Varia : Estonian Air | Lennukad mõtted

Postituste arhiiv Varia rubriigis

juuli

Estonian Airi vastus avalikule pöördumisele

postitaja on Andrus ja rubriigid on Andrus, Lennundus, Meedia, Varia

kommentaare (0)

Eelmisel nädalal tulnud avalik pöördumine Tallinna-Kuressaare lennuliini teemal, allpool Estonian Airi vastus.

Lp Jüri Tiits

Lp Robert Pajussaar

Lp Angela Nairis

26.07.2010

Estonian Air sõlmis liiniveolepingu Saare Maavalitsusega Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliikluse teenindamiseks 2008. aasta sügisel. Lepingu sõlmimisele eelnes avatud riigihanke protsess. Tahan siinkohal rõhutada, et kogu lepinguperioodi jooksul on Estonian Air kindlalt järginud sõlmitud lepingut ning käitunud vastavalt lubatule.

Enamgi veel, lepingu sõlmimisest alates oleme me heas koostöös Saare Maavalitsusega korrigeerinud pakutud lennugraafikut, muutes lennuaegu saarlastele vastuvõetavamaks. Vaadatud on üle hinnapoliitika, muutes meie hinnad vastavalt algses pakkumises toodule ligi kaks korda odavamaks ning lisatud on ainult kommertsalustel (ilma dotatsioonita) lende, milliseid Estonian Air opereerib kahjumlikult. Ikka kõik selleks, et Eesti oma lennufirmana pakkuda saarlastele suurepärast teenust.

Oleme nõus, et usaldusväärne, võimalikult tihe ja hinnalt vastuvõetav lennuühendus mandriga on oluliseks Saaremaa arengut mõjutavaks teguriks ning saame aru, et saarlastele on see väga oluline. Nagu öeldud on ka Tallinna-Kuressaare liin Estonian Airile igal juhul oluline ning meil on südamest kahju, et saarlased hoolimata meie pingutustest sellega rahul ei ole. Eesti on meie koduturg ning siinse kliendi rahulolu esmatähtis.

Juunis oli meil kohtumine asjaosalistega Saaremaal, mille käigus tunnistasime saarlastele, et oleme teatud perioodidel olnud ebastabiilsed – vabandasime ja pakkusime välja omapoolsed lahendused olukorra parandamiseks. Selle kohtumise jooksul leppisime ka kokku, et tuleme uuesti kokku ja hindame vahepeal toimunut augusti lõpus või septembri alguses. Meie omalt poolt oleme toiminud vastavalt kokkulepitule – alates juuni algusest ei ole ära jäänud ühtegi lendu, ette on võetud mitmeid meetmeid reisijate informeerimise ja teenindamise parandamiseks. Täpselt nagu me saarlastega kokku leppisime. Selles mõttes on saabunud avalik kiri Estonian Airi jaoks pisut ootamatu.

Kahjuks sisaldab ka Teie pöördumine mõningaid mitte päris korrektseid väiteid, mida soovime siinkohal korrigeerida:

1) Estonian Air müüb igale lennule vähemalt 15 kohta hinnaga 252 EEK-i; Aviesiga sõlmitud liiniveoleping oli 15kohalisele lennukile, kusjuures piletihind oli neil meie andmetel 315 EEK. Suurema nõudlusega ja kommertsalustel toimuvatel lendudel kasutame aga ülejäänud kohtade osas tulude juhtimist vastavalt nõudluse dünaamikale, kus pileti hind on hilisematele broneerijatele kallim – nagu see toimub kõikidel meie lendudel ning mis sai sellisel kujul kokku lepitud ka liiniveolepingus.

2) Lendude toimumise statistikast on pikemalt Estonian Airi blogis, lühidalt: enamik tühistusi on tingitud ilmaoludest ja lendude toimumise protsent on aastate jooksul olnud enam-vähem samal tasemel nii Aviesi kui ka Estonian Airi ajal. Kahtlemata saab alati paremini ning me töötame jätkuvalt oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ning lisame opereerimise paindlikkust. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses. Selle paranemist on nüüd meile lubatud pidevalt alates lepingu sõlmimisest 2008. aastal, aga me tahaksime lisaks lubadustele näha ka konkreetseid tegusid.

