hoogu transiitlendajad.

Nii Leedus kui ka Eestis on nõudlus lennureiside järele oluliselt tõusnud. Balti riikide lennujaamad (eriti Tallinna lennujaam) on väga edukalt ligi meelitanud uusi lennufirmasid, mis võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Positiivne külg on see, et ligipääs riiki on paranenud, mis võimaldab tugevdada konkurentsivõimet Euroopas. Samas lasub lennujaamadel surve hoida kontrolli all kõiki lennufirmasid, et keegi ei domineeriks liiga palju. Ühe või teise lennufirma domineerimine tooks kaasa selle, et riik ei suudaks juhtida lennutranspordi infrastruktuuri arengut.

Eesti majanduse väljumine kriisist oli üks edukamaid ja edasipürgivamaid. See edu on aidanud kaasa ka reisijatearvu suurenemisele Tallinna lennujaamas. Kasv jätkub, kuna Tallinn on taas muutumas ahvatlevaks sihtkohaks nii äri kui ka turismi eesmärgil reisijatele. Selleks et meelitada ligi reisijaid ka kaugemalt (Lähis-Idast, Põhja-Ameerikast), peab lennujaam oma lennuvõrgustikku veelgi laiendama. Kauglendude teenindamine nõuab suuremaid lennukeid ja tulu teenimiseks peavad lennud täis olema. Lennukite täitmiseks kohalikust nõudlusest üksi ei piisa. Seepärast on oluline, et riigis oleks lennufirma, mis pakuks kauglendude täitmiseks piisavalt palju lende. Hoolimata majanduslikust survest, mis tuleneb kõrgetest kütusehindadest, on praegu see aeg, mil Eesti peab vaatama vapralt tulevikku ja investeerima riikliku lennufirma kaudu Eesti lennunduse infrastruktuuri arendamisse. Estonian Airi ei tohiks näha (ega juhtida) kui firmat, mis vajab pidevalt osanike raha. Samas pole midagi saavutatud ka jupphaaval firmadesse investeerimise teel. Äritegevus nõuab julgust ja investeeringuid tuleb juhtida edukalt. Nagu ütleb üks vanasõnagi: raha tõmbab raha ligi.

Estonian Airi juhatuse esimehe Tero Taskila arvamuslugu ilmus 29. juuni Äripäevas ja Logistikauudised.ee lehel.

Minu Estonian Air: killuke kodumaad taevas

postitaja on Triin ja rubriigid on Triin, Varia

Minu Estonian Airi vastuseid muudkui tuleb ning ehkki põhjalikum kokkuvõte sünnib hiljem, on väga põnev tulemustele vahepeal pilk peale visata. Kopeerin ka siia mõned vastused küsimusele, mida tähendab Sinu jaoks rahvuslik lennufirma…

“Killuke kodumaad õhus.”

“Seda, et minu riik on esindatud ka võõrastel lennuväljadel.”

“Kuigi mul ei ole probleemi suhelda vajaduse lennupersonaliga inglise keeles, siis siiski eelistan ma ma eesti keelt. See on oluline.”

“See on firma, mis esindab riiki. See on firma, mis loob välismaalasele esimese mulje sellest riigist, kuhu ta lendamas on. See tähendab ka, et lennufirma imago on seotud riigiga seonduvate sümbolite ja värvidega. Rahvuslik lennufirma on riigi lennuteenuste arengus esmatähtis.”

“Riigile kuuluv, soodustab oma rahva lendamist. Soodsad hinnad, hea teenindus, palju huvitavaid sihtkohti.”

“Rahvuslik lennufirma on see, et ükskõik kus maailma otsas lennukile astudes tekiks tunne, et nüüd ma olen juba kodus.”

“Keeruline on defineerida sõnapaari rahvuslik lennufirma. Minu jaoks seostub see mingi emotsiooni ja tundega. Näiteks Lufthansa on ju ka vägagi kvaliteetne firma, kuid ma ei saa nendega lennates sellist positiivset emotsiooni, kui oma kodumaise firmaga.”

“See on see mille üle saab uhkust tunda! Ma olen kindel, et sakslased tunnevad just uhkust, kui reisivad Lufthansaga – uued lennukid, mugavad istmed, kõik vajalikud pardateenused on hinna sees, väga hea pardateenindus ning mõistlik hind.”

