Estonian Airi 66 lendu katkise kütusepaagiga
Eesti Ekspressis ilmus täna negatiivne artikkel Estonian Airi kohta, milles väidetakse, et ettevõte sooritas teadlikult lende lennukiga, millel oli kütusepaagi lekkekahtlus ja riskis 66 korda reisijate eluga. Nii Estonian Air kui ka Lennuamet kinnitavad, et antud juhtum ei kujutanud kellelegi reaalset ohtu, kuna rikkekahtlusega paaki ei kasutatud.
Juhtumi põhjal heidab Lennuamet nii Estonian Airile kui ka AMEle ette seda, et rikuti lennuohutusnõudeid, mis näevad ette kindlate protseduuride järgimist ka väikseima veakahtluse korral.
Tegu oli keskmise kütusepaagi lekkekahtlusega, millest AME meile kirjalikult ei teatanud, vaid tunnistas lennuki lennukõlbulikuks. Info võimaliku kütusepaagi lekke kohta jõudis Estonian Airi suulise märkusena. Estonian Air otsustas aga igasuguste riskide vältimiseks keskmist kütusepaaki kuni selle võimaliku rikke väljaselgitamiseni mitte kasutada. Paraku ei järgitud nende otsuste tegemisel kõiki ettevõttes kehtestatud protseduure.
Eesti Ekspressi anonüümsete allikate väide, et lennufirma võis väidetava kütusepaagi lekkekahtlusega lennumasinat kasutada kehva majandusolukorra pärast, on täiesti absurdne ning absoluutselt vale – Estonian Air ei sea majandusseisu lennuohutusest tähtsamaks.
Estonian Airi juhtkond võtab antud juhtumit väga tõsiselt ning teeb kõik endast oleneva, et tagada kõikide protseduuride järgimine.
Estonian Airile kui lennukompaniile on esmatähtis lennureisijate ja meie töötajate turvalisus, alles seejärel „äri“.
Estonian Air on antud juhtumiga juba pikalt tegelenud, mille valguses on väga põhjalikult läbi vaadatud lennuohutust tagavad protseduurid ja kahe firma (Estonian Air ja AME) vaheline kommunikatsioon.
Sügisel viis IATA (Rahvusvaheline Lennufirmade Assotsiatsioon) Estonian Airis läbi põhjaliku auditi, mis kontrollis Estonian Airi tegevuse vastavust rangetele lennuohutust tagavatele nõuetele. Auditeerimise käigus tehti ettepanekuid osade protseduuride selgemaks ja täpsemaks sõnastamiseks. Pärast muudatuste sisseviimist käsiraamatutesse toimus detsembris järelaudit, mille tulemusena tunnistati Estonian Airi ning tema tegevuse vastavust rahvusvahelistele standarditele.
Andrus Aljas
DA
Ahsamait kirjutab:
jaanuar 15th, 2009 at 23:11
ja miks ei lastud “Värskes Ekspressis” ühtegi vaataja küsimust esitada???? Kas tõesti on härrastel nii häbi tunnistada oma tegusid?
tiltslope kirjutab:
jaanuar 16th, 2009 at 1:09
Ma arvan, et neid küsimusi võib siin korrata. Mulle tundub, et telesaate otsustada on, kellelt kuidas ja mida küsida.
Aga kas korduva jama (hinnang süüdistustele, mitte protseduuride täitmisele) peale võiks EA koos AME-ga lasta valitud avalikkust ligi oma hooldustöödele jne. Et kõik näeksid “kuidas rattad ringi käivad”…
Triin (OV) kirjutab:
jaanuar 16th, 2009 at 10:42
seda otsustavad tõesti saate tegijad (mitte külalised), millise teema puhul saab vaatajaküsimusi esitada ja millise puhul mitte. ja võib küll siin küsida.
tiltslope – keda pead silmas “valitud avalikkuse” all?
tiltslope kirjutab:
jaanuar 16th, 2009 at 16:15
“Valitud avalikkuse” mõtlesin eelkõige ajakirjanikke, kes ühiskondlikku arvamust peamiselt mõjutavad. Kahjuks mõnikord tendentslikult, lohakalt, kiirustades, inimlikult eksides vms. Ilmselt olete neile ka ringkäike korraldanud, et parandada arusaama lennundusest. Häda vist selles, et lihtne intriig müüb igapäevameedias rohkem kui sügavuti kirjeldused. Aga näiteks pardaajakirja lennunusteemalised küsimused-vastused olid ju väga head.
