Meil siin läheb hästi!
Pärast väikest vaheaega on ajakirjandus meid taas luubi alla võtnud. Kahjuks manipuleerib ajakirjandus (teadlikult või tahtmatult) olukorraga, kus eraettevõte ei saa ega tohi kolmandatele osapooltele (sh avalikule auditooriumile) konfidentsiaalsete lepingute sisu ja detaile laiemalt kommenteerida, rääkimata siis nõukogu koosolekutel räägitu/otsustatu kommenteerimisest.
Ühte võime me kinnitada küll – kõik Estonian Airis tehtavad otsused on tehtud ettevõtte (klientide/omanike/töötajate/partnerite) huve silmas pidades ning kellegi erahuvide eelistamine ei saa kõne alla tulla.
Niimoodi oli see ka eelmise nädala „varade kantimise“ loos. Estonian Airi ainus huvi on kindlustada firma jätkusuutlikkus ning varade müük ja tagasirentimise võimalus toetab just seda eesmärki. Juhul, kui see tehing realiseerub, oleksime üks vähestest lennufirmadest maailmas, kelle võlakoormus on praktiliselt null. Vastupidiseid näiteid kõrge võlakoormaga ja seetõttu suurtes raskustes olevatest ettevõtetest ei ole vaja kaugelt otsida…
Tänase lennukiloo kommenteerimiseks ei olegi õigupoolest midagi öelda. Kinnitasime ka eile Eesti Päevalehele järgmist: „Estonian Airi juhtkond jätkab tööd kolme Bombardier CRJ900NG lennuki finantseerimistehingu lõpuleviimiseks. Selleks on meil täna laual rohkem kui üks variant. Eesti Päevalehe poolt esitatud spekulatsioonid ei põhine asjade tegelikul seisul ning seetõttu ei oska me neid kuidagi kommenteerida. Lisaks kinnitame, et Estonian Airil on oma lendude teenindamiseks piisav arv lennukeid ning tulevikuplaanide ümbervaatamiseks meil põhjust ei ole. Edasistele küsimustele vastamist toodud teemal ei pea me õigeks, kuna tegemist on eri poolte vahel toimuvate konfidentsiaalse iseloomuga kommertsläbirääkimistega.“
Juhin tähelepanu ka faktile, et Bombardier jäi Eesti Päevalehele antud kommentaarides soliidselt neutraalseks. Täpselt nii käituvadki professionaalsed tegijad ning koostöö lennukitootjaga sujub meil jätkuvalt hästi.
Kurb on see, et Eesti Päevalehe spekulatsioonid tulevad ajal, kus meil läheb tegelikult päris hästi. Viimased kaks kuud on meie turuosa Tallinna Lennujaamas olnud üle 50% (see tase on rekordiline üsna mitme viimase aasta jooksul!) ning ka meie majandustulemused paranevad jõudsasti (nii juunis kui juulis teenisime me üle mitme aja kasumit!). See on saavutatud meie töötajate ühise pingutuse ja klientide jätkuva usalduse tulemusel ning kinnitab meie poolt valitud tee õigsust.
Jõudu ja päikeselist suvelõppu soovides!
Andrus Aljas
PS! Oleme uhked selle üle, et Estonian Air on tänase Päevalehe esiküljel koos Brasiilia jalgpallikoondisega! 
Marek kirjutab:
august 11th, 2009 at 13:37
Omalt poolt sooviks kah EA-le edu, ärge kohalike ajakirjanike susserdamisele suurt tähelepanu pöörake. Soovitaks neile aeg-ajalt midagi positiivset ka teatada – kasvõi juuni ja juuli kasumist – siis ei teki olukorda, kus meedia ainult negatiivsest kirjutab. Igal juhul pidage vastu ja et uued lennukid siiski võimalikult peatselt kohale jõuaks!
Indrek Aigro kirjutab:
august 11th, 2009 at 14:04
Ahh, innimesena, kes on 2.5 aastat elanud välismaal ning kelle õde tegeleb ajakirjandusega, häirib ming järjest enam eesti ajakirjanduskultuur. Mina arvan, et eeskätt tänu Delfile ning osadele kollastele väljaannetele on latt, mida peab ületama, et asja saaks üldse ajakirjanduseks pidada, olematult madalale lastud.
