jaan
15
Lennunduses lubatakse teatud tüüpi kütusepaagi lekkega siiski lennata
jaanuar 15th, 2009 postitaja on
Ilona
Täiendus lekkiva kütusepaagi teemale.
Lennunduses lubatakse teatud tüüpi kütusepaagi lekkega siiski lennata:
- plekk (stain)
- nõrgumine (seep)
- tugev nõrgumine (heavy seep)
- jooksev leke (running leak)
Kaks esimest lubavad teatud tingimustel edasi lennata. Jooksva lekke puhul, kui kütuselaigu läbimõõt ületab 15 minuti jooksul kuue tolli piirid, ei tohi lennuk mingil juhul õhku tõusta.
Kuna keskmist kütusepaaki ei kasutatud, ei tekkinud ka mingit leket ja seega ohtu ei olnud.
Cougar kirjutab:
jaanuar 16th, 2009 at 11:59
Mul on õnnestunud Miamist Frankfurti lennates õhku tõusta lennukiga, kus sõna otseses mõttes kütus voolas välja. Õnneks kogu linn märjaks ei saanud ja probleem kadus umbes minutiga peale starti. Lennuväljal seistes oli jooksis see aga nii ohtralt, et tünn tuli alla panna
http://gallery.version6.net/cougar/album/trips/2007_gpf2/mia-fra/
Enar Väikene kirjutab:
jaanuar 16th, 2009 at 14:44
@COUGAR
Piltidel kuupäevaks märtsi lõpp, seega Miamis oli ilmselt üle 30 C sooja ning MIA-FRA otsa tarvis lennukil paagid silmini täis pandud. Päikese käes kütus soojeneb ning kipub paisuma, mistõttu on paakidel ülevoolu torud liigse kütuse väljalaskmiseks. Võib-olla ka neil keskmine paak lekkis , mistõttu tuligi tiivapaagid nii täis panna kui võimalik
Väikekodanlane kirjutab:
jaanuar 17th, 2009 at 20:46
Lubatakse…Ei lubata…Asi tehtud. Veel üks üsna negatiivne löök EA imagole. Meie rahvuslikule lennukompaniile veab, et inimestel pole suurt valikut…
Indrek Aigro kirjutab:
jaanuar 19th, 2009 at 10:47
Ei noh kui lubatakse ja kui ei olnud ohtlik ja kui OV on veel omad järeldused ka teinud, millest siis kõik see poleemika? Ohtu kellelegi ei olnud ja asi kontrolli all ja enam ei juhtu. Proovige juba mõni uus kont leida. Hakkaks äkki nüüd rääkima, et kui eestis peaks haned mootorisse lendama, kas siis ülemiste järve ka maanduda saab ja kas 737 sama ilusti vee peal püsib.
kalake kirjutab:
jaanuar 21st, 2009 at 9:57
vette maandumisel on see nüanss, et mootorid lendavad kindlasti küljest. Eriti just 737 mootorid, mis on väga madalal. Oluline on see, et mõlemad mootorid lendaksid üheaegselt küljest, et kere jääks piki vett liikuma, mitte ei hakkaks pöörlema, mis võib lõppeda tiibade ja kere murdumistega ja kiire uppumisega.
Kui kere jääb terveks, siis põhimõtteliselt ujub lennuk ilusti pinnal.
Lainetust peaks vältima niipalju kui võimalik. Ning veega peaks esimesena kokku puutuma sabaosa.
Mulle meenub mingi intsident, kus üks väike Jet maandus pärituult ning jooksis üle raja otsa ja kukkus merre. Peaaegu terveks jäi. Reisijad ronisid kohale tulnud paatidesse ning piloot suutis koguni ühe mootori uuesti käivitada (need olid sabas) ja lootis sedasi kaldasse sõita, kuid ta ei arvestanud sellega, et ühe töötava mootoriga lennuk on vees täiesti juhtamatu. Kahjuks läks lennuk mahakandmisele.
Video siin:
http://www.youtube.com/watch?v=V06LBgfuxgA
Küsimus ei olegi selles, kas järve lubatakse maanduda. Siin kehtivad füüsika seadused.