“Valitud” võivad olla ka kliendid, kes tahaksid rohkem teada saada või kahtlevad, kardavad. Küsimus on usalduses, mida teilt hoolega üritatakse ära võtta. A la mehaanikud ei tööta kuvalda ja MacGuyveri teibiga, piloodid ei paranda nätsuga kütusepaake jne. See on küll juba teistsugune tegevus, kuid Finnair pakkus (pakub?) boonuspunktide eest võimalust läbida nn. lennuhirmu leevendamise 2-päevast koolitust. Veebikirjelduse järgi tundus päris huvitav.
Olev kirjutab:
jaanuar 17th, 2009 at 2:22
to: tiltslope
Väärt mõte, seda enam, et minu teada EA võimaldab lastele selliseid ekskursse.
Eeldan, et selline trip otse lennuväljale ja lennukite angaari koos pädeva giidiga on suleseppadele huvitav ja harib ka Kivi suguseid lennundus “spetsialiste”.
Ja kui sellised ringkäigud on juba toimunud siis just tänu pidevale meedia negatiivsele tähelepanule peaks neid uuesti ja uuesti korraldama.
Samas kahtlen nn valitud klientide valikut kuna kui iga teine lendaja hakkab lennuhirmu varjus mehhaanikule kõrva hingama muutub asi inetuks.
Otse teemasse – leidsin AME kodukalt nende kliendid: http://www.ame.ee/customers.htm
Kuna sellised lennufirmad neid usaldavad siis jääb mulje, et nad lennukite hooldusest ikka midagi teavad
P.S.
Kuna foorum ei ole teil eriti aktiivne siis kas oleks võimalik lisada siia nn vaba teema kus tekkiks dialoog teemal küsimus – vastus?
Alar kirjutab:
jaanuar 17th, 2009 at 13:12
to: Olev.
Just minu tähelepanek. Minulgi on hetkel huvi pakkuv teema, millel pole ühest vastust, vaid pigem sooviks arutelu. Aga panengi selle teema siin üles. Kui Blogimeistrid soovivad, võivad sellest eraldi kande teha.
Teema siis Baltikumi lennundusturg.
Eilne pommuudis – FlyLAL tegevusluba tühistati ning tänasest enam ükski TE koodiga lend (ehk FlyLAL regulaarliinid) õhku ei tõuse.
airBalticu juhid on sõlminud leppe firma üle võtmiseks SASilt. Tehingu suurus oli suurusjärku MILJARD krooni, millest kolmandik tuleb tasuda juba jaanuari lõpuks. No ei kujuta ette, kust lätlased täna selle raha võtavad.
Et mis siis nagu üldse saama hakkab? FlyLAL tänaseks enam palju EA-d ei mõjutanud, kuna baltikumi reisid lõpetati juba oktoobris. Aga AB tulevik mõjutab EA-d oluliselt. Kuna AB on väga aktiivne Vilniuse lennujaamas, siis ilmselt nende lendude utilisatsioon tõuseb oluliselt, mis võiks suurendada kasumlikkust (õigemini vähendada kahjumlikkust). SAS on nähtavasti üsna pettunud, kui neil AB müük ebaõnnestub. AB kahjum aastal 2008 peaks jääma suurusjärku 300-500 miljonit krooni (esimene poolaasta oli kahjum oli 7.9M latti). Võib-olla tuleb käsk teha VNO-RIX vahel 10 lendu päevas ning lõpetada kõik ülejäänud VNO reisid ära? Või läheb AB üldse kinni…
Küsimusi on palju. Mõistetavalt EA ametlikult ilmselt naabrite tegevust kommenteerida ei taha, aga siinset lugejaskonda faktidega varustada ehk ikka võib. Et kas minu toodud faktid on korrektsed ning kas on midagi olulist veel kahe silma vahele jäänud… Ja mida EA töötajad unes näevad
kalake kirjutab:
jaanuar 20th, 2009 at 5:31
Seoses majanduslangusega olen tähele pannud omapärast trendi ajakirjanduses, kus imetakse sensatsiooni sealt kus seda tegelikult ei ole, või üritatakse teha sääsest elevanti. Kogu seda asja võimendab interneti ajastu nähtus, kus ajakirjanikud on sunnitud aina väiksema ajakuluga vorpima uusi artikleid, sest see kes ennem artikli valmis saab, saab kogu tähelepanu. Seda on ajakirjanikud ka ise kurtnud. Artiklite kvaliteet kannatab rängalt. Ja see 66 lekkiva kütusepaagiga tehtud lennu lugu Ekspressis on juba väga kaugel uurivast ajakirjandusest. Isegi kui seal oli mõni oluline fakt, siis see on jäädavalt kadunud teiste faktivigade virrvarri.
See on minu isiklik pettumus Ekspressis. Ma loodan, et nad võtavad õppust ja parandavad ennast.