Sealjuures tuleb rõhutada, et dotatsiooni tühistatud lendude pealt Estonian Airile ei maksta ning buss tellitakse Estonian Airi kulul ka sellisel juhul, kui tühistamise põhjuseks on ilm. Meie jaoks on tegemist olulise lisakuluga ja eelmise vedaja puhul sellist võimalust ei pakutud.

3) Kindlasti ei pea ka paika reisijate arvu vähenemine liinil. Tallinna Lennujaama ametlik statistika näitab, et reisijate arv Tallinna-Kuressaare liinil on kasvanud ja saavutas 2009. aastal dekaadi kõrgeima taseme:

1999 – 1614 reisijat

2000 – 1371 reisijat

2001 – 842 reisijat

2002 – 6148 reisijat

2003 – 6707 reisijat

2004 – 8447 reisijat

2005 – 11689 reisijat

2006 – 10969 reisijat

2007 – 10681 reisijat

2008 – 11688 reisijat

2009 – 13443 reisijat

4) Mis puudutab viimase aja väidetavat reisijate usalduse langust siis sellele vastuseks ainult üks fakt. Käesoleva aasta juunikuu oli Tallinna-Kuressaare liini ajaloo parim juuni, kui vedasime üle 1400 reisija (alates 1997. aastast pole kunagi juunis rohkem veetud, varasema aja kohta puuduvad meil lihtsalt andmed).

Kindlasti on saarlastele oluline võimalikult tihe lennuühendus ning ideaalis võiks see tõesti toimuda 7 päeva nädalas ja kaks korda päevas. Teiselt poolt ei toeta nõudlus nii tihedat lendamist 33-kohalise lennukiga, mis muudab selle ebamõistlikult kalliks. Seega oleme koostöös Saare Maavalitsusega jõudnud lennugraafikuni, mis on maksimaalselt kliendisõbralik ja samal ajal ka majanduslikult otstarbekas. Nõudluse arenedes ei välista me ka lennugraafiku tihendamist, aga hetke lennuturu arenguprognoose arvestades me selle kohta konkreetseid lubadusi veel anda ei saa. Põhimõtteliselt oleme me valmis ka läbirääkimisteks Saare Maavalitsusega olemasoleva liiniveolepingu muutmiseks suunas, kus osadel madalama nõudlusega päevadel asendada Estonian Airi lennuk mõne muu firma väiksema lennukiga.

Kinnitan Teile, et Estonian Air on jätkuvalt huvitatud dialoogist, mille raames kohtusime Teiega viimati juunis ning leppisime järgmise kohtumise augustiks, eesmärgiga teha sisulist koostööd ning leida reaalseid ja toimivaid lahendusi Tallinna ja Kuressaare vahelise lennuliikluse arendamiseks.

Lugupidamisega

Andrus Aljas

AS-i Estonian Air president ja juhatuse esimees

juuli

Õhus on elamusi vol 2

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Meedia, Sihtkohad, Triin, Varia

kommentaare (0)

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul Uuno raadio hommikuprogrammis. Head kuulamist!

Allpool Estonian Airi lennukite pardal tehtud intervjuud, mis olid raadio Elmari eetris eelmisel nädalal:

juuli

Õhus on elamusi

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Meedia, Sihtkohad, Triin, Varia

kommentaare (1)

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul kell 9:15 Elmari raadio hommikuprogrammis. Hooldusinsener selgitab, kuidas täpselt lennukeid enne ja pärast lendu kontrollitakse, pardateeninduse juht, kuidas pardal pakutavat toitu ette valmistatakse ja millised on sellele esitatavad nõuded, lisaks elamusi otse õhust – lennujuttu pilootide ja pardameeskonnaga. Head kuulamist!

Allpool on lingid seni tehtud intervjuudele, mis olid eetris üle-eelmisel nädalal. Kõiki on topelt – sarnase pealkirjaga intervjuudest üks oli Uuno raadios ja teine Elmaris.

Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 1 (Uuno)
Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 2 (Elmar)
Intervjuu stjuardessiga (Uuno)
Intervjuu purseriga (Elmar)
Intervjuu piloodiga 1 (Uuno)
Intervjuu piloodiga 2 (Elmar)
Hannah Londonist 1 (Uuno)
Hannah Londonist 2 (Elmar)
Maiken Londonist 1 (Uuno)
Maiken Londonist 2 (Elmar)

juuli

Veel kord uute lennukite lepingust

postitaja on Ilona ja rubriigid on Varia

kommentaare (3)

Tänaste uute lennukite ostmist puudutavate uudiste valguses soovin kinnitada, et läbirääkimised tootjaga uute lennukite hankeks kestavad ja meie eesmärgiks on need hankida meile sobival ajal ja sobivatel tingimustel.

