apr
23
Estonian Air annab Euroopa kultuuripealinnale tiivad
Vaata, kuidas Eesti lennunduse Oskar ehk siis Estonian Airi lennuk ES-ABO endale kauni uue kuue sai. 
apr
21
Tuhast ja lennuohutusest
Viimasel ajal on enamikust meist saanud kõvad ilmaennustajad (eriti tuhapilvede liikumise analüüsi alal) ning lennuohutuse asjatundjad. Kuidas need kaks kokku käivad – või siis õigemini ei käi –, on aga tegelikult väga tõsine ja põhimõtteline küsimus. Olen kindel, et väga elavad diskussioonid sellel teemal lennundusringkondades on veel ees. Proovin siinkohal anda meie blogi lugejatele kiirülevaate, mis siis viimastel päevadel toimus ning millest Estonian Air oma otsustes on lähtunud.
Alustan paari lähtepunktiga.
Lennuohutus on iga lennufirma jaoks prioriteet number üks ning reeglina käib lennufirmades riski hindamine skaalal – on/ei ole. Ehk siis näiteks 10% riski vs 60% riski ei ole argument – ka 10% on liiga palju selleks, et lennuk reaalselt lendama läheks. Teiselt poolt on ka selge, et kõige ohutum lennuk on maale pargitud lennuk, ning seetõttu üritatakse otsuste tegemisel leida nii objektiivseid argumente kui vähegi võimalik.
Vulkaanituhk on lennukile kahtlemata ohtlik. Põhilised õhusõiduki osad, mis on ohustatud vulkaanilisest tuhast:
- mootorid ja abijõuallikas
- õhurõhu- ja mootorite töö andurid
- kabiini ja salongi aknad
- õhusõiduki juhtpinnad ning taga- ja esitiibade mehhanismid
- konditsioneerimissüsteem
Vulkaaniline tuhk on väga abrasiivne aine, mis põhjustab liikuvate osade kulumist. Samas sisaldab tuhk aineosakesi, mis sulades ja seejärel jahtudes võivad kinnituda mootoriosadele ning tuua kaasa toitesüsteemi ja jahutussüsteemi rikkeid, mis võivad viia mootori seiskumiseni.
Aga nüüd sellest, mis hakkas juhtuma eelmisel neljapäeval. Info tuhapilvede levimise kohta Euroopa kohale hakkas tulema Suurbritannia ametliku ilmateenistuse vahendusel, kes on volitatud terve Euroopa ulatuses selliseid prognoose koostama. Niipalju kui teada, põhineb see info suuresti arvutisimulatsioonidel ning nendes piirati ära ala, kus vulkaanituhk teoreetiliselt võib olla, mis välistas ka ala, kus seda ei ole. Sellest kaardist lähtusid esimestel päevadel ka kõik lennunduse reguleerijad, lubades lennata ainult seal, kus tuha olemasolu oli välistatud. Kahtlemata põhjendatud otsus, kui meenutame jutu alguses toodud lennunduse nii-öelda riskiskaalat – on/ei ole.
Paralleelselt käivitati reguleerijate ja lennufirmade koostöös ka töö sel teemal, kas ja kuidas oleks võimalik tuhapilvede asukohta ja tihedust paremini ja objektiivsemalt määrata. Paljud firmad käivitasid nädalavahetusel testlendude seeriad, et saada reaalsest olukorrast paremat ülevaadet. Nii jõutigi käesoleva nädala alguseks olukorda, kus tuhakaardid on täpsustunud, fikseerides lennuohutuse seisukohalt reaalselt ohtlikud tiheda tuhapilvega tsoonid. Euroopa riikide lennuametite läbi viidud riskianalüüside tulemusel leiti, et ülejäänud piirkondades lendamine ohtu lennuturvalisusele ei kujuta. Siiski käivitati kohe süsteem, mis kohustab kõiki lennuoperaatoreid lennukeid normaalolukorrast oluliselt tihedamini ja täpsemalt jälgima. Sellest kujuneb andmebaas, kus kõikvõimalikud (ka väikesed) riskid kiiresti välja tulevad ning mille põhjal on võimalik operatiivselt olukorda hinnata ja vastavalt reageerida.
