Estonian Air | Lennukad mõtted

Leib Resto ja Aed Estonian Airi pardal

24. jaanuari kargel talveõhtul pakuti Estonian Airi Tallinna-Brüsseli liinil restoranis Leib Resto ja Aed spetsiaalselt meie lennufirmale koostatud pardamenüü järgi valmistatud maitsvaid roogi. Toite esitlesid restorani peasommeljee Kristjan Peäske, kes on muide Baltimaades oma ala parim, ja peakoka abi Kristo Malm.

Lennul Brüsselisse pakuti kuumsuitsulõhet lillkapsatambi ja roheliste hernestega, mis ürdise maitsevõiga ülevalatult moodustas suus sulava hõrgutise. Desserdiks oli astelpaju-leivasupp hapukoorega, mida kroonis kompositsioon mõnest hapukast pohlamarjast. Kuna leiva maitse on juba ise magus, siis andis astelpajumahla lisamine üldisele maitsele veidi hapukamat tooni. Suurepärane kombinatsioon!

Toidu maitsmise ajal käisid Kristjan ja Kristo reisijate käest muljeid küsimas. Veidi hiljem andis Kristjan ülevaate nii pakutud toitudest kui ka restorani kontseptsioonist. Kristjani sõnul ei käi nende restoranis kliendid, vaid külalised. Nad hindavad sööjatelt saadud tagasisidet, mis tihti kujuneb vestluseks toidu, aga ka üldisematel teemadel. Nad püüdlevad selle poole, et üks omanikest on alati kohal, et külalistega vestelda ja rääkida roogadest või nende juurde sobivatest veinidest. Vein on selles restoranis väga tähtsal kohal. Nimelt pakutakse toidu kõrvale alati sobivat veini, mille eesmärk on siduda kogu söömiselamus ühtseks sümbioosiks.

Tagasiteel Tallinna sai maitsta Kristo isa retsepti järgi valmistatud lihapalle. Mahlastele lihapallidele, mis olid täidetud porgandiga, andis tasakaalu tagasihoidlikult maitsestatud kartuliröst paari viilu ahjuporgandiga. Tagasilennul sai suu magusaks panna cotta mustsõstraželeega, mis oli üle raputatud leivapuruga. Kilomeetrite kõrgusel võib teadaolevalt toitudega ja maitsetega nii mõndagi juhtuda. Nii sel korralgi, kui plaanitud želeest sai mustsõstramahl

Vähem kui aasta aega tegutsenud restoran on jõuliselt Tallinna parimate söögikohtade seas kanda kinnitanud. Nimelt on Leib Resto ja Aed 2011 aasta parima restorani üks nominente. Nende kreedoks on pakkuda toredat, lihtsat ja head atmosfääri, mille juurde käib armastusega valmistatud toit, kus kasutusel ainult kohalik tooraine. Liha Märjamaalt ja köögivili farmist, mis kasvatab neid spetsiaalselt restorani tarbeks.

Kaks tundi ja nelikümmend minutit kadusid linnutiivul. Hea toit, mõnus seltskond, vestlus toidu ja restorani hingeelu tundvate tegijatega – see kokku andis tunde, nagu istuksidki vanalinnas Uus tänav 31, Resto rohelises Aias, kus on tähtsal kohal Leib.

Restoran lennuki pardal – Leib Resto ja Aed. Estonian Air. from Estonian Air on Vimeo.

Kallid sõbrad, Estonian Air soovib teile häid pühi!

Teeme Eesti suuremaks

Estonian Airil ja Tallinna lennujaamal on praegu erakordne võimalus kindlustada oma positsiooni Baltikumi lennundusturul ning tõusta Baltikumis ja Skandinaavias arvestatavaks tegijaks. 

Eesti on olnud kõige kiirema lennureisijate arvu kasvuga Euroopa riike sel aastal ning Estonian Air kõige suurema reisijatearvu kasvuga lennufirmasid Euroopas viimase kolme kuu jooksul. See annab meile kindluse, et reisijad usaldavad meid, ja loob hea baasi uue strateegia elluviimiseks.

