Käsipagasi uued mõõdud 45 × 35 × 20 cm
Hiljuti pääses meie foorumis torm lahti ja ühe värske teema kohta laekus koguni 10 postitust. Ühelt poolt on hea meel näha, et foorum on elavnenud, aga teiselt poolt on kahju, kui klientidel on probleemid. Milles siis on probleem?
Käsipagas
Alates 31.03.09 vähendati lubatud käsipagasi mõõte.
Varem olid käsipagasi lubatud mõõdud 56x45x25 cm.
Nüüd on lubatud käsipagasi mõõdud 45x35x20 cm.
Muutusid ainult mõõdud.
Käsipagasi kaalupiirang on endiselt 8 kg.
Natukene taustast:
- Ajal, mil kasutati lennukitest nii Fokkereid kui ka Boeinguid, oli ühtne käsipagasi mõõt 45x35x20 cm.
- Pärast seda kui kasutusele jäid ainult Boeingud, võis Boeingutele kaasa võtta käsipagasi mõõduga 56x45x25 cm (Saabide pardale lubatud käsipagasi mõõdud on alates nende tulekust olnud kogu aeg 45x35x20 cm).
- Seoses uute CRJ lennukite kasutuselevõtuga jääb kliente teenindama ainult üks Boeing. CRJ-de pardale saab võtta käsipagasi mõõtudega 45x35x20 cm.
Uued CRJ lennukid on väga vinged, aga kui kõikidel reisijatel on suured kohvrid, siis ei mahu need laealustesse riiulitesse ära. Kuna enamik lende hakkab toimuma CRJ-dega ning klient ei pruugi sageli ette teada, kas tema lendu teenindab Boeing, CRJ või Saab, siis sellest ka uued vanad käsipagasi mõõdud.
CRJ-d ei ole ju veel kohal, miks see otsus juba praegu tehti?
Kui see muudatus teha alles siis, kui CRJ-d on kohal, on juba hilja harjutada kliente uute reeglitega ja segadust oleks ilmselt tunduvalt rohkem. Iga uus asi tahab ju harjumist. Lisaks reisijate teavitamisele on vaja teha muudatusi lennujaamades, töökorralduses, trükistel jne. Kõik see võtab aega.
Foorumis kirjutati veel, et kuhu nüüd läpakas panna…
Kui ainult läpakast käib jutt, siis ei tohiks probleemi olla. Enamik sülearvutikotte peaksid jääma lubatud piiridesse. Ühesõnaga: peegelkaamera, sülearvuti ja ihupesu mahuvad ikka käsipagasisse ära.
Kuna teema on värske ja kuum, siis on kõikide arvamused ja kommentaarid oodatud.
Indrek Aigro kirjutab:
aprill 17th, 2009 at 11:20
Mulle jääb juba endale kah valvekommentaatori mulje aga kuidagi satun lihtsalt alguses siia
Küsimus on selline, et minu meelest oli varem lubatud ka nati suuremad mõõdud kui tegu oli ülikonnakotiga, kuidas nüüd, kas ülikonnakott läheb pagasisse?
HT kirjutab:
aprill 17th, 2009 at 13:18
Kas Estonian Air hakkab pakkuma ka sellist teenust, nagu enamus suuremaid lennufirmasid, kus on võimalik käsipagas jätta pardale minnes väravasse ning lennu saabudes see väravast kätte saada? Probleem on ju selles, et enamus käsipagasiga reisijatest peaks hakkama praegult välja vahetama enda kohvreid (mis on soetatud SASi ühissüsteemi mõõtudest lähtuvalt). Kuna CRJd ei kasuta enamuses lennujaamades trappe, siis oleks see täiendava käru teenus väga mugav (eeldusel, et käsipagas tõesti üle 8 kg ei kaalu)
tiltslope kirjutab:
aprill 17th, 2009 at 23:45
Indrek, kunagi saad Sa selle eest preemiaks – näiteks pastaka. Kui Sul piisavalt vaba aega, siis võin muidugi soovitada veel vähemalt üht suhteliselt huvitavat foorumit
Asjast. Pagasivedu on teenus, odavlennuajastul pigem täiendav hüve. Kui OV vähendab selle mõõtmeid, siis ettearvatult tekkib häireseisund – kuidas edasi? Hüvede äravõtmine on keerukas kunst, ainult väga soodsate piletitega lennufirmad saavad trikke omale lubada. Muul juhul võidakse vihastada. Toon näite: Air France-KLM boonusprogrammi Flying Blue pikaaegsetest sagedastest lendajatest on vist paljud põhimõtteliselt teisi firmasid valimas, kuna 1. aprillist tehti karme kärpeid. Vihastati ka selle peale, kuidas muudatust esitleti.
