Estonian Air kehtestas alates 13. maist oma lendudele müüdavatele piletitele kütuse lisatasu
Estonian Air kehtestas alates 13. maist oma lendudele müüdavatele piletitele kütuse lisatasu 15 EUR. Siinkohal võtaks hetke ja avaks selle otsuse tagamaid.
Toornafta hindadest
Toornafta hindadest juttu alustades tooksin algatuseks välja mõned arvud, mis näitavad aasta keskmisi hindu alates 2003. aastast (2008. aasta põhineb jooksva aasta senistel hindadel).
| 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | ||
| Nafta hind ($US/barrel) | 28 | 38 | 55 | 66 | 72 | 101 | |
| Hinnatõus | 36% | 45% | 20% | 9% | 40% |
Ehk siis 2008. aastal on toornafta hind nelja kuu vältel keskmiselt olnud 40% kõrgem kui 2007. aastal keskmiselt.
Küsides, kas kütuseturg käitub mingite loogiliste reeglite järgi või on selle turu näol tegemist mingi erilise fenomeniga, võiks lühidalt vastata, et nii üht kui ka teist..
Nafta nõudlus on suurem kui pakkumine
Üks pool, mis allub üsna kenasti turu reeglitele, on nafta nõudluse ja pakkumise suhe, kus ilmselgelt on nõudlus kasvanud kiiremini kui pakkumine. Kuna maailma majandus tervikuna on läbinud viimaste aastatega päris arvestatava kasvu ja on piirkondi, kus see kasv hetkel ka jätkub, siis nõuab kasvav majandus ka järjest suuremaid koguseid toorainet. Kõigi majandusreeglite põhjal toimub nõudluse kasvades ja pakkumise samale tasemele jäämise korral hindade liikumine üles.
Poliitilis-sõjalised tõmbetuuled
Teine faktor, mis kütuseturgu ilmselgelt mõjutab ja mis on üsna prognoosimatu, on kõiksugu poliitilis-sõjalised tõmbetuuled ning ka kliimaga seotu. Kui erinevad negatiivse alatooniga turbulentsid naftaga seotud piirkondades või ettevõtmistes avalduvad kohe hinnatõusuna, siis nende turbulentside vaibudes ei toimu alati samaväärset korrektsiooni.
Vahendite ümberpaigutumine tooraineturgudele
Kolmas tegur, mis viimase aasta vältel on märkimisväärselt mõju avaldanud, on raha- ja kapitaliturgudelt lahkunud vahendite ümberpaigutumine tooraineturgudele. Selle mõju on raske hinnata, kuid nagu muudelegi turgudele on spekulatiivne raha aeg-ajalt õhku sisse puhunud, nii võib ka tooraineturul täheldada analoogset mulli.
Hindade korrigeerumine
Eelnev justkui viitaks võimalusele, et hinnad korrigeeruvad. Selle vastu räägib praegu aga asjaolu, et Aasia majanduse kiirest kasvust ja tarbimisest tulenev nõudlus tooraine järele hoiab hindu üleval. Seni, kuni nafta tootmismahtudes olulist tõusu ei tule, ei juhtu kardetavasti ka mingit märkimisväärset kukkumist. Tootmismahtude suurendamise potentsiaal OPECi liikmesriikide hulgas on olemas, kuid ”vajadust” tootmismahtusid tõsta OPEC ei näe. Tootmismahtude kasvupotentsiaal OPECivälise naftatootmise näol on viimastel aastatel turgude ootusi selgelt petnud, kuid ootused uute maardlate kasutuselevõtuks ja sellekohased positiivsed signaalid on turul endiselt õhus. Saame näha.
Kütusekulu lennufirmades
Tulles transpordisektori juurde, siis kirjeldatud muutuste tingimustes on lennufirmad tänaseks käitunud üsna sarnaselt. On olnud perioode, kus edukamalt või vähem edukamalt on kasutatud tuletisinstrumente, et kütuse hinda enda jaoks mõistlikul tasemel hoida, kuid hetkel on valdav osa lennundussektorist pidanud hinnataset liiga kõrgeks, et end selle tasemega pikemaajaliselt siduda.