Nii merenduses kui ka maanteeveos on Eesti juba suur. Enamikule Skandinaavia mererahvast on Tallinki edu Läänemerel šokk. Meritsi reisijate veos on asjad selged – maailma kõige tihedama reisilaevaliiklusega Läänemerd valitseb juba täna Tallink. Märkimisväärne on Tallinna sadama edu kruiisiturismis – reisijate hulk on iga aastaga kasvanud ning jõuab järgmisel aastal arvatavasti juba poole miljoni inimeseni.

Vaatleme korraks olukorda ka bussivedudes. Kui palju te olete näinud Eesti teedel Läti, Soome või Vene numbrimärkidega liinibusse? Eesti firmad on maanteetranspordis end kehtestanud terves regioonis.

Pärast Rail Baltica projekti käivitumist saab kindlasti hoo sisse ka reisijate vedamine raudteel. Seega, kui nii merenduses kui ka maanteeveos on juba õnnestunud Eesti suuremaks teha ning üsna konkreetne siht seisab raudteetranspordi ees, siis miks ei peaks Eesti suurendamine õnnestuma ka lennunduses?

Soome, Skandinaavia ja Venemaa reisijate abiga saame pakkuda paremat lennugraafikut ja hinda

Kõik lennutranspordi suuremad tõmbekeskused (tulenevalt rahvastiku ja tarbijaskonna hulgast), jäävad meist eemale, näiteks Poolast lääne poole ning Peterburi ja Moskva ümber.

Meist vähem kui ühe lennutunni kaugusele jäävad sõlmlennujaamad on Helsingi, Stockholm ja Riia, kes kõik võitlevad selle nimel, et meelitada reisijaid just nende lennujaama kaudu soovitud sihtkohta lendama. Lennunduses on mahuefekt ehk reisijate hulk määrava tähtsusega. Seepärast koonduvadki suuremad lennufirmad eelkõige suurematesse keskustesse, kuhu ümberkaudsetest väiksematest lennujaamadest reisijad ette veetakse.

Lennunduse rusikareegel ütleb, et mida rohkem reisijaid, seda paremat lennugraafikut ja paremat hinda saab pakkuda. Tulenevalt sellest, et Eesti lennuturg on väike, tulebki see suuremaks kasvatada.

Kuna õigused lennata SRÜ riikidesse on bilateraalsete õigustega piiratud ja lennud Kaug-Idasse nõuavad väga suuri investeeringuid, peame esmalt keskenduma koduturu laiendamisele Baltikumis, Soomes ja Skandinaavias. Soome, Venemaa ja Rootsi on ühtlasi ka Eesti suurimad kaubanduspartnerid.

Esimeses etapis laiendame oma tegevust nendel turgudel, kus sealsetel inimestel on eestlastega sarnased vajadused, ja loome lennuühenduse Euroopa tähtsamate linnadega. Põhjamaade väiksematest regionaalsetest lennujaamadest lendu alustanud reisijad peavad oma riigi sõlmlennujaamas lennukit vahetama niikuinii (Oslos, Stockholmis, Helsingis) ja seetõttu on neil lihtne harjuda lendama läbi Tallinna.

Mitte kõigisse sihtkohtadesse, kuhu me täna lendame, pole suurtest sõlmjaamadest otselende. Samal ajal otsivad inimesed alati alternatiive – sobivamaid lennuaegu, paremat teenuste kvaliteeti ja hinda. Pidades silmas neid aspekte, saame Tallinnasse meelitada suurema hulga transiitreisijaid.

Kui me suudame naaberturgudelt piisavalt reisijaid meelitada, on lennusageduste lisamine ning uute sihtkohtade avamine majanduslikult õigustatud ja jätkusuutlik ka eestlaste jaoks. Estonian Air kasvab vastutustundlikult ja hoidub võtmast liiga palju riske. Samal ajal peame olema piisavalt julged, et haarata kinni meie ees seisvatest võimalustest.  