Teiseks hakkas pagasiinfo oma elu elama. Meedias olid esimesed uudised ilma igasuguste kommentaarideta. Mina loen siit blogist esmakordselt välja, et uus kord kehtestati 31. märtsist. Olgu, hetkel keegi (loodetavasti) pilli lõhki ei puhu, aga pehmem oleks ju ette hoiatada – et näiteks 1. maist. Kirjutada varakult blogis, panna info kasvõi lennukis istmetaskutesse või komponeerida teadustustesse.
Mõõtsin nüüd kodus ära mõned kotid. Mu sageli kasutatav lennukohver sobib ja isegi tavapärane spordikott. Kaheks-kolmeks päevaks ei ole tõesti suuremat vaja, nädala kraami peaks(tahaks) nagunii alla ära andma. Aga mõnel reisijal võibki olla natuke suurem (seni lubatud) kohver – pagasisse anda ka ei soovi, sest isegi Skandinaavia käitlejad pigem vihkavad koti transportimise tööd, rääkimata soojema Euroopa kultuurist.
HT küsimus pagasi äraandmise kohta pole ju esmakordne. Saabi puhul on asi lihtne, kott korjatakse trepi kõrvalt ja antakse pärast viisakalt tagasi (“türklane ei tee sellega meeleheidet”). Samuti mis saab jätkulendudega – kui inimene tuleb näituseks SAS-iga esimese otsa Kopenhaagenisse, siis kas ja kus neid kohvreid mõõtma hakatakse? Kui üldse…
Aga CRJ-sid võiks üritada ikkagi lennujaama väravatesse saada. Ma usun, et reisijad hindavad seda päris palju.
Leevike kirjutab:
aprill 18th, 2009 at 16:39
Pagasiteema kütab tõepoolest üles kirgi. Tudub, et see on ju nii tühine teema. Kuid asi on selles, et OV on selle segadusega ületanud kriitilise piiri, kust enam OV kliendid olukorda enam ei taha hästi taluda. OV-l on teadupärast aastaid olnud permanentseid probleeme, küll lennuplaani, kull ilmaga küll lennukite tehnilise seisundiga (kuna lennukeid on väga vähe, siis iga rike lööb lennuplaani sassi jne). Inimesed on äärmiselt väsinud OV jamadest ja seega ka kompaniist endast. Oma osa on ka majandussurutisel, mis koormab inimesi lisamuredega. Ja OV jamad on viimased, mida inimene peab taluma. Headel aegadel on tõesti võimalik olla arusaavam, andestada apsud ja lauslollused. Täna on olud muutunud. Klient hääletab üldiselt jalgadega. Kahjuks on need võimalused ka vähenenud, välismaised lennukompaniid juba lahkuvad Tallinna lennujaamast. Nii ongi tavareisijal üks vähestest valikutest kasutada OV teeneid. OV-st võib aru saada. Riik on väike, raha kvaliteetlennufirma arendamiseks ei jagu. SAS-i tiiva all sai veidi oldud, kuid täna tahab SAS OV-st lahti saada. See firma ei teeni ju kasumit. Pidev sõjaseisukord ja tulekahjude kustutamine on väsitanud OV töötajaid ja muutnud närviliseks. Ja kaader on voolanud. Ja siis tuleb klient, kes ütleb halvasti. Mida mõtleb OV töötaja, kes on niigi silmitsi igapäevase ettevõttesisese jamaga? Ma pole ise OV-ga kuidagi teadlik, kuid see on nii universaalne situatsioon, mida võib üle võtta teistest ettevõtetest.