Läbirääkimised 2008. aastal sõlmitud uute lennukite ostu-müügilepingu täitmiseks on hetkel käimas. Tõsi on see, et varem kehtinud kujul on see leping küll tühistatud, kuid kõnelused uue lepingu sõlmimiseks jätkuvad eelmises lepingus sätestatud tingimuste baasil. Läbirääkimiste eesmärgiks on kasutada juba varem tehtud sissemaksu uute lennukite hankeks.

Saame kinnitada, et ettevõttel ajalist survet uute lennukite hankimisel pole, kuna Estonian Airil on praeguse lennugraafiku teenindamiseks vajalik hulk lennukeid olemas. Üheks meile oluliseks läbirääkimiste objektiks on uute lennukite tarneaeg, et sobitada seda osade Boeingute tagastamise ajaga. Sellest tulenevalt võiks uute lennukite tarneajaks jääda käesoleva aasta lõpp või uue algus.

Selle sõnumi taustal soovin meie blogi lugejatele rahulikku nädalavahetust ja mõõdukat päikest!

juuli

Estonian Airi käekäigust… spekulatsioonideta

postitaja on Maigi ja rubriigid on Varia

kommentaare (9)

Meedias on ilmunud mõned kommentaarid Estonian Airi majandustulemuste ja uute lennukite soetamise kohta.

Tänases olukorras ei leia Euroopast pea ühtegi lennufirmat, kes oleks möödunud aasta kohta kasumit näidanud. Enamik lennufirmasid keskenduski 2009. aastal kulude kokkutõmbamisele ning sarnaselt käitus ka Estonian Air, kes tänu oma väiksele ja paindlikule organisatsioonile suutis keskmisest kiiremini reageerida ja muutused ellu viia.

Jätame emotsioonid ja vaatame numbreid. Estonian Airil läheb täna tunduvalt paremini kui aasta või paar tagasi – lisaks edukale restruktureerimisplaani elluviimisele on ettevõtte kosumisele kaasa aidanud ka ettevõtte poolt teenindatud reisijatenumbrite alanemise pidurdumine ning selle kasvutrend nii märtsis kui ka mais.

Lisaks käivad läbirääkimised uute ja moodsate lennukite soetamiseks. Kõik töötavad pingsalt selles suunas, et uued lennukid saaksid ettevõttele soetatud võimalikult headel tingimustel. Selles võtmes jääb täiesti arusaamatuks meedias tõstatatud küsimus, miks peaks lennukitootja, kes oma tooteid müüa soovib, nõudma endale ostja poolt tasutud ettemaksu.

Planeeritud kahjum
2009. aasta Estonian Airi majandustegevuse tulemiks kujunes 69,4 mln krooni kahjumit, millest 39 miljonit krooni moodustasid kahe lennuki liisinguandjatele tagastamisega seotud ühekordsed kulud ning 10 miljonit krooni muud restruktureerimisega seotud erakorralised kulud. Seega jõudis Estonian Air vaatamata nõudluse langusele ja vähenenud tegevusmahtudele kasumiläve punkti lähedale.

Möödunud aasta kahjum kujunes eelmise aasta esimesel poolel, teisel poolaastal oli ettevõtte põhitegevus kasumlik. Esimese poolaasta kahjum tulenes eelkõige restruktureerimisplaani elluviimisest, et kohandada ettevõtte tegevust vastavalt turul valitsevale olukorrale (eelkõige suurenenud hinnatundlikkusele ja nõudluse järsule langusele). Eelmise aasta majandustulemused kujunesid täpselt 2008. aasta sügisel tehtud prognoosidele, mis olid tehtud majandussurutise tegelikku ulatust ning mõju teadmata.