Eestis on millegipärast nii, et kui “uuriv ajakirjanik” hakkab tegelema uue projektiga ja projekti käigus selgub, et ei olegi eriti materjali ja fakte rabava loo kirjutamiseks siis kirjutamata jätmise asemel lisatakse faktide asemel spekulatsioone ning isiklikke arvamusi ja avaldatakse lugu ikkagi. Ja millegipärast toimetaja otsustab ikkagi suure pinna eraldada sellele.
Mina tahan lennata sel pühapäeval Kopenhaagenisse või isegi üle Stockholmi aga kõik välja müüdud. Kõik klassid. Ma ei kahtlegi, et teil pragu paremini läheb kui 6 kuud tagasi.
raivo kirjutab:
august 11th, 2009 at 15:27
Tore, hea kuulda positiivseid uudiseid.
Selline negatiivne toon ja suhteliselt olematutele faktidele põhinev “päevauudis” jätab EP’st juba üsna nõrga mulje…
Aga edu ning võimaluse korral kasutan ise kah alati EA’d!
Indrek Aigro kirjutab:
august 11th, 2009 at 16:32
Kaks asja siiski torkasid silma EPL intervjuust Andrus Aljasega:
Quote
Järeldust, et uute lennukite ost võiks üldse ära jääda, nimetas ta puhtaks spekulatsiooniks. „Me ei tahaks kuidagi nõus olla väitega, et see tehing on täna teostamatu. Me küll nii ei arva. Meie meelest on see täiesti teostatav ja töö selles suunas käib”
—————————
Ta kinnitas vaid, et lepingu järgi pole ohtu, et mingil hetkel võiks Bombardier juba „Eesti Õhu” kuue saanud lennukitele mõne teise firma märgid kleepida ja need hoopis teise kohta müüa.
Unquote
Kuna OV väljaütlemised siiamaani CRJ-de kohta on olnud hästi rafineeritud ning ühtegi üleliigset sõna pole poetatud siis ma eeldan, et igal väljaüteldud sõnal on tähendus. Jääb mulje, et kui nüüd EPL sõnu ei moonutanud ja kontekstist välja ei rebinud (mis poleks üllatav) siis esimene lause tähendab, et “lennukiost pole OV arvates tänaseks muutunud võimatuks”. See omakorda on sama mis,et “lennukid võivad tulla aga ei pruugi”.
Teises väljaütlemises, ei ütelnud Andrus Aljas, et “ohtu pole” vaid, et “Lepingu järgi ohtu pole”. Kas siis tegelikult on?
Reisijale on Boeing ehk mugavamgi seega keegi ei kannata, ainus häda, et algusest saati sai see ehk nati liiga suure kella külge pandud ja nüüd kui venib, siis kõik ilguvad
BC kirjutab:
august 11th, 2009 at 16:33
Loodaks ikka rohkem sihtkohti näha. Ja EA võiks lätakate asmele Baltimaades turgu võtta.
Siim kirjutab:
august 11th, 2009 at 16:59
Soovin EA’le ka minu poolt edu! Ja see on ainult tore, et üks hea Eesti asi ongi just see, hea Eesti asi.
Nüüd, kui Leedu riiklik lennufirma ära kadus, võiks Estonian Air ka seda võimalust vaadata, et kus seal auke täita. Sel ajal, kui Vilnius oli Euroopa kultuuripealinn, oli väga raske sinna pääseda otselennuga.
Ain Tohvri kirjutab:
august 11th, 2009 at 17:17
Nagu Marek ka juba ütles ei ole tõesti mõtet süveneda siinse tabloidmeedia tegemistesse.
Mina kohalikke ajalehti ei loe, küll aga loen pressiteateid ühelt ja teiselt poolt eeskätt RSSi vahendusel. Kohalik meedia, sh nt Äripäev, on piisavalt palju oma nišis olulistes aspektides eksinud vahendades valesid numbreid ühelt ja teiselt poolt ning kasutades oma sõnumit edastades pealkirju, mida ei ole asja lähemalt teades võimalik tõsiselt võtta.
Avaldan kaastunnet kõigile, kelle äri eeldab kohaliku ajakirjandusega suhtlemist.