“Sõbralikku eestikeelset teenindust.”

“Rahvuslik lennufirma tähendab minu jaoks usaldust ja kvaliteeti ning sörtsuke uhkustunnet ka. Kindlasti ei ole odavlennufirma minu jaoks rahvusliku lennufirma tiitlit väärt.”

“See, et saan soodsa hinnaga lennata. Turvaliselt. Alati. Eestlastele võiks olla EA piletid paljupalju soodsamad. Võtku sealt neid mugavusi ära, aga liiga kallis on.”

“Rahvuslik lennufirma on lennufirma, mille pardale astudes tekib tunne et see ongi osake kodumaast, ilma et antud hetkel Eestis viibiks – sinna alla kuuluks pardatoit, keel, teenindus, meeskond pardal.”

“Läbi aastate kogetud täpseid lende ning head ja emakeelset pardateenindust.”

“Rahvuslik lennufirma on just nagu kodu käepikendus. Astudes Londonis, Roomas, Dublinis vml “oma” lennukile, tervitatakse sind eesti keeles! Super, nii on tunne, et oledki juba kodus. See on ainuke lennufirma maailmas, kes seda teeb – teenindab eesti keeles. Ja see on hea tunne.”

“Natuke uhke tunne on ikka, et Eestil on oma lennufirma.”

“Teenindus oma keeles, ja mõningane emotsionaalne seotus – on lihtsalt hubane jälgida Facebooki ja teisi uudiseid “oma” lennufirma kohta. Eriti mõnus on tunne välismaalt koju lennates, kui astuda Estonian Airi lennukisse. Eriline puhkamisetunne saabub alati sel hetkel.”

“Seda et ma saan turvaliselt koju, ja kodus vajadusel ka kuhugi, kus varem pole käinud. Ja samas toetan Eesti asja.”

“Uhkust, et meil on OMA lennufirma. Usun, et see on ühele tillukesele riigile väga oluline. Oluline on ka hea Flight Magazine, mis Eestit tutvustab ning suureks plussiks kõik iseloomulikud nüansid (alates kas või stjuardesside riietusest). Ma lendan alati suurima heameelega nimelt Estonian Airiga.”

“Kõige täpsemini saaks kirjeldada nii: kui peale pikka tööreisi astud lennukisse ja see tekitab koduse tunde – lennukite värvilahendus, eestikeelsed ajalehed, mida lennukisse sisenemisel pakutakse, eesti keel pardal, meeskonna rahvusmotiividega vormiriietus, jne.”

“Üheks olulisemaks rahvuslikkuse tunnuseks on minu silmis kindlasti disainikeel, millega Estonian Air on igati täppi pannud. Boonuspunkti annavad kindlasti uued vormiriided! Samuti on lennu ajal ajaviiteks igati mõnus emakeelseid pardaajakirju sirvida.”

Kõigile neile, kes veel pole oma sõna sekka öelnud – tere tulemast Minu Estonian Airi keskkonda seda tegema!

E-pilet ja e-registreerimine

postitaja on Triin ja rubriigid on E-teema, Triin

Allpool on kaks spikrit – üks aitab oma e-piletit paremini lugeda ja teine näitab, kuidas end Estonian Airi kodulehel mugavalt lennule registreerida.

E-pilet

E-registreerimine

Soovitan Estonian Airi kodulehel olevat mugavat e-registreerimise võimalust – seal ennast ja oma kaaslasi lennule registreerides on võimalik vältida tüütut check-ini järjekorras seismist lennujaamas. Printeri puudumisel saab pardakaardi lennujaamast, kuid meelepärase istekoha võib sellegipoolest internetist valida.

Ja kui oma sõpra lennule ei tule, tasub vaadata Estonian Airi Facebooki rakendust Lennusõbrad. :)

Lisaks tuletan meelde, et lennule tuleks alati kaasa võtta ka pass või ID kaart (mitte sünnitunnistus ega autojuhiluba :) ).

Miks vajab Eesti oma lennukompaniid?

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Triin

Eile toimus Tallinna Sadama, Estonian Airi, Tallinna Lennujaama ja Tallinki koostöös korraldatud transpordi- ja turismikonverents “Aken Euroopasse”.
Panen siia ühe slaidi Estonian Airi presidendi Tero Taskila esitlusest, kus on ära toodud hulk plusse, mis kaasnevad sellega, kui riigil on oma lennukompanii.

