Lennul Brüsselisse pakuti kuumsuitsulõhet lillkapsatambi ja roheliste hernestega, mis ürdise maitsevõiga ülevalatult moodustas suus sulava hõrgutise. Desserdiks oli astelpaju-leivasupp hapukoorega, mida kroonis kompositsioon mõnest hapukast pohlamarjast. Kuna leiva maitse on juba ise magus, siis andis astelpajumahla lisamine üldisele maitsele veidi hapukamat tooni. Suurepärane kombinatsioon!

Toidu maitsmise ajal käisid Kristjan ja Kristo reisijate käest muljeid küsimas. Veidi hiljem andis Kristjan ülevaate nii pakutud toitudest kui ka restorani kontseptsioonist. Kristjani sõnul ei käi nende restoranis kliendid, vaid külalised. Nad hindavad sööjatelt saadud tagasisidet, mis tihti kujuneb vestluseks toidu, aga ka üldisematel teemadel. Nad püüdlevad selle poole, et üks omanikest on alati kohal, et külalistega vestelda ja rääkida roogadest või nende juurde sobivatest veinidest. Vein on selles restoranis väga tähtsal kohal. Nimelt pakutakse toidu kõrvale alati sobivat veini, mille eesmärk on siduda kogu söömiselamus ühtseks sümbioosiks.

Tagasiteel Tallinna sai maitsta Kristo isa retsepti järgi valmistatud lihapalle. Mahlastele lihapallidele, mis olid täidetud porgandiga, andis tasakaalu tagasihoidlikult maitsestatud kartuliröst paari viilu ahjuporgandiga. Tagasilennul sai suu magusaks panna cotta mustsõstraželeega, mis oli üle raputatud leivapuruga. Kilomeetrite kõrgusel võib teadaolevalt toitudega ja maitsetega nii mõndagi juhtuda. Nii sel korralgi, kui plaanitud želeest sai mustsõstramahl

Vähem kui aasta aega tegutsenud restoran on jõuliselt Tallinna parimate söögikohtade seas kanda kinnitanud. Nimelt on Leib Resto ja Aed 2011 aasta parima restorani üks nominente. Nende kreedoks on pakkuda toredat, lihtsat ja head atmosfääri, mille juurde käib armastusega valmistatud toit, kus kasutusel ainult kohalik tooraine. Liha Märjamaalt ja köögivili farmist, mis kasvatab neid spetsiaalselt restorani tarbeks.

Kaks tundi ja nelikümmend minutit kadusid linnutiivul. Hea toit, mõnus seltskond, vestlus toidu ja restorani hingeelu tundvate tegijatega – see kokku andis tunde, nagu istuksidki vanalinnas Uus tänav 31, Resto rohelises Aias, kus on tähtsal kohal Leib.

Restoran lennuki pardal – Leib Resto ja Aed. Estonian Air. from Estonian Air on Vimeo.

Eesti on olnud kõige kiirema lennureisijate arvu kasvuga Euroopa riike sel aastal ning Estonian Air kõige suurema reisijatearvu kasvuga lennufirmasid Euroopas viimase kolme kuu jooksul. See annab meile kindluse, et reisijad usaldavad meid, ja loob hea baasi uue strateegia elluviimiseks.

Nii merenduses kui ka maanteeveos on Eesti juba suur. Enamikule Skandinaavia mererahvast on Tallinki edu Läänemerel šokk. Meritsi reisijate veos on asjad selged – maailma kõige tihedama reisilaevaliiklusega Läänemerd valitseb juba täna Tallink. Märkimisväärne on Tallinna sadama edu kruiisiturismis – reisijate hulk on iga aastaga kasvanud ning jõuab järgmisel aastal arvatavasti juba poole miljoni inimeseni.

Vaatleme korraks olukorda ka bussivedudes. Kui palju te olete näinud Eesti teedel Läti, Soome või Vene numbrimärkidega liinibusse? Eesti firmad on maanteetranspordis end kehtestanud terves regioonis.

Pärast Rail Baltica projekti käivitumist saab kindlasti hoo sisse ka reisijate vedamine raudteel. Seega, kui nii merenduses kui ka maanteeveos on juba õnnestunud Eesti suuremaks teha ning üsna konkreetne siht seisab raudteetranspordi ees, siis miks ei peaks Eesti suurendamine õnnestuma ka lennunduses?

Soome, Skandinaavia ja Venemaa reisijate abiga saame pakkuda paremat lennugraafikut ja hinda

Kõik lennutranspordi suuremad tõmbekeskused (tulenevalt rahvastiku ja tarbijaskonna hulgast), jäävad meist eemale, näiteks Poolast lääne poole ning Peterburi ja Moskva ümber.

Meist vähem kui ühe lennutunni kaugusele jäävad sõlmlennujaamad on Helsingi, Stockholm ja Riia, kes kõik võitlevad selle nimel, et meelitada reisijaid just nende lennujaama kaudu soovitud sihtkohta lendama. Lennunduses on mahuefekt ehk reisijate hulk määrava tähtsusega. Seepärast koonduvadki suuremad lennufirmad eelkõige suurematesse keskustesse, kuhu ümberkaudsetest väiksematest lennujaamadest reisijad ette veetakse.