Kala kirjutab:
august 11th, 2009 at 20:26
Tahtsin ka öelda, et oleks väga asjakohane aeg-ajalt siluda seda negatiivset mainet, mida meie ajakirjandusmaastik suudab nii hästi õhku täis ajada. Siinkohal soovitaks konkreetselt EA poolset artiklit mõnes väljaandes a’la EE, sest paraku jääb rahvas ajakirjandust uskuma kui EA juhtkond ei anna piisavalt omapoolset infot (ei mõtlegi detaile, lihtsalt piisavat, mis rahustaks inimesed maha) ja ei loo ülejäänud auditooriumiga kontakti vaid vaikib jonnakalt.
Lugesin täna Bombardieri 2008 märtsis avaldatud press releasist ka välja sõna-sõnalt, et SAS tegi tehingu 27-le lennukie, millest 3 on planeeritud EAsse ja seal on see sõna-sõnalt kirjas. Aga no kes see ikka vaevub nii vana teadet otsima/lugema.
tiltslope kirjutab:
august 12th, 2009 at 0:15
Homme hommikul avaldab SAS oma kvartalitulemused ja võiks selgitada ka 8 lennuki saatust. Saaks selgust, kellele mõeldud või on see uus tellimus. Aga vähemalt niipalju on meedias meeldivat, et tasahilju on tonaalsus “paneme OV kinni ja lubame õnne [nimeta 1-2 firmat] õuele” asendunud murega lennuühenduste säilumisest. Ehk ka arusaamaga, et võõrfirmadele tuleks ühiskonnal palju rohkem summa summarum peale maksta.
CRJ kõrgendatud tähelepanu alla panek oli arusaadav, sest mäletamist mööda tol ajal olid Boeingute rikked lemmikteema, naftahind röögatu ning palju alternatiivseid positiivseid sõnumeid polnud võtta. Kui lennukist endast kirjutada, siis proovisin reedel SASi CRJ-900 ära, mis oli igati meeldiv kogemus. Helge, piisavalt ruumikas, lendas sujuva(ma)lt ja ei ole moosiriiul.
PS. Uhke võib olla ju ka selle üle, et osal Brasiilia koondisest kõlbas esmaspäeval OV lennuga (kahjuks asenduslennukiga) Tallinnasse tulla. Nad näisid rõõmsad. Ütle veel, et Tallinnas piisaks vaid odavlennufirmadest.
Rivo Sarapik (Äripäev) kirjutab:
august 12th, 2009 at 0:32
Ajakirjaniku pilk ka asjale.
Estonian Air on rahvusliku lennufirmana pidevalt avalikkuse ja ajakirnaduse tähelepanu-uudishimu all. Mis mulle ütleb, et sellega tasub arvestada.
Möödunud nädalal tekkinud spekulatsioon on hea kommunikatsiooniteoori tõestus – ära anna infot ja tekivad erinevad versioonid. Osapoolte vaikimine jättis mulle tagantjärele vaadates mulje, et ei räägitud, kuna ei tahetud lennufirmat halvas valguses näidata. Tegelikke põhjuseid muidugi ei tea. Mis sellest aga välja tuli, oli näha. Kusjuures tehingu sisu oli ju positiivne, nagu Andrus Aljas ka siin kirjutab.
Mis mind tolle juhtumi juures üllatas, et lennufirma sekkus spekulatsioonidesse (pressiteate ja selgitusega) alles uudise ilmumise pärastlõunal.
Marek, kui sa lennufirma pressiteateid vaatad (uudiste sektsioon EA kodulehel), siis ongi sõnumid positiivsed. Kui EA ka negatiivsetest, ent firmale tegelikult positiivsetest ning vajalikest otsustest-sammudest (kv müük, kooondamine, lennugraafiku kärpimine, struktuurimuutused jms) sama innukalt ajakirjandust informeeriks, ei võimenduks need teemad. Selles on arenguruumi muide paljudel ettevõtetel. Ühekülgne suhtlus teeb (peabki tegema) iga mõtleva inimese ettevaatlikuks.
Indrek Aigro, millised uurivad artiklid sedasi on valminud?
PS. Ei ole küll sage EA kasutaja, ent viimase korraga (Saaremaale) jäin väga rahule.
Marek kirjutab:
august 12th, 2009 at 9:28
Lp. Rivo, loen EA pressiteateid ja olen tänu erinevatele tutvustele ja foorumitele üsna hästi kursis, mis EA-s toimub. Kahjuks ei jõua need pressiteated kodulehelt kaugemale ning tavainimene saab oma info muu meedia kaudu. Tean mitut inimest, kes pole kordagi lennanud EA-ga, kuid tänu meediale on sügavalt veendunud, et EA jääb pidevalt hiljaks, lennukid lähevad katki, hinnad on kõrged jne. Luues omale pildi nurgatagusest lennufirmast, mis hädavaevu toimib, ei hakka see inimene kunagi EA-ga lendama.