Viimaste trendide kohaselt otsivad inimesed aina sagedamini võimalusi lühipuhkuse veetmiseks. Samal ajal hindavad ärireisijad mugavust, efektiivsust ja tihedat lennugraafikut. Need on need põhjused, miks Estonian Air keskendub õige suurusega lennukipargile ja lennugraafiku tihendamisele.

Viimasel ajal on väga palju räägitud HUBi mudelist (ehk rummust, milles kirjutas 24.11.2011 Äripäevas Erik Sakkov), kuid sellega on nagu elus ikka – mõned proovivad ja ebaõnnestuvad, aga mõnel ettevõttel õnnestub oma plaanid ellu viia. Plaanide elluviimine nõuab pingsat tööd, pisut õnne ja pühendumist. Icelandairi, Singapore Airlinesi ja Emiratesi (tuues välja vaid mõned näited) edulood said samuti alguse väikestel koduturgudel ja viimased kaks neist on jätkuvalt kõige kasumlikumad lennufirmad maailmas.

Seega, kui me tahame, et Tallinnast saaks igale poole otse ja omadega, siis peame arvestama koduturu laiendamisega. Väikese koduturu tõttu on hädavajalik vedada reisijaid Tallinnasse ette, et Soome ja Vene naabreid teenindades Eesti lennundusturgu kasvatada. Need transiitreisijad tulevad suures osas Soome, Skandinaavia ja Baltikumi keskmise ja väiksema rahvaarvuga linnadest.

Tero Taskila
Estonian Airi juhatuse esimees

Küsimus & vastus check-ini kohta

Üks küsimus lugejalt/kliendilt ripub juba piinlikult ammu üleval – põhjuseks see, et pikast ilusast küsimusest hoolimata on vastus üsna lühike. Aga siin see siis nüüd on…

Miks ei ole võimalik piletit ostes check-ini teha? Aeg-ajalt lennukiga lendava inimesena imestan selle üle tihti. Tunnistan, et olen ka netiavarustest püüdnud vastust leida, siiani ei ole see õnnestunud. Olen vaid avastanud, et ma pole ainus, kellel selline küsimus on tekkinud. Seega, ma tõepoolest olen huvitatud vastusest. Kui väikese liialdusena kirjutada, siis põlen uudishimust teada saada, miks ma ei saa check-ini teha juba piletit ostes. Ning kuna lahkelt lubasite, et selle lahti seletate, siis tõesti huviga ootan.

Vastuseks sain meie maapealse teeninduse eest vastutavatelt inimestelt, et põhjus on see, et ükski süsteem ei toeta varasemat check-ini.

Lisaks: ka selles mõttes on parem, et inimesed teevad check-ini vahetult enne lendu, et siis nad teavad juba ise täpsemalt, kas nad reaalselt tulevad (ehkki ka praeguse süsteemi juures, kus check-ini saab teha 23 tundi kuni 35 minutit enne lendu, on iga lennu kohta mõni protsent no show‘sid ehk siis reisijaid, kes on pileti ostnud, mõnikord ka check-ini teinud, aga kohale ei ilmu).

Gurmeelend: Stenhus

Postituse autor on Martin Lember, kes tegeleb arendusprojektidega Estonian Airi turundus- ja arendusosakonnas.

23. novemberi lend Tallinn-Brüssel-Tallinn oli midagi enamat, kui tavaline lennureis. Lennu tegi eriliseks see, et lisaks paljudele tuntud ühiskonnategelastele oli pardal ka restoran Stenhus, eesotsas chef de cuisine Vladimir Iljiniga.

Estonian Air alustas käesoleva aasta septembris koostööd parimate Eesti restoranidega, et tutvustada Eesti restoranide kõrget taset nii eestlastele kui ka Eestit külastavatele välismaalastele. Eesmärgiks on muuta lennureis meedejäävaks, pakkuda maitseelamusi, muuta menüü mitmekesisemaks, proovida selle valmistamisel erinevaid lähenemisi nii maitsete kui ka toorainete osas.