Lennunduse rusikareegel ütleb, et mida rohkem reisijaid, seda paremat lennugraafikut ja paremat hinda saab pakkuda. Tulenevalt sellest, et Eesti lennuturg on väike, tulebki see suuremaks kasvatada.

Kuna õigused lennata SRÜ riikidesse on bilateraalsete õigustega piiratud ja lennud Kaug-Idasse nõuavad väga suuri investeeringuid, peame esmalt keskenduma koduturu laiendamisele Baltikumis, Soomes ja Skandinaavias. Soome, Venemaa ja Rootsi on ühtlasi ka Eesti suurimad kaubanduspartnerid.

Esimeses etapis laiendame oma tegevust nendel turgudel, kus sealsetel inimestel on eestlastega sarnased vajadused, ja loome lennuühenduse Euroopa tähtsamate linnadega. Põhjamaade väiksematest regionaalsetest lennujaamadest lendu alustanud reisijad peavad oma riigi sõlmlennujaamas lennukit vahetama niikuinii (Oslos, Stockholmis, Helsingis) ja seetõttu on neil lihtne harjuda lendama läbi Tallinna.

Mitte kõigisse sihtkohtadesse, kuhu me täna lendame, pole suurtest sõlmjaamadest otselende. Samal ajal otsivad inimesed alati alternatiive – sobivamaid lennuaegu, paremat teenuste kvaliteeti ja hinda. Pidades silmas neid aspekte, saame Tallinnasse meelitada suurema hulga transiitreisijaid.

Kui me suudame naaberturgudelt piisavalt reisijaid meelitada, on lennusageduste lisamine ning uute sihtkohtade avamine majanduslikult õigustatud ja jätkusuutlik ka eestlaste jaoks. Estonian Air kasvab vastutustundlikult ja hoidub võtmast liiga palju riske. Samal ajal peame olema piisavalt julged, et haarata kinni meie ees seisvatest võimalustest.  

Viimaste trendide kohaselt otsivad inimesed aina sagedamini võimalusi lühipuhkuse veetmiseks. Samal ajal hindavad ärireisijad mugavust, efektiivsust ja tihedat lennugraafikut. Need on need põhjused, miks Estonian Air keskendub õige suurusega lennukipargile ja lennugraafiku tihendamisele.

Viimasel ajal on väga palju räägitud HUBi mudelist (ehk rummust, milles kirjutas 24.11.2011 Äripäevas Erik Sakkov), kuid sellega on nagu elus ikka – mõned proovivad ja ebaõnnestuvad, aga mõnel ettevõttel õnnestub oma plaanid ellu viia. Plaanide elluviimine nõuab pingsat tööd, pisut õnne ja pühendumist. Icelandairi, Singapore Airlinesi ja Emiratesi (tuues välja vaid mõned näited) edulood said samuti alguse väikestel koduturgudel ja viimased kaks neist on jätkuvalt kõige kasumlikumad lennufirmad maailmas.

Seega, kui me tahame, et Tallinnast saaks igale poole otse ja omadega, siis peame arvestama koduturu laiendamisega. Väikese koduturu tõttu on hädavajalik vedada reisijaid Tallinnasse ette, et Soome ja Vene naabreid teenindades Eesti lennundusturgu kasvatada. Need transiitreisijad tulevad suures osas Soome, Skandinaavia ja Baltikumi keskmise ja väiksema rahvaarvuga linnadest.

Tero Taskila
Estonian Airi juhatuse esimees

Miks ei ole võimalik piletit ostes check-ini teha? Aeg-ajalt lennukiga lendava inimesena imestan selle üle tihti. Tunnistan, et olen ka netiavarustest püüdnud vastust leida, siiani ei ole see õnnestunud. Olen vaid avastanud, et ma pole ainus, kellel selline küsimus on tekkinud. Seega, ma tõepoolest olen huvitatud vastusest. Kui väikese liialdusena kirjutada, siis põlen uudishimust teada saada, miks ma ei saa check-ini teha juba piletit ostes. Ning kuna lahkelt lubasite, et selle lahti seletate, siis tõesti huviga ootan.

Vastuseks sain meie maapealse teeninduse eest vastutavatelt inimestelt, et põhjus on see, et ükski süsteem ei toeta varasemat check-ini.

Lisaks: ka selles mõttes on parem, et inimesed teevad check-ini vahetult enne lendu, et siis nad teavad juba ise täpsemalt, kas nad reaalselt tulevad (ehkki ka praeguse süsteemi juures, kus check-ini saab teha 23 tundi kuni 35 minutit enne lendu, on iga lennu kohta mõni protsent no show‘sid ehk siis reisijaid, kes on pileti ostnud, mõnikord ka check-ini teinud, aga kohale ei ilmu).