Põhitegevuslik rahavoog on ettevõttel jätkuvalt positiivne. Mis puutub audiitorite järeldusse aktsionäride jätkuva toetuse vajadusest, siis on selline toetus oluline pea igale suurfirmale, eriti arvestades lähiperioodide majanduskliimat. Vaadakem seda ka veidi laiemalt ja meenutagem lähiriikides ette võetud meetmeid.

juuni

Estonian Airi uus hea vorm

postitaja on Triin ja rubriigid on Lennundus, Reklaamikampaaniad, Triin, Varia

kommentaare (1)

Pühapäeval kuulutati Solarise keskuses välja Estonian Airi pardapersonali vormikonkursi võitja, samuti rahvahääletuse võitja. Nagu igasuguste võitmiste ja kaotamistega ikka, küttis ka see konkurss kirgi nii Estonian Airi majas kui ka väljaspool.

Võidu sai kaunis ja naiselik kollektsioon nr 3, mille autor on Tiina Talumees. Rahvahääletuse võitis nr 4 (Katrin Kuldma) ja tunnistan ausalt, et see oli ka minu suur lemmik (selle kollektsiooni elegantne kleit võlus mu ära esimesest pilgust, nii et mind ahvatles väga mõte, et ehk õnnestub seda mõnikord ka ise kanda ).

Rahvahääletuse osakaal oli 33% ja ehkki on neid, kes selle üle nurisevad (et rahvahääletus 100% ei otsustanud), on see ju väga loogiline, et otsustamisel oli sõnaõigus ka peamiselt pardapersonalist koosneval žüriil – nemad panevad need riided reaalselt selga ja hakkavad nendes tööd tegema, seega on väga oluline, et need oleksid mugavad ja et nad ennast muidu ka nendes hästi tunneksid. Nende hääled andsid 34% ja ülejäänud 33% puhul said otsustavaks kollektsiooni hind Estonian Airi jaoks ja lepingutingimused.

Žürii esinaise Anneli Tüüri sõnul võlus Tiina Talumehe kollektsiooni puhul eelkõige omanäoline lähenemine ning suuremate ja väiksemate detailide omavaheline harmoneerumine (näiteks voodri sisedetailide läbimõeldus jne). Eriti meeldis naiste kostüüm, mis on traditsioonilisest klassikalisest vormirõivast erinev ja äärmiselt naiselik. Hinnati kandmise mugavust (pintsaku puhul õlgade liikuvus, seeliku puhul sellega käimise mugavust jms) ja kanga kvaliteeti (ei tohi olla kergesti kortsuv või määrduv), samuti disaineri ja tootja paindlikkust parandusettepanekute osas.

Ülevaate kõikidest kollektsioonidest saab siit: http://www.estonian-air.ee/vormikonkurss/kollektsioonid.php

mai

Statistikast Tallinna-Kuressaare liinil

postitaja on Ilona ja rubriigid on Varia

kommentaare (3)

Tänast postitust ajendas kirjutama ajalehes Saarte Hääl ilmunud artikkel, kus ajaleht kujundab avalikku arvamust ebakorrektsete numbritega. Vaata kõnealust artiklit siin: http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=19533&sec=1

Kas Tallinna-Kuressaare lennuliinil on rohkem tühistusi, kui teistel Tallinnast Euroopasse suunduvatel liinidel? Jah, on. Kuid nii on see olnud juba aastaid enne Estonian Airi liinile tulekut.

Ajaleht Saarte Hääl kirjutab nii: „Karmen Paju sõnul on Estonian Air ajavahemikus 14. jaanuar kuni 23. mai 2010 tühistanud 64 lendu. Võrdlusmaterjalina toob ta kõrvale 2008. aasta näitajad, mil liinil opereeris lennukompanii Avies – ärajäänud lendude arv oli toona 17, aastal 2007 oli annulleeritud lende 29.“

Kui eelmise vedaja puhul räägitakse edasi-tagasi tühistatud lendude arvust, siis Estonian Airi puhul vaadeldakse ühel suunal tühistatud lendude arvu. Seega tuleks andmete võrdluseks ka Estonian Airi lennud kahega jagada.
Teiseks, andmete võrdlemisel pole arvestatud aprillikuul tuhapilvedest tingitud lennuseisakuid, mille tõttu tühistati Tallinna-Kuressaare liinil 6 edasi-tagasi lendu. Adekvaatse pildi saavutamiseks tuleks ka erakorralistest oludest tingitud tühistused maha arvata.
Estonian Air tühistas kõne all oleval perioodil 32 edasi-tagasi lendu, neist 6 tuhapilvede tõttu. Seega on Estonian Airi võrreldavaks tulemuseks 26 tühistatud lendu, mis jääb eelmise vedajaga samale tasemele.

