Hoiame lahti akna laia maailma
Taevas Eesti ja Euroopa kohal oli rahutu. Ülal sõudsid tuhapilved ning all murdsid streigilained lennufirmasid.
Praegused märgid maal ja taevas viitavad olukorra paranemisele: Islandi vulkaan vaikis mai lõpus, üleeuroopaline seiresüsteem muutus täpsemaks, emotsioonid taandusid. Tuhka, vähemalt praegu, kartma ei pea.
Kui hall on taevas põhjalikumal vaatlusel ning kuidas see mõjutab Eestit?
Värskelt avaldatud majutusettevõtete statistika süstib optimismi. Mullu majutusasutuste külastatavus küll kukkus viiendiku võrra, kuid see toimus eelkõige siseturismi arvelt. Tallinna viimased tulemused näitavad, et võrreldes 2009. a. esimese poolega peatus majutusasutustes rohkem turiste, nende reisid olid pikemad ja ettevõtjate sissetulekud majutusteenuste müügist kasvasid.
Estonian Airi tulemused näitasid juba märtsis – lennusektori jaoks traditsiooniliselt kehvas kuus – märkimisväärset tõusu. Kahetsusväärsel kombel korrigeerisid numbreid aprillis toimunud ootamatud lennuseisakud.
Julgen väita, et pikas perspektiivis ei oma need tegurid ja arengud olulist kaalu – tuhk, sisepinged ja tarbijate ettevaatlikkus on mööduvad nähud.
Eesti jaoks on võtmeküsimusteks investeeringud infrastruktuuri, transpordiühenduste hoidmine ja laiendamine muu maailmaga.
Kõlab ootamatult, kuid kogu transpordisektor peab olema tänulik Islandi vulkaanile. Sellist tähelepanu pole reisitransport Eestis varem pälvinud. Hakkasime märkama rutiinis unustatut ning mõtestama oma asukohta ja positsiooni Euroopas. Mõistsime, et ühendus muu maailmaga on üks keskseid tänapäeva ühiskonna vajadusi ja üks peamisi arengumootoreid, milleta elu sõna otseses mõttes seiskub.
Tuhateema järellainetuses kerkis ka küsimus lennuühendustest, rahvusliku lennukompanii rollist ning konkurentsiolukorrast.
Eesti avalikkuseni on tilk tilga haaval jõudnud info Riia Lennujaama ja Läti lennufirma tihedast koostööst ning Läti riigi hiiglaslikest otsestest ja kaudsetest toetustest, mis on suunatud ka Eesti turule sisenemiseks.
Samuti teadvustasime Leedus toimunut, kus pärast sarnast nn välisinvasiooni kohalik lennundus sootuks suretati ning ühendus hakkas toimuma peamiselt vaid Riia kaudu. Tänaseks on Leedu riik teinud märkimisväärseid pingutusi ja rahapaigutusi, mille järel on olukord stabiliseerunud.
Leedu valusa õppetunni põhjal tuleb järeldusi teha ka Eestis.
Eesti akna lahtihoidmine eeldab ühtsete eesmärkide seadmist ning nende elluviimist. Kolmnurgast riik-lennujaam-lennufirmad jääb väheks, see eeldab laiemalt turismi- ja transpordisektori kaasamist ning kogu avalikkuse toetust. Eesti avatus ei puuduta ainult reisijaid, vaid kogu ühiskonna heaolu ja arengut.
Estonian Air on tegutsenud kokku pea 20 aastat. Selle aja jooksul on kümned lennufirmad tulnud ja siit lahkunud. Eesti on ja jääb Estonian Airi koduturuks, kus meie missiooniks on ehitada õhusildu Eesti ja muu maailma vahele. Lennundus on karmi ja tiheda konkurentsiga globaalne äri, kus koostöö rahvusvaheliste lennugigantidega nii koodijagamisel kui ka lennuvõimaluste avardamisel on äärmiselt oluline. Lisaks aitab koostöö kaasa ka Eesti tuntuse ja turistide arvu suurendamisele.
Eesti lennundust on kritiseeritud väheste otseühenduste pärast. Väike turumaht ja Eesti suhteline kaugus Euroopa olulistest sihtkohtadest seab meile ette selged mängureeglid. Selleks, et pakkuda head lennuplaani, on vaja turult kätte saada maksimaalne nõudlus ja omada sobivat lennukiparki. Toon siinkohal ühe näite.
Boeing 737-500 (meie väiksemat tüüpi) lennukisse mahub 118 reisijat. Selleks, et lendamisega mitte kahjumit teenida, peaks lennuki täituvus olema umbes 70%. Rääkides headest lennuühendustest, tuleks lennata vähemalt neli korda nädalas. See eeldab ligikaudu 34 000 reisijat aastas, kuid sellise reisijate arvuga sihtkohti algusega Tallinnast on ainult kümme! Seega on paremate lennuühenduste tagamise eelduseks ühelt poolt väiksemate ja ökonoomsemate lennukite hankimine ning teisalt ka Eesti kui sihtkohariigi atraktiivsuse suurendamine. Ainult Estonian Airi turundustegevusest jääb siin selgelt väheks.
Estonian Airi lähiaja olulisim eesmärk ongi luua lennuvõrk, kus Eestist oleks Euroopa suunal kaetud 30 populaarsemat sihtkohta lendudega kaks korda päevas otse või ühe ümberistumisega, viimase puhul ooteajaga mitte üle 1,5 tunni. Sama põhimõte kehtib 15 populaarseima interkontinentaalse sihtkoha kohta.