Tegelikult on kahjumis ka viimasel ajal meie suurim laevanduskompanii, Tallink. Kahjumis on kõik, Eesti on liiga pisike koht selliste firmade jaoks. Meie riik on üldse liiga väike osade asjade jaoks. Meil pole ju majandust, mis midagi sisse tooks. Meie kulutatud raha läheb valdavas enamuses riigist välja, ja tulemuseks oleme kõik vaesed. See pole aga OV süü.
Kuid kas OV peaks ülema üldse selle ettevõtte piires kasumlik? Ketserlik mõte, kuid ta ei pea seda olema. Sest lennufirma on (riigi) äri edendamise mootor. Kui siit riigist on ebamugav mujale lennata ning ka vastupidi, siis meid ei külasta teised ettevõtjad ja muud olulised isikud. Nad on harjunud teiste tingimustega ja pigem lendavad nad partnerite või investorite otsinguil sinna, kus on neile mugavam. Kuidagi võib OV tegeluse optimeerimisega isegi jõuda nulli, kuid tervikuna kaotab riik. Kahjumis riiklik lennufirma võib olla riigile tervikuna tegelikkuses kordades kasulikum. Seega, OV peaks olema Eesti riigi hallatav instrument. Osaliselt SAS-ile kuuludes on selline asi võimatu ja OV on hukule määratud. OK, OV saab SAS-i abiga uued CRJ lennukid (SAS andis Bombardierile tagasi tõrkuvate telikutega Dash-id ja kompensatsioonidiili alusel saab SAS ja ta tütarfirmad Bomardierilt soodustingimustega CRJ900 NextGen-d).
OV peaks tõsiselt üle vaatama selle, kuidas ta suhtleb klientidega. Pagasimõõtude teema võttis esimesena üles vist reisiportaal Trip.ee (http://trip.ee/node/51014). Küsimusi oli palju. Õli valas tulle ka trip.ee kasutaja „arvuti240“ (kes on ilmselt OV töötaja?) nipsakas kommentaar, tsiteerin: „Püsikliendid alates kuldtasemest ning ärireisijad saavad kaks ühikut salongi. Ei näe siin küll mingit probleemi“. Veidi hiljem arvas üks trip-i kasutaja ära selle, miks kehtestati üks mõõt. Kasutaja arvuti240 (ehk OV töötaja) kinnitas seda. Selle asemel oleks võinud ju OV ise oma kodulehel või blogis sel teemal sõna võtta, mitte pärast ohkida, et asi on kuumaks läinud. Artiklid ilmusid ka E24-s ja Postimehes, kommentaarium on täis OV kriitikat. OV oli ikka veel puu taga peidus. Ja see vihastas.
Ja inimesed hakkasid küsima, mida nad siis nüüd teevad. Küsimustele ei tulnud ammendavaid vastuseid, ja seda ei teinud lõpuni ka ülalolev blogipostitus.
* Mida peavad tegema jätkureisijad, kui OV lennul on nende 115cm cabin-size kohver liiga suur? Kas see antakse enne lennukisse sisenemist ära või mitte?
* Mis juhtub konkreetselt selle reisijaga, kellel on kaasas nt 55×37×20 mõõtudega (või misiganes 115cm mõõdus kott?). Tihti on seal sees õrnad asjad, mida „ärakaotatavasse“ pagasisse anda ei saa. Kas reisija peab maksma mingi lisatasu? Mis siis ikkagi reaalselt juhtub? Palun selgitage.
* Ikkagi on segane läpaka ja suuremate digikaamerate salongi kaasavõtmise teema. Läpakakotti digipeegel ei mahu. Cabin-size kohvrisse ei mahu ka vahel läpakas ja digipeegel koos lisaoptikaga. Kaasa võib aga PC (piece concept) alusel võtta ainult ühe koti. Pagan võtaks, tehke see teema üksipulgi inimestele selgeks. Osad ei ole üldse kogenud lendajad ja reeglite pidev muutmine teeb neile veel asjad segasemaks. See aga tood kaasa chek-in-i järjekordade asjatu pikenemise, kuna probleeme tuleb rohkem lahendada.
