Estonian Air optimeerib kütusekulu?
Täna ajakirjanduses levinud „uudiste“ põhjal jääb mulje, justkui tangiks Estonian Air kokkuhoiu nimel vähem kütust. Tegelikult ei tangita mitte vähem kütust, vaid optimeeritakse kütusevarusid pardal.
Tegu on keskkonnahoiuprogrammiga, mis on väldanud juba 2 aastat. Eesmärgiks on vähendada õhku paisatud CO2 emissioone.
Antud keskkonnahoiuprogrammist on juttu ka meie kodulehel ning vastavasisuline juhtkiri ilmus meie pardajakirjas In Time juba aasta tagasi. Seega pole tegu mingi uue programmi või initsiatiiviga. Loomulikult on kütuse ökonoomsemal kasutusel ka teine pool – kütuse kokkuhoid, kuid antud programmi käivitamisel oli primaarne CO2 emissioonide vähendamine.
Soovin siinkohal veel rõhutada, et kuigi lennutegevuse tulemusel moodustub umbes 2-3% maailmas tekkivatest CO2 emissioonidest, pööravad lennuettevõtted, sh Estonian Air, keskkonnaküsimustele suurt tähelepanu.
Lisan Estonian Airi pardajakirjas In Time aasta tagasi avaldatud juhtkirja keskkonnahoiuga seotud kütuse ökonoomsema kasutuse programmist.
Rohelisem maailm
Lennundusest on aastaid räägitud kui ühest suuremast keskkonna saastajast müra ja kasvuhoonegaasidega. Kas see ikka on nii? Teadlased väidavad, et kolmandik kliima globaalset soojenemist põhjustavatest kasvuhoonegaasidest tekib elektri ja sooja tootmisel, lennundus aga toodab vaatamata viimaste aastate kiirele kasvule umbes kaks protsenti õhusaastest.
Siiski pingutab terve lennundussektor selle nimel, et süsihappegaasi hulka vähendada. Boeingu tehase uusim lennuk B787 Dreamliner vajab tänu täiustatud mootoritele ja kergemast komposiitmetallist kerele 20% vähem kütust kui teised sama suured lennukid. SAS on koos Rootsi lennujuhtidega juba mõnda aega testinud uudset lähenemis- ja maandumistehnikat Green Approach, mis võimaldab lennukil tavapärase astmelise laskumise asemel peaaegu planeerides läbida terve tee lennukõrguselt maandumisrajani – ja tänu sellele vähem kütust põletada.
Ka Estonian Air otsib võimalusi kütusekulu vähendamiseks. Ulatusliku projekti käigus analüüsime lennu kõiki etappe alates lennuki lastimisest kuni erinevate lennumarsruutide võrdlemiseni. Esialgsed tulemused on paljulubavad: kütusekulu ja järelikult ka heitgaase on õnnestunud vähendada rohkem kui 5%. Estonian Airi töötajad aga ühinesid Eestis kiiresti populaarsust võitva liikumisega ja käisid kevadel RMK-l abiks metsa istutamas – meie kõigi rohelisema tuleviku nimel.
Välisministeerium saadab koostöös Estonian Airiga Armeeniasse Jerevani erilennuki, mis toob sealt ära Gruusiast evakueeritud eestlased – täpsemalt saab lugeda juba 
TV 3 “Seitsmeste uudiste” 17. juuli töömurdja oli Estonian Airi kapten Ahti Hakk. 17. juulil täitus Ahtil 10 aastat Estonian Airis.