Siin ongi EA ülesanne pressiga rohkem ja aktiivselt suhelda, sest kohalik ajakirjandus kirjutab parema meelega ainult negatiivsest. Kas pole nii?
Kala kirjutab:
august 12th, 2009 at 9:33
Järjekordne tõestus, et EA peab suurendama omapoolset dialoogi klientide ja potensiaalsete klientidega, rääkimata siin juures, et esmane klient on EA oma töötaja, kellest võiks alustada.
Ääretult tore, et Rivo Sarapik soovis selgitada sääraste artiklite aluseid, mis on täiesti õige. Sest selle asemel, et sellised artikleid ennetada, mida on 100 korda lihtsam teha, kustutatakse pigem ainult tulekahju. Praegusel ajahetkel tuleks ennetustöödega eirit hoolas olla, sest säärane operatiivne info edastamine mõjub mainele tuhat korda paremini kui midagi muud.
jan kirjutab:
august 12th, 2009 at 13:12
Tore kuulda et EA ei jäta jonni ning virisejate kiuste jätkab oma plaanide elluviimist tasa ja targu (väga võimalik et see ongi lõpude lõpuks parim tee).
Samas tahaks ka ajakirjanduse kohta paar sõna öelda.
Tundub ,et meie ajakirjandusel on komme eestimaist ettevõtlust mõnuga tümitada , eriti kui kelegil veel mingi äpardus peaks juhtuma.Uurival ajakirjanikul on alati üks ja sama jutt varrukast võtta :” et näe helistasin ja mind ei võetutki kohe jutule , ei vastatud, ei ühendatud jne .See tähendab ju kohe et midagi kahtlast on toimumas.” Samas ju paljud tegelevad samal ajal millegi palju tähtsamaga kui ajakirjaniku kõnele vastamisega .Kuid paljudele ajakirjanikele tundub et nad on pühamast pühamad lehmad kellele peab koheselt vastama kas või öösel naise kõrvalt.
Kui vaadata täanast Postimehe webi väljaannet , rippub seal juba vist kolmandat päeva uudis neist õnnetutest pimadatest koos koertega .Kas tõesti on tegu millegi nii põrutavaga et seda poleks võimalik millegi muu uudise vastu vahetada ?
Olles ise EBG tasemega lendaja ning kasutan EA alati kui võimalik ei ütleks küll et tegemist oleks kliendi vihkajaliku ettevõttega pigem vastupidi.
Nii et jõudu EA ja ka ajakirjandusele leidmaks rohkem positiivsust Eesti elust.
P.S kiitus Rivole püüde eest põhjalikumalt ning objektiivsemalt süüvida lennunduse probleemidesse
hab kirjutab:
august 12th, 2009 at 13:15
Oleks välja pakkuda järgmine uudise pealkiri eelmise nädala algusest google otsingusse … Canada loans SAS money to complete order. Tea kas ja kuidas võiks see OV CRJ900 tarnimisi mõjutada?
Rivo kirjutab:
august 12th, 2009 at 16:54
Marek: just, suhtlus on (eriti täna) oluline ja mitte ainult EAle. Salatsemise tagajärgi nägi möödunud nädalal.
Mõte ka, et pelgalt ajakirjanduse põhjal millegi kohta järelduste tegemine on libe tee. Ideaalis võiks iga ajakirjanduse tarbija arvestada, et ajakirjandus on ainult vahendaja, mitte kogu tõde, sest see, millelel rõhutakse, millest kirjutatakse, kes räägivad jne on väljaandeti erinev ning sellest lähtudes oleks elu üsna vildakas
Jan, mis puutub tollesse uudisesse, siis kahtlustan, et see uudis on endiselt üleval, kuna Postimehe lugejad seda loevad. Lugeja saab teemade puhul hiirega hääletada. Uudistetoimetustes jälgitakse uudiste loetavust jooksvalt ja mis on loetud, see on ka suurelt väljas.
Hab, hea vihje.