Kuid see ei muuda siiski asja olemust. Ajakirjanikud jäävad ajakirjanikeks. Nendega peab alati hästi läbi saama. Ning nad peavadki täitma ühiskonna puhastaja rolli. Tuues päevavalgele asju ja tendentse, mis ohustaks ühiskonna kui terviku turvalisust laiemas plaanis ja pikemas perspektiivis. Ma pean silmas just uurivat ajakirjandust.
Selles suhtes on ajakirjanike huvi EA vastu tervitatav.
Vaatamata sellele, et EA’l võivad olla majanduslikud raskused olen üsna kindel, et lendude turvalisuse tagamine ei ole EA’s koht tulu teenimiseks. See lihtsalt pole võimalik. See oleks samaväärne panga usaldusväärsuse kaotamisega, mis ei lõpe kahjudega vaid panga sulgemisega.
Seega võiks tõesti olemas olla mingi kanal, mis laseks asjast huvitatuid ligi EA köögipoolele. Sest enamus inimesi ei tea väga lihtsaid tõdesid. Kuidas näiteks lennunduses toimub lennukite hooldamine. Pole võrreldav protseduuri reeglitega, mis valitsevad kusagil auto garaazhis. Kus neid õieti pole. Mida teevad lendurid enne starti. Paljudele on võibolla seegi uudiseks, et lennukid ei ole peaaegu kunagi 100% töökorras. Ma nimetan siin töökorras olekuks seda, kui kõik andurid töötavad, lambid põlevad, lisaseadmed funktsioneerivad.
ilmselt tuleks selgitada ka seda, et lennundus ei ole hetkel lõplikult valmis ja ei saa kunagi lõplikult valmis. Sest asjaolud muutuvad pidevalt ning tehakse vigu, millest õpitakse, et tulevikus neid vältida. Protseduuri reeglid seega muutuvad pidevalt ja peavadki muutuma. Muutuma paremaks. Vead aga tekivad nagu alati mitmete seni tundmatute asjaolude kokkulangemisel. Õnnetused tekivad aga mitmete vigade üheaegsel ilmnemisel. Mis tõttu tulebki vähendada just tuntud teatud vigade tekkimist, et tundmatud tegurid võimust ei võtaks.
Selline filosoofiline väljaütlemine siis. Põhimõtteliselt EA toetuseks. Sest leian, et antud juhtumi puhul piisaks täiesti protseduuri reeglite kohandamisest kui see on vajalik.
Huvipärast sooviks mina, erinevalt ajakirjandusest täpsemalt teada saada, milliste olemaolevate protseduuri reeglite vastu eksiti ja mis siis muudeti reeglites või reeglite täitmise kindlustamisel?
Indrek Aigro kirjutab:
jaanuar 20th, 2009 at 12:13
To Kalake
Ma olen nõus sellega mis puutub selgitamist ja avatust – läbipaistvus on, eriti praegustel aegadel, ääretult oluline, et usaldus säiliks ja imago puhas püsiks. Ja minu meelest on OV üks avatumaid ja läbipaistvamaid lennufirmasid, selgitatakse alati nii nagu asi on. Kahjuks see ei kehti küll alati hinnakujundusele (nt kütuselisatasu mis ikka veel kehtib (!)), ja majandustulemustele.
Triin (OV) kirjutab:
jaanuar 21st, 2009 at 14:13
Aitäh toetuse ja kõikide heade kommentaaride eest!
Lennuhirmu olemasolu võib tunnistada meie salongipersonalile – nad on koolitatud sellisel juhul aitama, toetama ja selgitama.
Nn lennuhirmu leevendamise koolituste, samuti lihtsalt ekskursioonide/infopäevade korraldamisest inimestele, kes tahavad lennundusest rohkem teada ja seda lähemalt näha, on meie majas mitu korda juttu olnud. Ajakirjanikele on ka üks seminar korraldatud, aga huvi selle vastu oli üsna napp (mille üks põhjus võib muidugi olla ka kalakese mainitud ajakirjanike ajanappus).
tiltslope kirjutab:
jaanuar 21st, 2009 at 17:39
Lennuhirmu teema pälvis nüüd soovimatut tähelepanu, kuigi see on ka oluline teema. Mina nt. jälestan järske pöördeid. Mõtlesin ikka seda piletite etteostmise hirmu, mis eeldatavalt tekkinud, ja mida muuhulgas aitaks lahendada köögipoole näitamine.
Üks kulude kokkuhoidmise mõte ka – ehk annaks säästu, kui lõpetada Kroonikast kehvemate piltidega kollase majanduslehe pakkumise lennuki pardal. Isiklikult ei loe paberkandjat juba mitu aastat, tasuta ka mitte. Aga võib-olla kõik teised tahavad.