Otsene mõju:
- Loob töökohti (majandusharu keskmine: 60-80 lennukompanii töötajat ühe lennuki kohta).
- Tekitab sissetulekuid.
- Tõstab valitsuse tulusid kohalikest maksudest.
- Toob tulu lennujaama renditasudelt (maandumis- ja parkimistasud; väravate ja angaariruumi rent).
- Suurendab tarnijate tulusid (kütus ja hooldus; toitlustus ja maapealsed teenused).

Kaudne ühiskondlik mõju:
- Kasvatab tulusid turismist (kaubandus, restoranid, hotellid, kohalik transport jne).
- Edendab äri, importi/eksporti, valitsuse suhteid ja reisimist.
- Loob töökohti ja nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele.
- Suurendab riigi tuntust (näide: paljud inimesed on kuulnud Singapurist tänu lennukompaniile).
- Ühendab muu maailma majandustega.

Kujundame koos tuleviku Estonian Airi!

postitaja on Ilona ja rubriigid on E-teema, Lennundus, Reklaamikampaaniad, Tero, Varia

Tero Taskila (foto: Kaupo Kikkas)

Lennufirma jaoks on käes põnevad ajad. Me oleme alustanud teekonda, et arendada oma toodet ja teenuseid ning saada paremaks kui kunagi varem.

Eesti ja eestlased on tuntud kui innovaatilised, nutikad ja kiired uute tehnoloogiate rakendajad. Eestlaste armastus loominguliste, lihtsate ja praktiliste lahenduste vastu on pannud aluse edulugudele internetis ja mobiilsete tehnoloogiate valdkonnas. Ma usun, et need Eesti kui riigi ja eestlaste kui inimeste positiivsed omadused peaksid olema tugevamalt esindatud ka Estonian Airi näo kujundamisel.

Oled sa kunagi mõelnud, et “Mina teeksin seda teisiti?” või unistanud lennufirma juhtimisest? Nüüd avaneb Sul võimalus osaleda Estonian Airi tuleviku kujundamises. Oleme käivitanud kampaania Minu Estonian Air. See kampaania on osa plaanist, mis aitab meil saada paremaks kui kunagi varem. Me soovime teada Sinu arvamust, kuidas arendada Estonian Airi tooteid ja teenuseid, et need oleksid just sellised, nagu Sina soovid. Kas lennufirma peaks jätkama heade traditsiooniliste teenuste ja toodete pakkumist taskukohaste piletihindadega või eraldama kõik teenused ja pakkuma ainult odavaid piletihindu? Kas Sa sooviksid lennata muretult põhilennujaamadesse mugavatel aegadel või soovid madalamat piletihinda, makstes iga teenuse eest eraldi ja leppides kaugemal asuvate lennujaamadega odavamatel lennuaegadel?

Projekt Minu Estonian Air on põnev ka seetõttu, et see on esimene nii laiaulatuslik ettevõtte strateegiaprojekt maailmas (vähemalt lennunduses), mille elluviimise töövahendiks on nii suur rahvaküsitlus. See tähendab seda, et inimesed või ettevõtted küsivad avalikkuselt üldist arvamust selle kohta, kuidas kujundada ettevõtte tooteid või luua teenuseid. Projekt Minu Estonian Air kestab terve suve ja keskendub erinevatele vaatenurkadele seoses ettevõtte igapäevaküsimustega. Kuidas me saame Sind paremini teenindada? Kuidas saada paremateks töötajateks ja parandada meie osanike (kliendid, töötajad, omanikud, partnerid) heaolu? Palun kliki siin http://www.estonian-air.ee/minu_estonian_air, vasta mõnele lihtsale küsimusele ja alusta Sinu Estonian Airi kujundamist.

Projekti Minu Estonian Air kaudu kommentaare ootama jäädes

Tero Taskila

Estonia Airi president

Pilootide koolitusest

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Triin

Estonian Airi blogi kommentaarides oli hiljuti juttu noorte pilootide oskustest ja koolitusest. Seda teemat kommenteeris veidi Estonian Airi lennukoolituse juht Jaanus Nuut.