Milline on lendude statistika Tallinna-Kuressaare liinil?
Tallinna-Kuressaare lennuliinil on tühistatud lendude hulk üldjuhul suurem kui teistel Tallinnast algavatel liinidel keskmiselt ja seda aastate lõikes, mida kinnitavad nii eelmise vedaja kui ka Estonian Airi statistika:
• 2007.a. –toimus 95,1% plaanitud lendudest (e. keskmiselt tühistati 5 lendu sajast), vedaja lennufirma Avies
• 2008.a. jaanuarist septembrini – toimus 96,1% plaanitud lendudest, vedaja lennufirma Avies
• 2008.a. oktoobrist detsembrini – toimus 97,8% lendudest, vedaja Estonian Air
• 2009.a.- toimus 96% plaanitud lendudest, vedaja Estonian Air.

Tühistused Tallinna-Kuressaare liinil käesoleval aastal (periood jaanuarist aprillini): nelja kuu jooksul tühistati 29 (nii lepingujärgsed kui ka kommertslennud) edasi-tagasi lendu, neist 20 ilmaolude ja tuhapilvedest tingitud lennuseisakute tõttu, 6 tehnilisel põhjusel ja 3 meeskonnaliikmete haigestumise tõttu.
Mais on tänase päeva seisuga tühistatud 3 edasi-tagasi lendu, kõik tehnilistel põhjustel.

Siit selgub kaks fakti: enamik tühistusi on tingitud ilmaoludest ja lendude toimumise protsent on aastast-aastasse jäänud samale tasemele.

Vaatame lendude toimumise statistikat Tallinna-Kuressaare liinil laiemalt ja võrdleme seda Euroopa keskmiste näitajatega. Võtame eelduseks tingimuse, et enamikus Euroopa lennujaamades on ILS-seadmed (Instrumental Landing System) olemas – seega on ilmastikuolude mõju lendude regulaarsusele tunduvalt väiksem kui Kuressaares, kus seadme puudumise tõttu tuleb maanduda nö. silma järgi.

Keskmine lendude toimumise protsent Euroopa lennuettevõtete andmete põhjal on 98% (European Regional Airlines). Samas suurusjärgus (ehk 98-99%) on ka Estonian Airi keskmine lendude toimumise protsent kõikide lennuliinidel kokku.

Vaadates eelmisel aastal Tallinna-Kuressaare liinil ainult tehnilistel põhjustel tühistatud lendude arvu, saame ka siin sooritatud lendude toimumise osas sama tulemuse, ehk 98%. Lisades siia juurde ilmaolude tõttu tühistatud lendude arvu, jääb eelmise aasta tulemuseks 96%.
Loomulikult pole me sellise olukorraga/tulemusega rahul. Kui praegu toimub sellel liinil keskmiselt 96% plaanitud lendudest, siis ideaalis peaks see olema 98-99%. Töötame oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ning lisame täiendavalt meeskonnaliikmeid. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses.

mai

Dublin-Kopenhaagen 48 tunniga

postitaja on Triin ja rubriigid on Triin, Varia

kommentaare (4)

Et natuke leevendada siia blogisse üsna otseselt mu magistritöö tähtaja ja In Time trükitähtaja lähenemisega tekkinud vaikust, kasutan Indrek Aigro loal tema suurepärast reisikirja aprilli keskpaigast tuhapilve päevilt. Lugege ja nautige!

Neljapäev 15.04

Lähen hommikul kl 8 Dublini hotellis check-outi tegema ja taksot lennujaama paluma, kui hotellitöötaja küsib: “Kas te siis vulkaanist pole kuulnud?” Teen hoopis check-ini veel üheks ööks. Tuleb välja, et Iirimaal suleti õhuruum esimesena. SAS saadab sõnumi, et lend on tühistatud, kõnekeskuse liinid on umbes, ühendust ei saa. Appi tuleb väike kavalus – kuna SASi kõnekeskus asub Eestis, siis helistan SASi Eesti Eurobonuse numbrile, mis vastab, ning palun ühendada ennast nende kõnekeskusesse, saangi järjekorraväliselt nad kätte, Lähim lend, kuhu kohti on, väljub pühapäeva hommikul. Sean ennast mugavalt sisse. Õhtuks on suletud juba terve UK, Norra ja veel 3 riigi lennuruumid.