Indrek Aigro kirjutab:
august 13th, 2009 at 9:35
Rivo,
Ma ei pidanud äripäeva silmas vaid eeskätt Delfit ning mõningaid tabloidlehti, diin oli tegu EPL artiklga aga ka sellest on näha, et faktide puudumine on asendatud autori loogiliste järeldustega.
Estonian Air ei ole börsifirma ja neil ei ole kohustust jagada infot vasakule ja paremale (erinevalt näiteks Tallinkist). Nad võivad teha seda mis nõukogul pähe tuleb ja ei pea seda kommenteerima ajakirjanikele kui ei taha. Kui sa Rivo ütled, et sel juhul on õigustatud ja loomulik, et ajakirjanikud hakkavad lugusid välja mõtlema ja kuulujutte levitama siis mina ei ole nõus.
tiltslope kirjutab:
august 13th, 2009 at 13:21
Äri ei tehta leheveergudel, poliitikat paraku küll. Blogist loen, et varade tehing pole veel realiseerunud. Kui seda reklaamida ja see luhta läheb, kas siis ilmub artikkel “Lisaraha hankimine ebaõnnestus, tulevik on tume”?
SAS-i börsiettevõtte staatus seab ilmselt täiendavad karmid piirangud sõnavabadusele. Teisalt võiks muidugi võiks nõukogu ja juhatus eeldatavalt lekkivate teemade tarbeks anda eelnevalt kommunikeerumisjuhised. Meedia omalt poolt peaks kehtestama sama kriitilise hoiaku, kui näiteks välisettevõte A (juhuslik täht) vassib ega suvatse majandustulemusi avaldada.
Aga kahjuks ongi meil järel klikke korjavad tabloidid. Kui ÄP avaldab artikli “Liinibuss oksendas Pärnamäe teele kütust” (aitäh LHV foorumile)(http://tiny.cc/e17Xe), siis ma heameelega sellele väljaandele isegi fakte ei edastaks. Rivo, kahjuks oled Sa vist ÄP-s ainuke, kes majandusest huvitub ja uudiseid valides peaga mõtleb. Respekt!
Rivo kirjutab:
august 13th, 2009 at 14:04
Vastan kahele viimasele kommentaarile veidi pikemalt ka, püüan seda täna hiljem või homse jooksul teha. Ei ole praegu mahti pikemalt kirjutada.
tiltslope, olen meelitatud, aga ma ei võtaks su pakutud au endale. Äripäevas töötab mitukümmend väga head ja asjalikku ajakirjanikku, kelle rolli ettevõtluse ja Eesti elu avatumaks muutmisel ei tasu alahinnata ja kelle kõigi kohta ühe-kahe-mõne uudise põhjal mina selliseid järeldusi küll teha ei julge.
Mis tollesse konkreetsesse bussiuudisesse puutub, siis üleskutse lugejale – kui ikka on ajakirjanikule asjaliku ja huvitavana tundunud, ent tegelikult ikka küündimatu materjal (või vigadega vms) üles saanud, siis anna sellest otse kirjutajale teada – e-mail või telefonikõne on väga tõhusad ja töötavad variandid. Hästi töötab ka sellistel teemadel mitte klikkimine, sest lugeja klikk on otse signaal mis on huvitav ja mis mitte
Indrek Aigro kirjutab:
august 13th, 2009 at 21:01
Niipalju kui minu isiklik kogemus ütleb siis ÄP on leiutanud hoopis huvitava artiklite koostamise viisi. Ajakirjanik koostab 10-20 küsimusega formulari, saadab 10 asjaosalisele laiali, saab osadelt vastused, otsib vastuolud ning kirjutab proosavormis artikli (nt EMT ütles, et … seevastu TELE2 aga arvas, et … EMT sõnu kinnitas ka Radiolinja..). See on vaieldamatult hästi efektiivne (hästi palju artikleid per nase) nagu Ford kunagi oma masstootmisega. Seevastu Priit Pullerits peaks olema ainus eestlane kes on töötanud Newsweeki suuruses väljaandes ning seal pöörleb maailm niimoodi, et 50 ajakirjanikku töötavad igaüks oma projekti kallal ning lõpuks alla poolte avaldatakse. Kuulsin kõlakat, et Pullerits kirjutas 2 lugu millest kumbagi ei avaldatud
Ära pane pahaks, Rivo, ma ei ürita siin tüli norida vaid põhjendada oma esimest väidet siin blogis, et Eesti ajakirjanduse taset on võimalik parandada ja jään huviga su kommentaari ootama.