Räägitud on ka sellest, et hetkel toimuvad lennud ainult nii-öelda lennufirmade vastutusel ning lennufirmadel on ise võimalik otsuseid vastu võtta, kas ja kuhu lennata. Kahtlemata saab lennufirma täna (aga ka igal muul ajal) vastu võtta otsuse mitte lennata, aga lendamine ise ei ole küll ainult lennufirmade poolt tehtud otsus. Lendude planeerimisel saadakse kinnitus lennuks väga mitmelt institutsioonilt (lähte- ja sihtlennujaam, lennukoridori kontrollijad) ning väiksemagi riski olemasolul lennuluba lihtsalt ei anta. Ning lõpuks teeb iga konkreetse lennu puhul lendamise või mittelendamise kohta ainuotsuse lennuki kapten.
Kokkuvõtteks – lendamine on endiselt igati ohutu tegevus. Probleemid tekkisid tuhaprobleemi uudsusest Euroopa taevas ning lennunduses reageeritakse uudsetele olukordadele reeglina väga konservatiivselt – seekord siis ulatuslike lennukeeldudega.
Loodame, et Islandi vulkaanid on nüüd taltumas ning et reisijate viimaste päevade seiklustest kodutee leidmisel saab edaspidi lennujaamas lennukit oodates mõnus jututeema.
Meeldivat lendu!
Andrus Aljas, Estonian Airi president
apr
18
Linke, kust saab infot, abi, käitumisjuhiseid
Kõik täiendused kommentaaridesse teretulnud!
Estonian Airi lehed
Uudised: http://www.estonian-air.ee/uudised ja http://www.estonian-air.ee/news
Lennuplaan: http://www.estonian-air.ee/lennuplaan ja http://www.estonian-air.ee/flight_plan
EST Juhised reisijatele, kelle lend on tühistatud: http://www.estonian-air.ee/index.php?id=32521
ENG Instructions for passengers whose flight has been cancelled: http://www.estonian-air.ee/34969
Lisaks…
Välisministeerium: www.vm.ee
Estraveli väga hästi kirjutatud käitumisjuhis: http://www.estravel.ee/uudised/2010/04/kaitumisjuhis-islandi-vulkaanilise-tuhapilve-mojud/
Lennuki asemel autoga Euroopast/ Euroopasse – pakkumised Trip.ee foorumis: http://www.trip.ee/content/euroopa/hadaabi-lennuki-asemel-autoga-euroopa-mistahes-sihtpunkti-sel-nadalavahetusel.html#comment-278800
Leia saatusekaaslasi, kellega kojusõiduks autot jagada: http://www.roadsharing.com
Facebooki grupp samaks otstarbeks: http://www.facebook.com/carpooleurope
Veel üks grupp Facebookis: When Volcanoes Erupt: A Survival Guide for Stranded Travelers: http://www.facebook.com/group.php?gid=111731495524306&ref=mf#!/group.php?gid=111731495524306&v=wall&ref=mf
apr
7
Kuidas toimida, kui oled lennust maha jäänud
Paljud meist on lennule eelneva öö veetnud küljelt küljele väherdes ja kartnud oma hommikust lendu maha magada. Paratamatult sellised asjad vahel juhtuvad. Pilet on ostetud, kuid kas siis magusa une või mõne muu ootamatu takistuse tõttu jäädakse lennust maha. Mida siis peale hakata või kuidas käituda? 
Lennunduses on nii, et ühe tellimusena ostetud edasi-tagasi pilet on üks dokument ja see seab mõned piirangud, mis inimestele mõnikord üllatusena tulevad.