Just seda kõike võisid 23. novembri lennul viibijad kogeda. Restoran Stenhusi peakokk Vladimir Iljin oli gurmeelennuks valmistanud kanarulli Parma singiga, mille kõrval oli parajalt vürtsikas Maroko riis koos päikesekuivatatud tomatitega. Nende kombinatsioon andis tõelise restoranielamuse ning lisas uudishimu Stenhusi ka Tallinna vanalinnas külastada.

Magustoiduks pakuti  õunasufleed maasika toormoosiga, mis oli nii hea, et raske on positiivseid emotsioone sõnadesse panna. Muide, kõik road olid tehtud spetsiaalselt restoranis Stenhus ja otse pardale toodud.

Lennult naasnuna tuli nentida, et tõenäoliselt ongi Põhjamaade gurmeepealinn siinsamas Tallinnas!

Maitseelamus taeva all

Blogipostituse autor on Maris Talvari, Estonian Airis praktikal olev Aarhusi ülikooli tudeng.

13. oktoobril Tallinna-Pariisi-Tallinna lennul sai oma maitsemeeli hellitada restorani Dominic hõrkude gurmeeroogadega, mis olid valmistatud spetsiaalselt lennurestorani jaoks, pidades seejuures silmas Prantsuse köögi nüansse.

Umbes pool tundi pärast õhkutõusmist hakkas Premium klassi salongis askeldamine pihta. Tavapärasest erinevalt olid salongipersonali kõrval toitu serveerimas Dominici kokad, eesotsas chef de cuisine Allar Oeseljaga.

Pariisi suuna lennul pakuti Prantsuse köögi klassikat:  Burgundia pada ehk siis veinis hautatud sealiha maapirni- ja kartulipüreega, lisandiks peale puistatud seesamiseemned.

Traditsiooniliselt kasutatakse Burgundia pajas veiseliha, kuid peakokk oli otsustanud asendada selle eestipärase sealihaga. See oli niivõrd oskuslikult tehtud (liha oli eelnevalt 24 tundi veinis marineeritud), et inimesed pidasid seda veiselihaks. Desserdiks pakuti aga veini baasil valmistatud šokolaadimousse’d kirsikastmes.

Chef Allar Oeselg selgitas, et Prantsuse köögis hautatakse liha veinis, mis annab sellele erilise pehmuse ning rikastab üldist maitsegammat.

Serveerimise ajal rääkis Allar Oeselg veidi pikemalt, milliste roogadega on tegu ning kuidas need valmistati. Omalt poolt sai toitudele hinnangut anda ja maitsete üle arutleda peakokaga isiklikult, mis andis kogu elamusele veelgi personaalsema mõõtme.

Tagasilennul Tallinnasse serveeriti coq au vin‘i (veinis hautatud kana) karririisi ja parmesaniga,  maiuspalaks oli aga mascarponekreem virsiku ja mündiga.

Ka ilu peale oli mõeldud. Põhiroad ja desserdid moodustasd omavahel harmoneeruva värvigamma. Kui sinnalennul domineerisid punakad ja šokolaadikarva toonid, siis tagasilennul olid road kollaka varjundiga.

Lendamine ei ole ainult punktist A punkti B jõudmine ja see on üks sõnum, mida Estonian Airi lennurestorani projekt kannab – anda lendamisele teine mõõde, pakkudes elamust nii maitsete kui ka emotsioonide tasandil.

Restoran Dominic Estonian Airi pardal

Estonian Airi lennurestorani projekt jätkub: oktoobrikuu menüü koostas restoran Dominic. Peakokk Allar Oeselg ühendab selles oskuslikult klassikalise Euroopa ning uue Põhjala köögi.

Premium klassis pakutav menüü sõltub lennu pikkusest, aga mõned road, millega võib kohtuda, on: coq au vin (veinis hautatud kana) karririisi ja parmesaniga, Itaalia salat penne, kanafilee ja tomatitega, mascarponekreem virsiku ja kaeraküpsistega ning šokolaadikreem kirsikompotiga… kõlab päris hästi?

13. oktoobril toimub gurmeelend liinil Tallinn-Pariis-Tallinn, kus serveeritakse spetsiaalselt antud reisiks restoranis Dominic valmistatud roogi. Lennul serveerib roogasid peakokk Allar Oeselg.