Reede 16.04

Iga tunni tagant tuleb teateid uutest õhuruumidest, mis kinni on, Hakkab vaikselt tekkima tunne, et võib-olla asi ei möödugi ühe päevaga… Iirlased on õnneks maailma külalislahkeim rahvas. Vaatan praamide väljumisi ning avastan, et kõik praamid on välja müüdud kuni esmaspäevani ning sadamad näevad välja nagu põgenikelaagrid. Kuulen lugusid inimestest, kes on hullumeelseid summasid taksojuhtidele maksnud pikkade otste eest. Iirimaa õhuruum avatakse, aga kuhugi pole lennata!

Järgmine teade Taani ning Inglismaa õhuruumide kohta tuleb kl 8 järgmisel hommikul ning otsustan, et kui tuleb veel kas või üks viivitus, hakkan mööda maad liikuma, maksku mis maksab.

Samal ajal hakkab mu sõber Taanist, kes on ostnud piletid üle Frankfurti Rio de Janeirosse, rendiautoga Kopenhaagenist Frankfurti suunas sõitma, kuna Taani õhk on kinni.

Laupäev 17.04

Esimese asjana panen Sky Newsi hommikul käima ning telekast vaatab vastu palju tuhka. Lähen hotelli internetipunkti ja hakkan praamiaegu vaatama. Kõik täis kuni esmaspäevani. Kuna asjad muutuvad pidevalt, otsustan praamifirmasse ka helistada ning pärast poolt tundi võetaksegi kõne vastu. Just pärast minu küsimust praamiaegade kohta saab mu aku tühjaks!!! Panen telefoni laadima ja pärast järgmist 45 minutit saan uuesti jutule. Tuleb välja, et Belfastist on saadaval üks koht kella viiesele väljumisele Šotimaale (!) Strandraeri. Panen selle pikemalt mõtlemata lukku ja kiirustan Belfasti rongile. Eesmärk on jõuda õhtuks Glasgow’sse ja järgmisel hommikul Londoni rongile.

Mu sõber jõuab Frankfurti täpselt õigeks ajaks, et näha kuidas ka Saksa õhuruum kinni pannakse ning tema Rio lend tühistatakse. Sõber alustab sama autoga sõitmist tagasi Kopenhaagenisse…

Mina astun Belfastis rongilt maha ning esimese asjana seisan vastamisi armee taksojuhtidega. “Port of Belfast 10 quid! Glasgow 250 quid! London 800 quid!!!” Taksojuhid on hästi kohandunud oludega ning võtavad asjast, mis võtta annab. Lähen 10 quidi eest sadamasse, ise juureldes, et see pagana lennukriis vist hoopis elavdab majandust pidurdamise asemel, inimesed kulutavad igal pool kordades rohkem.

Jõuan praamile ja telefoni aku saab teist korda päeva jooksul tühjaks. Õnneks leian ühed tegelased, kes on teel Ateenasse ja kes mulle lahkelt UK adapterit jagavad, ning veedan reisi nendega jutustades. Peamine asi, millest kõik inimesed räägivad, on ülebronnitud rongid ning et igal juhul tuleb pardale minna ning võimaluse korral pardalt pilet osta või trahv vastu võtta. Ja kui maha ähvardatakse tõsta, siis tuleb ütelda, et oled ajakirjanik ja kirjutad just lugu oma tagasipöördumisest ja inimeste väntsutustest.

Praam maabub ja rongi ei lähe! Üldse ei lähe, raudtee Strandraeri sadamasse on juba mitu nädalat tagasi kinni pandud. Selle eest on aga seal 4 bussi, mis inimesed tasuta lähimasse rongijaama Ayre’i viivad. Igale pealeastujale antakse ebamugavuse eest 2 õllekupongi Ayre’is McCullochi pubis, see pidi olema täpselt, et katta ära tund rongi ootamist Ayre’is. Welcome to Scotland!!! Bussi peal noored Šoti organisaatorid käivad kohe kõik inimesed läbi, kes ei plaani oma kuponge ära kasutada, ja korjavad endale paraja pataka kokku. Mõtlen isegi, et peaks äkki Glasgow asemel Ayre’is ööbima.