Reeglite järgi: kui turistiklassi piletiga reisija pole ühte lennusegmenti kasutanud, siis tühistatakse kõik reisija jätku- ja tagasilennud. Pileteid peab kasutama kupongide järjekorras. (See ei kehti paindliku turistiklassi ja äriklassi piletite puhul, mis on – nagu nimigi ütleb – paindlikumad ja rohkemate võimalustega.) Reisija peab informeerima oma mitteilmumisest lennufirmat enne esimest lendu.
Kui turistiklassi piletiga reisija on mingil põhjusel jätnud kasutamata oma pileti (on ta siis lennust maha jäänud, lihtsalt ilmumata jätnud, mingil alternatiivsel moel sihtkohta saanud vms), kuid tahab tagasitulekuks kasutada piletit, mis on tal samal kupongil (teisisõnu samal piletil ehk sama tellimuse numbriga), peab ta meie klienditeenindusega kohe (enne esimese lennu väljumist või siis sel hetkel, kui ta avastab, et esimesest lennust maha jäi) ühendust võtma, vastasel juhul kaotavad tema tellimuse teised piletid samuti kehtivuse.
Kui inimene omab turistiklassi piletit ja jääb oma lennust maha, siis:
- Ta saab tagasi lennujaamamaksu
- Kui ta võtab meiega kohe ühendust ja teavitab oma esimese kupongi kasutamata jätmisest, siis oleme teinud oma klientidele, kes on esimesest lennust maha jäänud, siiski erandeid ja jätnud tema tagasilennu pileti (mis on sama kupongi peal) kehtima, nii et ta ei pea uut piletit ostma. See esimene pilet, mida ta sel hetkel ei kasutanud, ei ole enam siiski kehtiv kunagi hilisemaks kasutamiseks.
apr
1
1. aprilli kõige positiivsem uudis :)
Eesti riik on põhjalike uuringute 
ja laiapõhjalise analüüsi käigus välja selgitanud, et enamik kodanike probleemidest (depressioon, liigne alkoholitarbimine, kadedus, viha jne) on põhjustatud kroonilisest päikesepuudusest. Selle vastu võitlemiseks on riik esitanud Estonian Airile tellimuse regulaarsete riigi doteeritud otselendude alustamiseks Taisse, Maldiividele, Mauritiusele, Tahitile, Kariibi mere saartele, Indoneesiasse, Malaisiasse, Laosesse ja mujale.
Kui perearst peab vajalikuks päikesepuhkus patsiendile välja kirjutada, tasub lennupileti eest Haigekassa.
märts
26
Brüssel vol 4: Tavaline gooti kirik
postitaja on Triin ja rubriigid on Sihtkohad
Nii nagu Tallinn pole Eesti, nii pole ka Brüssel Belgia. Mõnusa rongisõidu
kaugusele (tegelikult on Belgia raudtee väga mugav ja usaldusväärne, lisaks suhteliselt odav – eriti nädalavahetusel, kui piletid on poole hinnaga ja 65+ saavad edasi-tagasi pileti Belgia piires 5 euro eest) jäävad Antwerpen ja Gent, Brügge ja Leuwen, lisaks rannik… Igaüks omamoodi, kõik parajasti nii väikesed, et ühe päevaga jõuab igast neist pildi saada. Kolm esimest on mingil ajal järgemööda olnud Lääne-Euroopa suurimad tööstuskeskused ja ühed suuremad linnad, jäädes maha vaid Pariisist-Londonist. Kunagisest suurajast on järel linnasüdamed, kirikud, kindlused. Kel see linnaring läbi on sõidetud-vaadatud, reageerib siinsete fantastiliste kivipitsiliste gooti kaunitaride peale ehk samamoodi kui tuttav, kellelt järjekordse kiriku kohta pärisin – ah, mingi tavaline gooti kirik.