Kütusekulu moodustab märkimisväärse osa lennufirma kuludest. Kuna lennundus on väga madala kasumlikkusega majandusharu, siis ellujäämiseks sellises keskkonnas tuleb vähemalt oma kulud ära katta. Sellise järsu hinnatõusu juures, mida 2008. aasta toonud on, lahendasid paljud lennufirmad ellujäämisküsimuse kütuse lisatasude kehtestamisega ning sama sammuni jõudis ka Estonian Air. Sealjuures Tallinnast lendavate suuremate lennufirmade hulgas jõudsime lisatasu kehtestamise või hindade korrigeerimiseni viimasena.
Kui me päevast päeva sõidame autoga ning kirudes tangime aga jälle paagi kütust täis, siis sarnast tolerantsi me tavaliselt bussi-, rongi- ega laevapiletite hinnatõusu juures ei näe. Lennupiletite juures isegi mitte sedavõrd, kuna kohati peetakse seda endiselt luksuskaubaks. Ilmselt tuleneb see vähesem sallivus piletite hinnatõusu suhtes erinevast tarbijaskonnast. Luksuskaubana ei ole lennupilet tegelikult enam käsitletav odavlennufirmade tegutsemise tõttu. Mina võrdleksin seda taksoteenusega, mida aeg-ajalt on vaja kasutada, hoolimata pidevast hinnatõusust.
Kas toornafta läheb veel kunagi odavamaks?
Kas me näeme veel toornafta hinda allpool 100 USD piiri (hetkel umbes 120 USD)? On erinevaid arvamusi, aga eeldused selleks peituvad üldjoontes kolmes algselt loetletud teguris: tooraine nõudlus ja pakkumine, muutused maailmas ning spekulatiivsete vahendide paigutumine.
Majanduse jahtumine erinevates maailma piirkondades on alguse saanud ja omamoodi toetab seda jahtumist ka kõrge kütusehind. Ehk siis nõudluse kasvukõver on korrigeerumas. Pakkumise suurenemist OPECi poolt on raske uskuda, küll aga on praeguse hinnataseme juures muutunud kasumlikuks ka mitmed varem kõrvale lükatud kulukad projektid, mis ei ole OPECi riikidega seotud. Kiiret pakkumise mahu kasvu siiski oodata ei tasu.
Erimeelsuste lahenemine Iraani tuumaprogrammi ümber? Sõja lõpp Iraagis? Osama bin Ladeni tabamine? Olukorra rahunemine Nigeerias? Needki pinged ei lahene päevapealt.
Seega ainus, mis äkilist korrektsiooni allapoole võiks pakkuda, on spekulatiivse raha väljavool tooraineturult. Eelmisel aastal võis ehk mõnel hetkel isegi tajuda selle liikumise algust, kuid teatud korrektsiooni järel otsustasid tooraine reaalsed tarbijad end langenud hinnatasemel kindlustada ning seetõttu me ei näinud drastilist langust.
Kokkuvõtvalt jääb igaühel endal leida see vastus, kas me näeme veel nafta hinda allpool 100 USD piiri. Karm reaalsus on hetkel see, et kütusehinnad on läbi aegade kõrgeimal tasemel ja transpordisektori kuludest moodustab kütus märkimisväärse osa. Et edasi lennata (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses), väljendub see karm reaalsus ka lendamise hinnas.
Margus Kisel
Estonian Airi finants- ja riskijuht
Manic kirjutab:
mai 12th, 2008 at 16:49
Mul on küsimus Estonian Airile: miks Saab340 lennud viimasel ajal suht sageli tühistatud on: täna jälle Vilniuse ja Helsingi lennud ei tööta.
ilona kirjutab:
mai 12th, 2008 at 17:18
Tänane Helsingi reis on pikalt ette tühistatud, seda tänases lennuplaabis polnudki.
Vilniuse lend tühistati seetõttu, et propellerilabalt leiti defekt, mis vajab parandamist.
Manic kirjutab:
mai 12th, 2008 at 18:04
Aga Barcelona (6 tundi!) ja Londoni hilinemised?