Pilootide koolitus Euroopas on reglementeeritud erinevate dokumentidega, miinimumnõudeid algkoolitusel lennukitele ja nõudeid koolitusorganisatsioonidele kajastatakse hetkel sellises dokumendis nagu JAR-FCL 1 (Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing, aeroplanes).

Algkoolitusega ei tegele lennufirmad otseselt, kaudselt võivad nad omada koolitusorganisatsiooni (FTO, Flight Training Organisation) või siis saada kaadrit erinevatelt FTO-delt. Tõsi, et kommertspiloodina väiksemat sorti lennumasinal hea ilma ja suuremate õigusteta võib lennata pärast 150-240 lennutunni omandamist. Seda sõltuvalt läbitud programmist. Selline koolitus on Euroopas kestnud aastakümneid.

On tõsi, et lennufirmad võtavad tööle vaid 200 tundi omava noore piloodi, ühtlasi võttes vastutuse tema jätkukoolituse läbiviimise eest. See, kui suure kogemuspagasiga piloodi firma hetkel tööle võtab, sõltub paljuski majandusest. Kui on head ajad, on pilootidest puudus ja latt madalal. Kriisi ajal oli miinimumnõue 5000, kohati 7000 tundi ning konkurents üsna tihe.

Ei peaks kartma, et 200 tundi omav noor ja kõrgelt motiveeritud piloot piloteeriks, just nimelt juhiks käsitsi, lennukit halvemini kui 15 000 lennutundi omav hallpea. Korralik algkoolitus sisaldab just eelkõige tavainstrumentide järgi piloteerimist ning navigatsiooniteadmisi vallast, mida tänu tehnikale tulevikus vast tarvis ei lähegi. Piloodi tipuks loetakse 35 eluaastat, millest vanemaks saades toimub aeglane degradeerumine, kahjuks. Kuid looduse vastu ei saa. Kogemused on need mida vanuse kasvades hinnatakse.

Kui nüüd algkoolitus on läbitud, taskus 200 tundi ja õnnestubki lennufirmasse tööle saada, algab tüübikoolitus. Vahemärkuseks olgu öeldud, et lennufirmade entry policy’d erinevad. Minimaalsed lennutunnid, testid nii praktilise lendamise osas simulaatoritel kui ka teooria koha pealt.

Tüübikoolitus sisaldab teoreetilist koolitust, üldjuhul 2-4 nädalat, simulaatortreeningut 2-3 nädalat ning praktilist liinilendamist “rivvivedamise” näol 3-6 kuud. Alles pärast seda lõpetavad firma õpetajad/instruktorid piloodiga tegelemise ning ta alustab lende tavameeskonna koosseisus.

Tüübikoolituse maksumus on orienteeruvalt 15 000-20 000 EUR ning tihtipeale sõlmivad firmad siduvaid kokkuleppeid, stiilis mina koolitan, kolme aasta jooksul tasub see end ära ning kui on soov varem lahkuda, tuleb raha tagasi maksta.

Kapteniks saamise üldnõue on 1500 lennutundi, millest 1000 instrumentaallendu, liinilenduri tunnistus, mis eeldab korralikku õppimist ja mitte kerget 14 eksamit, mis tuleb soortada piiratud aja jooksul, ning kaptenikoolitust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esmapilgul lihtsad 200 tundi ei anna garantiid piloodina töötamiseks, koolitus Euroopas on tasemel, mis lubab alustada tüübikoolitusega lennufirmades, regulatsioone ja piiranguid erinevate dokumentide näol on piisavalt palju, et välistada mittekvaliteetne piloodikaader.

Kindlasti ei ole tegemist masstoodanguga, vaid pigem on pilootide koolitamisel individuaalne lähenemine.

Estonian Air omab koolituskogemust 200tunniste noorte pilootidega, üsnagi edukat kogemust. Estonian Air omab ka negatiivset kogemust kandidaatide koolitamisel, kellel on 10 000 ja rohkem tundi kandideerimise hetkel.

Mugavalt lennujaamast linna

postitaja on Triin ja rubriigid on Triin, Varia

Hea uudis – alates tänasest viib turiste ja linnaelanikke Tallinna Lennujaamast kesklinna ja kesklinnast lennujaama uus bussiliin nr 90K.