* Tellimuslennud. On vist nii, et tellimuslendude puhul on kabiini võetaval pagasil teine kaalupiirang. Kas CRJ hakkab täitma ka tellimuslendude funktsiooni?
Vabandan pika kirjutise pärast. Oma sisemas ma tahaks, et OV oleks maailmas teada-tuntud kvaliteetfirma. Ise ma lendan vähe, mu teadmised on teemast pigem teoreetilised. OV-ga pole ma vist elu sees ka lennanud …
Kiitused selle eest, et OV-l on vähemalt enam-vähem korralik koduleht ja blog, mis teeb suhtlemise mitteformaalsemaks. Üks mõte veel, OV võiks teha korraliku kotitootjaga (Samsonite jne) nt diili, ja pakkuda OV klientidele soodsalt õiges mõõdus kohvreid, kas siis mingi boonusprogrammi või muude kampaaniate käigus. Olgem ausad, väljaspool Tallinna on korraliku Samsonite õigete mõõtudega kohvri poodidest leidmine paras piin. Valikut lihtsalt pole. Kõigil on muidugi oma margieelistused
Indrek Aigro kirjutab:
aprill 18th, 2009 at 17:24
Ma panen nati teemast mööda nüüd aga kurjad keeled räägivad, et suvel on oodata Tartu-Stockholm otsa, kas vastab tõele? See oleks super.
Triin (OV) kirjutab:
aprill 20th, 2009 at 14:56
Indrek, me ootame, et Tartu lennujaam saaks lendamisküpseks, siis saame edasi rääkida.
Sülearvuti ja peegelkaamera on mõistlik salongi kaasa võtta, sest reisijate ja pagasi veotingimustes on kirjas järgnev:
8.3.4 Registreeritud pagasisse ei tohi pakkida kergesti purunevaid või riknevaid esemeid või erilise väärtusega esemeid nagu (kuid mitte ainult): raha, juveelitooteid, väärismetalle või muid väärtasju, arvuteid, personaalseid elektroonikaseadmeid, võtmeid, ravimeid, prille/päikeseprille, kaameraid, optikaseadmeid, mobiiltelefone, muusikariistu, võlakirju, veksleid või tšekke, aktsiaid või muid väärtpabereid, äridokumente, passe ja muid isikut tõendavaid dokumente või nende näidiseid.
Kuidas mahutada vajadusel korraga näiteks sülearvuti ja peegelkaamera lubatud käsipagasi mõõtudesse ning teha neist see lubatud one piece, on sedasorti küsimus, mille üle ka mina juba tükk aega pead murran…
Ülejäänud pagasi kohta käivatele küsimustele tulevad loodetavasti ka varsti vastused.
Annika kirjutab:
mai 8th, 2009 at 18:25
Ostsin just koerale ära transpordikoti mille mõõdud olid suurema järgi.
eriti fain. väiksemaid ei ole ju kusagilt saada 
Merilin kirjutab:
detsember 4th, 2011 at 1:03
Tervitusi, antud teema on küll 2009 kuupäevaga, aga kuna ma lendan esimest korda siis tahaksin üle küsida, et kas käsipagasis võib olla peegelkaamera ja sülearvuti. Teie kodulehel seisab klausel “* Pardale võib tasuta kaasa võtta järgmised esemed: 1 käekott, 1 väike kaamera, 1 sülearvuti või sarnane ese”. Seega kui mu käsipagasisse mahub probleemideta mu peegelkaamera, kas ma tohin selle salongi võtta? Kuna ma ei riskiks peegelkaamera jätmist äraantavasse pagasisse, oleks seda hea teada enne reisi.
Triin (Estonian Air) kirjutab:
detsember 5th, 2011 at 10:54
Jaa, me pigem isegi soovitame peegelkaamera ja sülearvuti käsipagasina salongi võtta.