Indrek Aigro kirjutab:
mai 13th, 2008 at 16:17
Tere Margus,
Päris õiglase pildi kuvamiseks on vaja näidata ära ka keskm USD/EUR kurss vastaval aastal, sest EEk on olnud EUR-ga seotud ja USD odavnemine on naftat jälle odavamaks muutnud.
Täiendatud tabel näeks välja nii:
2003 – 28 USD = 26.00 EUR
2004 – 38 USD = 29.23 EUR (+12%)
2005 – 55 USD = 41.00 EUR (+ 40%)
2006 – 66 USD = 50.76 EUR (+20%)
2007 – 72 USD = 51.42 EUR (+1.3%)
2008 – 101 USD = 64.33 EUR (+25%)
Tõus 2003 – 2008 Ülaltoodud tabeli järgi: 360%
Tõus 2003 – 2008 tegelik: 247%
Lisaks tuleb veel arvesse võtta, et tegelikult ei kehti see % ka EUR kujul Estonian Airile. Arvesse tuleb võtta kõik kulud ja maksud mis kohalduvad lennukikütusele ning alles siis arvutada % mõju lõpphinnale. Kui lisakulud ei ole 5 aastaga sama palju tõusnud siis on kogutõus kah palju madalam. Näiteks 2003 maksis 95E Eesti tanklates 9.50, täna maksab 16.50 – tõus tarbijale on olnud ainult 73%, ma usun, et OV kalkulatsioon ei saa palju sellest erineda.
Tervitades,
Indrek
PS. See blogi oli väga hea mõte ja veel parem on, et OV töötajad siin telgitagustest räägivad. Muidu on kliendi jaoks loodud ette fassaad kust mööda ei näe ka kõige parema tahtmise juures. Edu ja jõudu!
PPS. Siin kommenteerijad võiks rohkem teemasse kirjutada. Lendude hilinemise ja kaebuste kohta on kindlasti parem aadress olemas.
Manic kirjutab:
mai 13th, 2008 at 17:37
no ma ei tea, mulle isiklikult ei meeldi, et lendude hilinemiste põhjuste kohta mingit infot ei anta. See pidev hilinemine ja tühistamine on üks põhjus, miks minu 50 000 krooni lendamiskulusid on läinud see aasta pea eranditult finnairile.
Dieter kirjutab:
mai 14th, 2008 at 8:24
2 Manic
Hilinemised on loomulikult ebameeeldiv nähtus. Kuid Teie seisukoht on kuidagi imelik. Lendate eranditult FinnAiriga aga nõuate EstonianAiri käest seletusi? “Londoni hilinemisED?” Just mitmuses? Sellele mitte keegi ei oska Teile vastata.
Kaaskodanike suhtes kes reaalselt hindab oma raha ja aega ning kes lendab EstonianAiriga olge mureta. Isegi 30minutilise hilinemise puhul reisijate eest vabandatakse ja piloot seletab kahes keeles, miks hilinemine toimus.
Manic kirjutab:
mai 14th, 2008 at 23:42
Dieter, ärge palun tulge mulle eesti keelt õpetama, kui te ilmselgelt seda vigaselt ja halvas kirjakeeles kirjutate. Väljend “Barcelona ja Londoni hilinemisED” tähendas kahte hilinemist.
Muide täna on jälle 3 hilinemist. Ja ma ütlesin “pea eranditult”, teie eesti keele oskus on minu postitustest arusaamiseks ilmselgelt ebapiisav. Küsimused on selleks, et teada saada, mis need põhjused olid. Ja uskuge mind, mul on kümneid tuttavaid härrasmehi, kes on sunnitud on oma ärireisid lendama pikemalt ja ebamugavamalt Finnairi kaudu, kuna nad ei saa riskida sellega, et oluline kohtumine jälle hilinemise tõttu ära jääb. Loomulikult ka Finnairil juhtub äpardusi, aga hoolimata nende märksa suuremast arvust lendudest, vähemalt Euroopa-siseste lendudega 6tunnilisi või pikemaid hilinemisi ette pole tulnud.