Buss väljub lennujaamast iga täis- ja pooltund kell 8-18. Liini opereerib Hansabuss koostöös Tallinna Lennujaama ja Estonian Airiga.

Bussides on ruumi pagasile ning busside kujundus on äratuntav ja atraktiivne. :) Pilet maksab 2 eurot.

Pikem pressiteade Estonian Airi kodulehel.

Estonian Air soovitab jälgida lennuinfot

postitaja on Ilona ja rubriigid on Ilona, Varia

Seoses sellega, et Islandil purskab jälle üks vulkaan, soovitab Estonian Air jätkulendudele suunduvatel inimestel kontrollida olukorda sihtpunktis (kas jätkulendu teenindava lennufirma või sihtpunkti lennujaama kodulehe või reisikorraldaja kaudu). Praeguse seisuga Estonian Airi otselennud tuhapilvede tõttu häiritud pole. Jälgime infot tuhapilvede liikumise kohta ja informeerime oma reisijaid aegsasti, kui midagi peaks muutuma.

Laupäeval hakkas purskama Islandi kaguosas asuv vulkaan Grímsvötn, mis võib paiguti põhjustada häireid lennuliikluses.

Euroopa lennuliiklust koordineeriv Eurocontrol teatas esmaspäeval, et Euroopa taevas peaks jääma tuhapilvedest puhtaks vähemalt teisipäeva õhtuni, kui Islandi vulkaanipurske järel õhku paiskunud tuhk jõuab Šotimaa põhjaosa kohale. Eurocontrol teatas, et kui pursked jätkuvad sama intensiivselt, võib tuhapilv jõuda neljapäeval Prantsusmaa lääneosa ja Põhja-Hispaania kohale. Mitmed Euroopa lennufirmad on Islandi Grimsvötni vulkaani tekitatud tuhapilve tõttu Šotimaa lende ära jätnud.

Island sulges pärast vulkaani purskama hakkamist õhuruumi. Keflaviki lennujaam, mis on Islandi suurim, avati uuesti eile hilisõhtul.

Vastus Ryanairi pakkumisele

postitaja on Andrus ja rubriigid on Andrus, Huumor, Lennundus, Varia

Ryanairi poolt meedia vahendusel mulle tehtud pakkumine tasuta lennuks (üleeilne uudis) on küll lahke, aga nagu odavlennukompaniide puhul sageli ikka, selgub lähemalt asja uurides, et lubadused “soodsatest” pakkumistest on paljas õhk – antud juhul väljendub see selles, et lubatud lennupileteid ei ole kuskil. :)

Ma ei ole seni pidanud Ryanairi teenuse eest kas või väga odava hinna maksmist mõistlikuks, aga nüüd kasutaks asjakohase hinna-kvaliteedi suhtega (ehk siis tasuta) pakkumise kindlasti ära. Kahjuks olen aga pidanud pettuma. See fakt näitab minu arust väga selgelt, et Ryanairi tühjade lubaduste ja “soodsate” pakkumiste asemel tasub klientidel usaldada Estonian Airi, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest – enne tee ja alles siis räägi…

Ühtlasi tuletan meelde, et Tallinna Lennujaamas kuulub suurim turuosa Estonian Airile ning Estonian Airi reisijate arv on stabiilne. Seega on Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arvu kasv tulnud varem teistest lähedal asuvatest lennujaamadest odavlendudega lennanud reisijate arvelt, samuti nende inimeste arvelt, kes pole varem Tallinnasse lennanud või lennutransporti eriti kasutanud.

Viimased Postitused
Viimased Kommentaarid
Blogist
tiltslope: Üks teenus, mida Estonian Air kasutab on SAS Eurobonus programm. 4. maist muudab SAS ...
Merli: Minu meelest täitsa asjalik ja ajakohane postitus. Martin Kaerlepa kohta saan kah ...
OV fänn :): Stenil poleks vaja lahmida, jutt andmekaitsest jms on ju täitsa asjakohane :)...
Sten: Kohutav postitus, kas Estonian-Airis töötavad lapsemeelsed, arengupeetusega kirjasura...
Er: Kuidas on kõige paremini registreerida lennule ja ära anda pagas, tingimusel et ma le...

Switch to our mobile site