Ilona Eskelinen (OV) kirjutab:
august 14th, 2009 at 0:36
Oma kogemuste põhjal saan väita, et enam-vähem asjalikke ning vastutustundega kirjutatud lugusid avaldatakse ca kahes väljaandes. On kohe näha, et ajakirjanikud püüavad asjadest aru saada ning teemadesse süvitsi minna. Kui näed, et sinu valdkonnas avaldatud artikkel on adekvaatne, tekib usaldus ka teiste samas väljaandes avaldatud artiklite suhtes.
tiltslope kirjutab:
august 17th, 2009 at 23:59
Estonian Airi värvides CRJ-900 lennul Montreali lähistel:
http://www.skyliner-aviation.de/viewphoto.main?LC=nav2&picid=5932
Rivo kirjutab:
august 19th, 2009 at 11:37
õiendan eelmisest nädalast võla.
Indrek, su kirjeldatud viis on üks (kindlasti mitte ainus võimalik ja ainus kasutatav) võimalus artikli kokkupanekuks ja seda ei viljele vaid üks väljaanne. Ma ei pea ise seda parimaks viisiks, sest elus suhtlust e-kiri ei asenda, kuid see on uute kommunikatsioonivahendite kasutuselevõtu vili.
Mõnikord (näiteks mahuka küsitluse puhul) on see õigustatud vorm, teinekord ei anna allikas ajakirjanikule muud võimalust ja suhtleb vaid mailitsi. Maht ei ole siiski lehetoimetuse töö olulisim mõõdupuu. Mis sind selle juures muidu häirib?
EPLi uudises olid ju faktid olemas – tehing lennufirma kinnisvaraga ning vaikivad asjaosalised. Lisada siia veel taustaks EA möödunudaastane kahjum ja SASi huvi lennufirma müüa ning küsimusi tekib. Välja mängitigi see uudis ju küsimusena ning ajakirjanik kirjutas oma loos lahti, kuidas selle uudise valmimine käis ning millest selline jõuline sõnum. Muidugi saan ma aru, et lennufirmale ja lennufirma mainele see ei pruugi meeldida,
Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust iseloomustab ajakirjandusvabadus, mille ülesanne on levitada informatsiooni. See tähendab tihti ka teemade, millest asjaosalised ei soovi rääkida, kajastamist ja tõstatamist. Ja ühtlasi tähendab see nii meeldivate kui ebameeldivate teemade kajastamist.
Nagu eelpool kommenteerisin, on rahvuslik lennufirma nii lugejate kui ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu all, millega tasub arvestada. Eelkõnelejal on absoluutselt õigus, et mittebörsifirmana ei ole ettevõttel kommenteerimiskohustust. Küll tasub sulle sõna pakkudes mõelda, mida mitterääkimine (spekulatsioonid) kaasa võib tuua.
EPLi uudis ei olnud välja mõeldud, see põhines faktidel ja asjaosalistele pakuti ka sõna.
Mikk Tamme kirjutab:
august 19th, 2009 at 12:18
EA-l pole tõesti kohustust infot avalikustada kuna nad on börsiettevõte. Samas on see nende (ja suures plaanis iga ettevõtte) huviks, et neist räägitas võimalikult selget infot.
Kui ikka otsused on mõistlikult põhjendatud siis ei tohiks ju olla mingit probleemi nende põhjendamisega avalikkusele.
EA pole küll börsiettevõte kuid on parajas osas riigi omanduses olev ettev
tte ning seetõttu peaks olema veel palju avalikum kui ükski börsiettevõte on kohustatud olema. Ja seda nii positiivsetes kui aeg-ajalt vähem positiivsetes osades.
Indrek Aigro kirjutab:
august 19th, 2009 at 16:26
Siin jõuame nüüd jälle ajakirjandusvabaduse, õiguse ja vastutuseni. Kommenteerimise ja mittekommenteerimise kohta on Estonian Air õige inimene vastama aga EPL artikli kohta toon välja mõned kohad:
“Lisaks sellele on Päevalehele väidetud, et Kanada eksporditoetusi jagav Export Development Canada (EDC), mis töötab sarnaselt Eesti Kredexiga, võib olla üldse Estonian Airi ekspordigarantii saamise taotlusele eitavalt vastanud.” See ei tähenda ju mitte midagi. Mina võin ka väita, et võib-olla läheb OV järgmise nädalaga pankrotti aga võib-olla ei lähe ka. Kas selles piisab siis esikaanel kahtluse õhku viskamiseks?