Brüsseli raekoja plats on võimas ja kaunis ainult niikaua, kui Antwerpen nägemata. Linn on Belgia moepealinn, kuhu uued kollektsioonid jõuavad enne kui Brüsselisse. Pealegi on siin palju lahedam šopata. Kui Brüsseli peamisel poetänaval (Nieuwstraat / rue Neuve) on laupäeviti (pühapäeval on ärid kinni, et inimesed oma hinge eest hoolt kannaksid) rahvast tihedalt kui laulupeol, siis siin mitte. Antwerpeni Meir (raudteejaamast välja ja otse edasi) on kolm korda laiem, selle ääres seisvad poed pealinna omade kõrval aga lausa paleed. Raudteejaamgi on neil on vana ja ilus: http://www.youtube.com/watch?v=0UE3CNu_rtY. 
Gentis võiks sööma minna vanasse lihaturu hoonesse. Se al tegutseb flaami toidu keskus ja restoran, mille menüüs kohalikud klassikud. Laetalade küljes aga ripuvad ja kuivavad Genti ehk Ganda singid – Parma kohalik variant, mida maksab parematest toidupoodidest koju kaasa ostmiseks otsida.
Brügge kohta räägitakse, kuidas Ameerika turistid olla seal õhtu lähenedes hakanud uurima, millal see muuseum kinni pannakse… Klassikaline viis linna vaadata on paadiga mööda kanaleid sõites, kuid selleks peab olema aega ja kannatust. Sama hästi võib selle tiiru teha jalgsi mööda kaldapealseid. Eelmise aasta kõige maitsvamad rannakarbid sõin igatahes Brügges. Koha nime kahjuks ei mäleta, aga raudteejaamast läbi nunnakloostri ja üle ühe väiksema kanali vanalinna, esimese suurema tänava ääres vasakut kätt esimene söögikoht.
Leuwenis, vanas ülikoolilinnas, on ilmselt Euroopa kõige kaunistatum raekoda ja selle taga väljakumõõtu tänav, mis soojal ajal pööraselt suureks tänavakohvikuks muutub.
Spa jääb juba veidi kaugemale, Ardennidesse, nii et seal käimiseks tuleb arvestada kas ööbimise või väga pika päevaga. Armas väike linn on Hercule Poirot’ ja tänapäevase kuurortikultuuri sünnikoht. Kõige vanem ja kuulsam tervisevee kaev kannab tuntuima patsiendi järgi Peeter Suure nime; linna kasiino peab end Euroopa vanimaks. Vana ja stiilne spaahoone on küll uksed kinni pannud, aga Radissoni hotelli taga mäe otsas on uus veekeskus. Sinna tasub minna peamiselt selleks, et saaks rääkida: käisin Spas spaas… Eesti paremate spaadega koht võistelda ei suuda.
Selle kõige peale kulub tubli nädala jagu aega ja hotellides on teadagi hotellihinnad. Õnneks on nii, et kui maailmas kehtib nn 6 degrees of separation e kuue vahelüli reegel – väidetavalt õnnestub suvalisel inimesel jõuda suvalise teise inimeseni Maal maksimaalselt kuue vahendaja abil, siis Eesti puhul ei ole enamasti vaja isegi mitte ühte vahemeest. Brüsselis elab paar tuhat eestlast, tuleb lihtsalt sõber-tuttav-sugulane-koolikaaslane jälle üles otsida ja pakkuda end kodumaalt heeringat, musta leiba ja kohukesi tooma.
märts
25
Estonian Air võitis Schipholi täpseima lendaja tiitli
postitaja on Ilona ja rubriigid on Varia
Schipholis eile peetud iga-aastasel lennunduseala auhindade (Schiphol Aviation Awards) jagamise tseremoonial omistati Estonian Airile möödunud aasta Euroopa täpseima lennufirma tiitel. Kontinentidevahelises kategoorias tunnistati parimaks lennufirma Royal Jordanian.
Keskkonna säästmise ja saaste alandamise preemia sai lennufirma KLM. Lennu kaubaveo preemia läks Schipholi tollile kaubakäitlemise optimeerimise ja tõhustamise eest projekti Smart Gate Schiphol Cargo raames.
Aasta 2009 reisilennufirma preemia läks lennufirmale Delta Air Lines.
märts
24
Parima vormi konkurss
Estonian Air kutsub Eesti moekunstnikke ja rõivatootjaid uuendama meie cabin crew vormiriietust. 