Pileteid saab aadressilt www.estonian-air.ee ja Estonian Airi klienditeenindusest telefonil 16 101. NB! Neil, kel Travel klassi pilet sellele lennule juba olemas, on võimalik osta upgrade 30 euro eest.

Estonian Air lööb laineid

Estonian Airi pöördoksjon (ehk tagurpidi oksjon) leidis positiivset vastukaja rahvusvahelisel pinnal.

“Väike lennufirma lööb suuri laineid.” – nii iseloomustatakse Estonian Airi leidlikkust ja uuenduslikkust sotsiaalmeedia kanalite kasutamisel.

Vaata artiklit:

http://www.airlinenewsresource.com/article56879Estonian_Air_Drives_Revenue_

Väike, aga tubli Estonian Air

Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air on lendude punktuaalsuse ja regulaarsuse osas olnud Euroopa parimate lennuettevõtete hulgas juba aastaid.

Lendude punktuaalsus (näitab õigeaegselt väljunud lendude osakaalu) ja regulaarsus (näitab planeeritud lendude toimumise osakaalu) on olulised tegurid lennufirmade tegevuse ja teenuste kvaliteedi hindamisel. Estonian Airi kodulehel korraldatud küsitluse “Minu Estonian Air” põhjal on punktuaalsus ja regulaarsus olulised ka enam kui kahele tuhandele inimesele, kes jagasid oma kogumusi ja ideid lennufirma toodete ning teenuste edasiseks arendamiseks.

Euroopa lennuettevõtete keskmine 15-minuti punktuaalsus on 86%, mis näitab seda, et õigel ajal (ehk kuni 15-minutilise hilinemisega) väljub keskmiselt 86 lendu sajast.

Kuna enamik lennuettevõtteid avaldab oma punktuaalsuse andmeid regulaarselt, võimaldab see võrrelda Estonian Airi statistikat Euroopa parimate ettevõtetega ja valdkonna keskmisega. Tihti koostatakse erinevate erialaliitude liikmete baasil ka pingeridasid, kus ettevõtted järjestatakse vastavalt eelpool nimetatud näitajatele.

Kui lennufirma SAS tituleeriti eelmise aasta suvel 91,3-protsendilise punktuaalsusega Euroopa kõige täpsemaks lennufirmaks, siis Estonian Air (vaatamata sellele, et väiksema lennukipargi puhul mõjutab iga hilinemine statistikat oluliselt rohkem) on olnud suurtest ja parimatest veelgi täpsem lendaja.

Estonian Airi väljapaistvad tulemused on leidnud ka rahvusvahelist tunnustust. Tänavu mais Brüsseli lennujaamas toimunud lennundusauhindade jagamise tseremoonial tunnustati lennuettevõtteid eelmise aasta väljapaistvate tulemuste eest. Estonian Airile omistati 2010. aasta lähiregiooni täpseima lennukompanii tiitel. Brüsseli lennujaama lendab ühtekokku ligi 80 lennufirmat maailma eri regioonidest.

Möödunud aastal omistati Estonian Airile täpseima lennufirma tiitel Amsterdami Schipholi lennujaamas, kuhu lendab ligi 100 lennufirmat üle maailma.

Minu Estonian Air: killuke kodumaad taevas

Minu Estonian Airi vastuseid muudkui tuleb ning ehkki põhjalikum kokkuvõte sünnib hiljem, on väga põnev tulemustele vahepeal pilk peale visata. Kopeerin ka siia mõned vastused küsimusele, mida tähendab Sinu jaoks rahvuslik lennufirma…

“Killuke kodumaad õhus.”

“Seda, et minu riik on esindatud ka võõrastel lennuväljadel.”

“Kuigi mul ei ole probleemi suhelda vajaduse lennupersonaliga inglise keeles, siis siiski eelistan ma ma eesti keelt. See on oluline.”