“EDC ülimalt ebalev vastus Estonian Airi lennuki-ostu garanteerimise kohta viitab selgelt Eesti lennufirma kohale kerkinud äikesepilvedele.” – Kelle arvates? Autori? Või EDC? Võiks siis veidi alusmaterjali lisada selle väite kohta.
“Tõepoolest, SAS sai esimesed uued Bombardier’ lennukid kätte juba eelmisel aastal ja hiljuti antud Kanada valitsuse garantii käib ainult osa Skandinaavia lennuhiiglase tellimuse ehk kaheksa lennuki kohta. Kuid tähendusrikas peakski olema see, et praeguses olukorras tuli isegi SAS-il lennukitellimuse paika saamiseks muretseda garantii – ja koguni valitsuse tasemel. ” – Selle lõiguga antakse nagu mõista, et kui neil on pees siis järeliklt OV-l on veel rohkem pees. Puhas autori järeldus, mahud on erinevad, riskid on erinevad, garanteerijad on erinevad, jne.
Selliseid väiteid ei leiaks sa ühestki CNN artiklist.
Su vastus, Rivo, ei võta arvesse kajastamismahtu. Ehk sa oled minuga nõus, et vahel mõjub tõsine süüdistus, mis on avaldatud väikese nupuna, oluliselt kergemini kui kerge kahtlus mis on avaldatud esikaanel. Kajastamismaht on toimetaja suva ning vb isegi JOK aga see ei ole alati õiglane. Kui mulle homme Stella Wadowski helistab ja küsib mis värvi mu aluspüksid on jama talle vastamata jätan ning selle peale kroonika avaldab loo kus arutab mida mul püksis varjata on, siis see sinu vastuse järgi oleks korrektne kuid minu meelest kindlasti mitte õiglane. Ma vist pean silmas ajakirjandusväljaande südametunnistust.
Küllap sul on artiklite koostamise meetodite kohta õigus, mul polnud näiteid varrukast võtta.
Enn (OV) kirjutab:
august 19th, 2009 at 20:48
Toon juurde ühe nüansi.
EA pole börsiettevõte, küll aga on Bombardier. Mis tähendab, et kõik uute lennukitega seonduv tuleks mõlemapoolselt kooskõlastada. Kui Bombardier ei anna kommentaare, siis saa ka EA seda teha ja vastupidi.
Georgi kirjutab:
august 20th, 2009 at 10:11
Tahan õnnitleda suvise kasumi puhul ! Loodan et seda on piisavalt et korvata järgneva madalhooaja miinust. Positiivne igal juhul.
jan kirjutab:
august 20th, 2009 at 13:32
Kindlasti on kasumi tekkes ka oma osa pileti hinna tõusus.Hakkasin täna ostma piletit 27/08 Kopenhaagenisse ja tagasi ning pidin tooli pealt maha kukkuma kui hinnaks tuli pea 6067 EEk-u ja seda tavalises turistikas. Võibolla oli ehmatus nii suur ka selle pärast ,et kasutan Kopenhaagenit lõppkohana vaid korra kvartalis ning see ongi nüüd Kopenhaageni tahvaline hind.
Hakkasin siis uurima huvi pärast kas siis tõesti lennuk on täis ,kuid ei midagi 2/3 turistklassist täitsa vaba .
Kahju küll kuid olenemata sellest et püüan igal võimalusel kodumaist firmat kasutada langes seekord pileti ostmisel valik AB peale kus hind vaid 3725 eek-i. Sorry
P.S. SAS-i kodukas andis samadele EA lendudele hinnaks 5600 Eeki
Indrek Aigro kirjutab:
august 20th, 2009 at 15:40
To jan
See ongi nii, ma lendan peamiselt seda marsruuti OV-ga ja see on hästi kõrge täituvusega marsruut ja korralik rahalehm. Üleüldine praktika minu kogemusel (edasi-tagasi koos maksudega) : 3 kuud ette – 2300, 1 kuu ette – 3500, 2 nädalat ette – 6000, homseks – 8000. Sul veel see õnnetus, et kooli algus ja puhkuste lõpp on. Kui sul on siis kasuta punkte, 12000 eest saad kas otse või üle stocki, või üle oslo.
jan kirjutab:
august 20th, 2009 at 17:31
To : Indrek
Tänud info ja nõuande eest.Seda ma ise ka kahtlustasin.Kahjuks pole mul seda liini võimalik ette planeerida nagu Londoni lende , millele ma püüan alati neljapäevase lennu EA-ga tagasi Tallinna lennata.