Bussi peal istub mu kõrvale 60-aastane šotlane, kes omal ajal müüs Nõukogude Liitu trammide ja trammirööbaste tehnoloogiat ning kes 1975 elas pool aastat Tallinnas Koplis. Järgmise kahe tunni jooksul saan põhjaliku ülevaate Šoti ajaloost, kultuurist, mentaliteedist ning sellest saab kogu mu reisi parimaid jutuajamisi.

Maandun hotellis ning kukun kohe voodisse, isegi hambaid ei pese. Mul on pilet järgmisel hommikul 7.50 Virgin Trainsiga Londonisse.

Pühapäev 18.04

Enne uksest välja astumist uurin Eurostari (Londoni-Brüsseli rong) kodulehte, mis on maas mis maas. Otsustan helistada neile sekundipealt kl 9 hommikul, kui nad oma kõnekeskused avavad. Sammun rongijaama, kus sõidan kõigepealt Edinburghi ning istun seal Londoni rongile ümber. ETA London 13.40.

09:00:00 helistan Eurostari. Olen ootel, kõnele vastatakse 09.55. Kuulen, et esimese pileti saaks teisipäeva pärastlõunaks. Hakkan juba tegema “fully refundable” broneeringut, kui naisterahvas äkki ütleb: “Actually I can see 1 seat for today’s train at 16.00.” Ma peaaegu karjun telefoni: “Book it! Book it! Book it!” Hetk hiljem olen priviligeeritute seas. Enam paremini ei saa asjad sujuda. Võin olla kindel, et samal õhtul 19.00 olen Brüsselis.

Helistan kohe kõigile viiele autorendifirmale, et kas oleks lootust Brüsselist Kopenhaagenisse üheks suunaks auto rentida. 4 ütlevad, et ei saa, aga Sixtil on lahendus olemas: 2500 EUR ja saab küll. Küsisin, kas nad said aru, et ma ei taha autot ära osta, vaid ainult üheks päevaks kasutada, aga ei mingit arusaamatust. Plaanin Brüsselis hotelli võtta.

Eurostari terminal näeb välja nagu Madonna kontsert. 8-9 kassat ja tuhanded ja tuhanded inimesed ootamas. Tunnen ennast veel priviligeeritumana ja marsin otse check-ini. Ülebronni tõttu antakse mulle ülesklapitav tool tamburis, aga who cares! Ma olen pardal! Suur on mu üllatus rongi peal – train manageri sõnul on rongis 220 vaba kohta! Kõik on loogiline – inimesed broneerivad “refundable” pileteid praamidele, rongidele ja lendudele nii mis jaksavad, aga selline raiskamine on kriminaalne, kui tuhanded ööbivad terminalis.

300 km/h vihiseb must mööda tunnel ja siis Prantsusmaa ja juba olen Belgias. Kuna mu telefonil on akut veel piisavalt (see oli sellel reisil vähemalt sama oluline kui raha olemasolu), siis otsustan veel korra autorendifirmadele natuke telefoni nutta – äkki mõni halastab. Ja kujutage ette, mida mulle Avis ütleb: “Meile just toodi siia üks Taani numbriga auto, kui soovite, tulge ja võtke ära ja sõitke Koppi. Hind 250 EUR. Me pole küll jõudnud paaki täis panna, aga tagastage kah tühjalt.” Ma olen ekstaasis. Igasugune reisiväsimus ja mõte, et pean veel 900 km läbi öö sõitma, on täiesti ebaoluline. Ma saan ööseks koju!!!

Mulle antakse tuttuus E-Mercedes, millel on sisse ehitatud GPS ja nii palju nuppe, et mul oleks tüübikoolitust vaja läinud, aga sellele ma ei mõtle. Sihin ennast Puttgardeni – Rødby (Saksa-Taani) kl 02.55 praamile, aga progresseerun nii hästi, et jõuan 02.15 praamile ja olen kodus kl 04.20 esmaspäeva hommikul.

Nüüd võiks arvata, et ma magasin järgmisel päeval kella viieni õhtul, aga ei. Kell üheksa ratsutab mul seljas kaks last ja igasugune lootus välja puhata on kadunud. Tere tulemast esmaspäev!

apr