Manic kirjutab:
mai 14th, 2008 at 23:44
Lihtsalt irooniline, et hinnatõusupäeval ja järgmisel päeval kaasneb ühtlasi rida väga tõsiseid hilinemisi. Väga halb PR ma ütleks, oleks vähemalt nendeks päevadeks võinud asenduslennuki laenata.
ilona kirjutab:
mai 15th, 2008 at 11:26
Tervitus kõigile blogijatele!
Sissejuhatuseks pean ütlema, et Estonian Airi lennud ei hiline sugugi mitte rohkem, kui mõne teise siin tegutseva lennukompanii omad. Aga eks meil räägitakse kõige rohkem Estonian Airi lennugraafiku muutustest…
Eelmisel aastal oli Estonian Airi lendude väljumise täpsus parem kui paljudel siin tegutsevatel lennukompaniidel (vt. http://www.arileht.ee/artikkel/421892).
Ükski lennukompanii ei saa tagada, et nende lennud ei hiline. Kuid selle nimel tehakse tööd.
Hilinemised tulenevad eelkõige tihenevast lennuliiklusest ja suurenevast reisijate arvust. Tehnilistel põhjustel tekib ca 3% hilinemisi. Lennufirmad rakendavad maksimaalselt töösse kõik lennumasinad. Varumasinat platsil ei hoita, sest see on üüratult kallis luksus. Seega, kui üks lend hilineb, lükkub edasi ka järgmine.
Sel aastal rakendub projekt, mis võimaldab Estonian Airil oma kliente senisest opratiivsemalt teavita. Seniks tuleb infot jälgida meie kodulehel, teavet annavad ka kassad, check-in, kõnekeskus.
Indrek Aigro kirjutab:
mai 15th, 2008 at 12:10
Estonian Airi kaitseks.
Ilona märkis õigesti – parim viis otsustada hilinemiste üle on statistika. Saab ka subjektiivselt aga sel juhul on minul vastu panna oma subjektiivne arvamus – kui käisin Lufthansaga Torinos 03.04 üle FRA siis hilinesid kõk 4 lendu kokku 8h. Viimased 20 lendu Estonian Airiga mis lennanud olen on minu puhul hilinenud kokku vahest 2h.
Dieter kirjutab:
mai 16th, 2008 at 8:09
2 Manic
“hoolimata nende märksa suuremast arvust lendudest, vähemalt Euroopa-siseste lendudega 6tunnilisi või pikemaid hilinemisi ette pole tulnud.”
Just tänu märksa suuremale lendede arvule, ühe rikke puhul hilinemiste arv võib olla isegi suurem kuid jah, 2-3 tundi reeglina. HEL-TLL puhul juhtus ka 5-6 tundi.
“Ja uskuge mind, mul on kümneid tuttavaid härrasmehi”
Ei usu. Või ilmselt härrasmehed ei oska oma plaanid paika panna ja alternatiivajakulust ei kuulnudki.
Teie suurim argument siin minu “keele oskus”. See aga pole EstonianAiri blogi teema. Vähemalt nii ma arvan.
Lauri kirjutab:
mai 18th, 2008 at 7:07
OPECi liikmesriik Saudi-Araabia teatas tootmise suurendamisest 300 000 barreli võrra päevas ja nüüd vist oli päevatoodang 9 450 000 barrelit, kui ma ei eksi. Kütuse hindade olulisesse vähenemisesse ma ei taha aga eriti uskuda…
Natalja kirjutab:
mai 23rd, 2008 at 21:11
Kummaline on, et kütuse lisatasu suurus on samasugune lennule Tallinn-Barcelona ja Tallinn-Stockholm. Ei usu, et nende lendudele kulutatakse sama palju kütust.
Indrek Aigro kirjutab:
oktoober 10th, 2008 at 14:28
Crude Oil on NYMEX 10.10.2008 kl 13.28 CET – 82.45 USD per barrel. Kas nüüd võtate jälle lisatasud maha? Kui uut tõusu on karta siis ostke ette ära kütus ja võtke nii kauaks maha.