Viie aastaga on odavlennunduse pealetung lennunduses piletihindu oluliselt kukutanud, kuid julgen väita, et hindade stabiliseerumine ei ole enam kaugel. Estonian Air jätkab selgema eristuvuse loomist, et vastanduda senisest jõulisemalt kvaliteetse teenuse pakkujana. Sel aastal alguse saanud projekti „Uuenenud Estonian Air“ põhifookuses on teenuste ja toodete arendamine, et muuta pardal veedetud aeg meeldivamaks, mugavamaks ja sisukamaks ning pakkuda lisaväärtust nii reisi planeerimisel kui ka lennueelsetel toimingutel – seda kõike reisijate parema teenindamise nimel.
Samaaegselt eristuvuse loomisega oleme tegelenud ka kulude kärpimisega, et suurendada lennuettevõtte paindlikkust kiiresti muutuvas keskkonnas. Näiteks vähendas Estonian Air mullu oma kulubaasi ligi 40%, mille tulemusena oleme saanud kiiresti reageerida turu elavnemisele ja laiendada ettevõtte tegevust koostöös lennufirmaga KLM ka väljapoole Eestit. Paari esimese kuuga kerkisime Leedus turuosa poolest seitsmendaks regulaarlendude pakkujaks, vedades märtsis Leedus rohkem reisijaid kui nt Finnair või Austrian Airlines.
Rahvuslik lennukompanii on vaatamata oma piiratud ressurssidele hoidnud Eesti inimestele lahti akent Euroopasse ja laia maailma. Riik on panustanud suuri summasid infrastruktuuri arengusse ning tegeleb täna omandisuhtega. Kliendi kindlust on küll vulkaanipursked ja majandussurutis õõnestanud, kuid reisimisele on jäädud truuks. Transpordiühenduste väärtustamine on tõusnud kogu ühiskonnas. Seega, kui läbi pilvede põhjalikumalt vaadata, näeb nende taga valgust ja sinist taevast. Lennureisijad teavad ja hindavad seda.
Indrek Aigro kirjutab:
juuni 9th, 2010 at 13:22
See teema haakub natuke Andruse esimese postitusega siin blogis “kuhu sina lennata tahad?”.
Mulle väga meeldis Siim Kallase mõte, et riik saab vajadusel alati subsideerida “strateegilisi” marsruute (mitte vedajaid). See on see mis Leedu valitsus peale (või enne) BT invasiooni tegemata jättis ja leedukad pidid lõunasse lendamiseks kõigepealt tund aega põhja lendama-sõitma.
Ma loodan, et autor jagab mu optimismi, et majanduse taastudes tõuseb kasumlike suundade arv lähitulevikus ehk 15-ni. Siis jäävad veel 5-7 vajalikku suunda suurematesse hubidesse mis võiks ju vabalt toimida Kuressaare ja Ruhnu põhimõttel.
Aga seda usun ma küll, et lennunduses üldiselt elu palju lihtsamaks ei lähe järgmise kümne aastaga. Ma usun nafta hinna vundamentaalsesse tõusu ja isegi täna peaks olema võimalik arvutada, et kuidas on lennupileti relatiivne odavnemine viimase 50 aasta jooksul lendajate arvule mõjunud ja sellest peaks saama järeldada millist mõju omab pileti kallinemine edaspidi…
Alar kirjutab:
juuni 9th, 2010 at 15:28
Loodame jah, et “Diamond Strategy” uuesti välja kaevatakse
Mis Leedut puudutab, siis see statistika on vist ikka rubriigist “väikesed valed, suured valed ja statistika”? Et kui lennukitäis eestlaseid lennutatakse Amsterdami läbi Vilniuse, kus 2 inimest maha ja 5 inimest peale tulevad, siis ongi tõsine vedaja – 100 inimest lendasid Tallinnast Vilniusesse ja 103 inimest Vilniusest Amsterdami. Samamoodi tagasiteel. Reaalne inimeste hulk, kes Vilniuses peale-maha lähevad, ei kannataks ilmselt Saabi mahtugi? Samal ajal lendab airBaltic 5 minutit hilisema väljumisajaga nähtavasti rohkem kui 5 inimesega?
Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Ilona Eskelinen kirjutab:
juuni 9th, 2010 at 16:26
Tere Alar!
Ilmselt pead silmas seda lõiku, kus Andrus räägib Leedu turul “tegijate” hulka tõusmisest. See on võetud Vilniuse lennujaama poolt esitatud statistikast, kus arvestatakse ikka neid reisijaid, kes tulevad peale Vilniuse lennujaamast.
Tork kirjutab:
juuni 12th, 2010 at 5:54
Lepime nüüd kokku, et Vilniuse lennujaam ei jäänud vedajatest ilma mitte BT pärast vaid selle moodustise FlyLali tõttu kes hakkas liiga kõvasti kasvama kuigi täiesti resurssi raisates. Ainuke kes tol hetkel dumpinguga tegeles oligi TE ja selles võivad nad täiesti ennast süüdistada, et nad pankrotti läksid….selles ei saa olla süüdi BT, Läti riik või Riia lennujaam. Kes äri ei oska ajada siis see on tema oma tragöödia.