Uued vormiriided peavad sobima kokku Estonian Airi lennukite sise- ja väliskujundusega, kus domineerib sinine värv. Võistlustööd peavad sisaldama rahvuslikke elemente ning nende tootmisel ja disainimisel tuleb lähtuda rohelisest maailmavaatest.
Kujundus- ja tootmisvõistluse olulised kuupäevad:
- e-kiri konkursil osalemise sooviga tuleks hiljemalt 31.03.2010 saata aadressile marketing@estonian-air.ee;
- võistlustööde eskiiside esitamise tähtaeg on ajavahemikus 01.-14.04.2010;
- võitjate väljakuulutamine koos võistlustööde tutvustamisega toimub mais.
Ootame põnevusega kavandeid!
märts
22
Kuldmuna ja Pronksmuna!
Reedel jagati reklaamiauhindu viies suures valdkonnas: aasta agentuur, parim klient, reklaam, digitaalne reklaam ja disain. 
Kõik tulemused on näha siin.
Velveti tehtud Estonian Airi kampaanialeht, millega kutsusime välisturgude külalisi Eestisse laulu- ja tantsupidu nautima, sai digitaalse reklaami valdkonnas kampaanialehe kategoorias Kuldmuna ning sünnipäevakampaania (teostaja Division Interactive) sai kampaania kategoorias Pronksmuna. Palju õnne ja muidugi suured tänud meie SUUREPÄRASTELE koostööpartneritele, tänu kellele kõik see ilu on sündinud!
märts
19
Brüssel vol 3: Kirik ja kõrts
postitaja on Triin ja rubriigid on Sihtkohad
Brüsselis on kaks võimsat kuplit. Kohtupalee, Palais de Justice, on kohe vanalinna ja kuningalossi kõrval ja sinna satub enam-vähem iga turist. 
Teine ja suurem aga jääb kesklinnast veidi lääne poole, Koekelbergi (2. ja 6. liini metroojaam Simonis). See on Brüsseli basiilika, Basilique du Sacré-Cœur de Bruxelles, kiriku kodulehe (www.basilique.be) andmetel suuruselt viies kirik maailmas. Vähe sellest, suurim ja väidetavalt ka üks silmapaistvamaid art deco ehitisi maailmas, kuna projekt pärjati Pariisi maailmanäitusel auhinnaga.
Kuna basiilika on nii üüratult suur, elavad selle katuse all ka kaks muuseumi, teatrisaal ja konverentsikeskus ja näituseruumid ja raadiojaam ja… Kupli all on vaateplatvorm, millelt paistab kogu linn ja rohkemgi. Viimati oli kirikus väljas Rembrandti ülevaatenäitus. Originaaltööde asemel näidati küll reprosid, aga nii heal tasemel, et projekti vedava Rembrandti-uurija sõnul ei jää need originaalidele alla. Kõigi originaalide nägemiseks aga tuleks maakerale tiir peale teha, sest need on laiali rohkem kui sajas muuseumis ja erakogus. Näitus sai kahjuks küll 7. märtsil otsa, aga kindlasti ei jää see viimaseks. Päev varem algas läheduses tsirkusefestival, mis kestab pea märtsi lõpuni.
Ja veel on seal midagi, millest ma õigupoolest kirjutada tahtsingi – varieteerestoran. Kiriku keldris! Eesti külas oli kõrts ikka kiriku kõrval, siin on ta kirikule lausa naha vahele pugenud. Programmis (www.adriennelebasilic.be) on jazz ja šansoonid, Brasiilia karneval ja kabaree. Nädalavahetusel käib show ka lõuna ajal, muidu õhtuti. Köök on väga korralik (siin käivad söömas kohalikud) ja hinnad veidi sõbralikumad kui kesklinnas; teenindusel aga hoiab silma peal matroon, kes isiklikult stammkundesid vastu võtab ja ära saadab.