Ise ei ole kunagi punkte kasutanud euroopa sisesteks lendudeks v.a. puhkusel käimiseks koos perega kus on kõige mõistlikum neid kasutada lastele (50%).
Minu arust on parim ja mida olen ka mitmeid kordi kasutanud , upgratida ennast Lufthansa või Singapur airlinesiga turistklassist äriklassi pikkadel lendudel.Tööandjad nii kui nii enam äriklassi pole nõus maksma , isegi pikkadel lendudel.
Indrek Aigro kirjutab:
august 20th, 2009 at 18:06
Jah nii see on punktidega. Muide ma juba ammu ootan, et oleks põhjust singapur airlinesiga lennata, loodetavasti veel A380ga ja siis upgradeda
Viimane punktikampaania CPH suunal oli märtsikuus, vanasti olid ikka 3 korda aastas ja annaks nagu lootust, et ehk tuleb jälle varsti. Aga ma kardan, et SAS-s need, kes neid planeerivad, on kah hakanud täituvust vaatama…
Külvo kirjutab:
august 21st, 2009 at 9:43
Ma ei mõista miks EA rentis endale maailma kõige nõmedama lennuki Avro RJ85.Kohutav oli sellega lennata,isegi Saab`id on paremad.Stiil puudub EA;) Ma vaatasin,et täna lendab see Berliini,mul esmaspäeval lend sinna loodan,et siis seda lennukit pole sellele liinile pandud.
Enar Väikene kirjutab:
august 21st, 2009 at 20:10
To: Külvo
Ju nad rentisid lennuki mis antud hetkel oli mõistliku hinna ning tingimustega saadaval.
Lohuta ennast sellega, et tollel on neli mootorit ning isegi kui üks neist küljest ära kukub, saab kolmega jätkata sihtpunti ning hea ilmaga tagasi kah
Rivo kirjutab:
august 24th, 2009 at 11:04
Indrek, su märkused lennukeid puudutava uudise kohta on asjakohased. Arvasin, et räägime esimesest, kinnisvaratehingut puudutavast artiklist.
Indrek Aigro kirjutab:
august 25th, 2009 at 1:23
Rivole ja Mikule,
Ärge minust valesti aru saage. Ma pooldan ja hindan väga, et Estonian Air rohkem läbipaistev ja interaktiivne oleks. Lendajana on ka tunda suur progress. 5a tagasi ütles mulle lennujaama klienditeenindus, et OV kompensatsiooni ei maksa kolossaalselt hilinenud lennu eest ja kõik, kui küsisin, et miks seadus siin ei kehti siis üteldi, et see on firmapoliitika. Ja siis kui küsisin, et kas selle poliitika disainijaga saaks rääkida siis andmeid ei avaldatud. Nüüd lugege Martti järgmist postitust.
Sellesama blogi alguses rõõmustati ka siin kõvasti, et see on jälle üks samm avatuse suunda olnud. Loomulikult võib vaielda, et see on koht kus OV saab oma pressikaid avaldada aga fakt on see, et iga mees saab oma sõna sekka ütelda ja korraliku blogisõdurina võin kinnitada, et minu teada pole tsensuuri ette tulnud.
Ma usun ka täiesti, et sul on õigus, et enda kohta ainult positiivsete pressikate tootmise kõrvale ka proportsioonis negatiivseid ja neutraalseid toota, neutraliseerib päriselus kõvasti rünnakuid ettevõtte vastu aga vahel mingit jura lugedes kus ajakirjanik karistab intervjuust keeldunud poolt tekib lihtsalt ebaõigluse tunne.
Indrek Aigro kirjutab:
august 25th, 2009 at 1:31
Siin üks stiilinäide heast uurivast artiklist, mis on vist eesti meediast üldse mööda läinud:
http://www.nytimes.com/2009/08/20/us/20intel.html?_r=1&scp=1&sq=blackwater%20cia&st=cse