“See on firma, mis esindab riiki. See on firma, mis loob välismaalasele esimese mulje sellest riigist, kuhu ta lendamas on. See tähendab ka, et lennufirma imago on seotud riigiga seonduvate sümbolite ja värvidega. Rahvuslik lennufirma on riigi lennuteenuste arengus esmatähtis.”

“Riigile kuuluv, soodustab oma rahva lendamist. Soodsad hinnad, hea teenindus, palju huvitavaid sihtkohti.”

“Rahvuslik lennufirma on see, et ükskõik kus maailma otsas lennukile astudes tekiks tunne, et nüüd ma olen juba kodus.”

“Keeruline on defineerida sõnapaari rahvuslik lennufirma. Minu jaoks seostub see mingi emotsiooni ja tundega. Näiteks Lufthansa on ju ka vägagi kvaliteetne firma, kuid ma ei saa nendega lennates sellist positiivset emotsiooni, kui oma kodumaise firmaga.”

“See on see mille üle saab uhkust tunda! Ma olen kindel, et sakslased tunnevad just uhkust, kui reisivad Lufthansaga – uued lennukid, mugavad istmed, kõik vajalikud pardateenused on hinna sees, väga hea pardateenindus ning mõistlik hind.”

“Sõbralikku eestikeelset teenindust.”

“Rahvuslik lennufirma tähendab minu jaoks usaldust ja kvaliteeti ning sörtsuke uhkustunnet ka. Kindlasti ei ole odavlennufirma minu jaoks rahvusliku lennufirma tiitlit väärt.”

“See, et saan soodsa hinnaga lennata. Turvaliselt. Alati. Eestlastele võiks olla EA piletid paljupalju soodsamad. Võtku sealt neid mugavusi ära, aga liiga kallis on.”

“Rahvuslik lennufirma on lennufirma, mille pardale astudes tekib tunne et see ongi osake kodumaast, ilma et antud hetkel Eestis viibiks – sinna alla kuuluks pardatoit, keel, teenindus, meeskond pardal.”

“Läbi aastate kogetud täpseid lende ning head ja emakeelset pardateenindust.”

“Rahvuslik lennufirma on just nagu kodu käepikendus. Astudes Londonis, Roomas, Dublinis vml “oma” lennukile, tervitatakse sind eesti keeles! Super, nii on tunne, et oledki juba kodus. See on ainuke lennufirma maailmas, kes seda teeb – teenindab eesti keeles. Ja see on hea tunne.”

“Natuke uhke tunne on ikka, et Eestil on oma lennufirma.”

“Teenindus oma keeles, ja mõningane emotsionaalne seotus – on lihtsalt hubane jälgida Facebooki ja teisi uudiseid “oma” lennufirma kohta. Eriti mõnus on tunne välismaalt koju lennates, kui astuda Estonian Airi lennukisse. Eriline puhkamisetunne saabub alati sel hetkel.”

“Seda et ma saan turvaliselt koju, ja kodus vajadusel ka kuhugi, kus varem pole käinud. Ja samas toetan Eesti asja.”

“Uhkust, et meil on OMA lennufirma. Usun, et see on ühele tillukesele riigile väga oluline. Oluline on ka hea Flight Magazine, mis Eestit tutvustab ning suureks plussiks kõik iseloomulikud nüansid (alates kas või stjuardesside riietusest). Ma lendan alati suurima heameelega nimelt Estonian Airiga.”

“Kõige täpsemini saaks kirjeldada nii: kui peale pikka tööreisi astud lennukisse ja see tekitab koduse tunde – lennukite värvilahendus, eestikeelsed ajalehed, mida lennukisse sisenemisel pakutakse, eesti keel pardal, meeskonna rahvusmotiividega vormiriietus, jne.”

“Üheks olulisemaks rahvuslikkuse tunnuseks on minu silmis kindlasti disainikeel, millega Estonian Air on igati täppi pannud. Boonuspunkti annavad kindlasti uued vormiriided! Samuti on lennu ajal ajaviiteks igati mõnus emakeelseid pardaajakirju sirvida.”

Kõigile neile, kes veel pole oma sõna sekka öelnud – tere tulemast Minu Estonian Airi keskkonda seda tegema!