Estonian Air | Lennukad mõtted

Otsustavad muudatused lennufirmas

Seoses kestva majandussurutisega on Estonian Airi juhtkond teinud mitu olulist otsust, mis puudutavad nii ettevõtte töötajaid kui ka reisijaid.

MUUDATUSED ETTEVÕTTES

Järjekordne pilootide koondamine
Alates 15. maist koondatakse kõik autopiloodid. Koondatud autopilootide koormus jagatakse ära lennuki kapteni ja esimese ohvitseri vahel. Autopiloodid saavad kopsaka koondamistasu ja lisaks on personaliosakond igal moel toeks nende maha monteerimisel. Hoolimata suurenevast tööpuudusest ei jää autopiloodid tõenäoliselt ilma tööta. Kogemustega autopilootide vastu on juba huvi tundnud Tallink, Trammi- ja Trollipark ning Tallinna Linnavalitsus.

Estonian Air küsib riigilt ja SAS-ilt lisatoetust

Estonian Air kavatseb Eesti riigilt ja SAS-ilt küsida lisatoetust miljard krooni, et rajada enda meediakontsern. Meediakontsern koosneks Estonian Airi telekanalist, raadiojaamast, interneti portaalist ja nädalalehest. Kuna meedias on ilmunud väga palju vildakaid fakte ja kallutatud informatsiooni Estonian Airi kohta, siis edaspidi loobub ettevõte pressiteadete edastamisest ja hakkab ise aktiivselt oma uudiseid tootma ja levitama.

Estonian Air TV

Lisaks uudistele on plaanis rõhku panna ka meelelahutusele. Estonian Airi telekanalil hakkavad jooksma järgmised seriaalid: „Lennuk keset linna“, „Kodus ja lennujaamas“, „Võsakopter“ ja „Lennu 13“

MUUDATUSED REISIJATELE

Istekoha valik
Kuna aegajalt on olnud probleeme sellega, et reisijad ei saa lennukis soovitud istekohta, siis alates 23. aprillist hakkab koostöös Eesti Geenivaramuga kehtima istekohtade jagamisel uus korraldus koodnimega „Kes ees, see sees“.

Eesti Geenivaramu auhind

Reisijad rivistatakse lennujaamas stardijoone taha ja peale stardipauku alustavad reisijad jooksmist lennuki poole. Tugevamad ja kiiremad saavad endale paremad istekohad. Lisaks heale istekohale annab Eesti Geenivaramu esindaja esimesele kahekümnele lennuki juurde jõudnud eestlasele sertifikaadi, mis tõendab, et tegemist on elujõulise eestlasega.
Sertifikaadiga kaasnevad mitmed soodustused: odavam pilet ööklubisse, 50% sooduskupong kasutatud BMW ostmiseks, meessoost isikutele topelt honorar spermadoonoriks olemise eest jms.

Parem lennuki täituvus
Kuna langeva nõudluse tõttu on lennukeid järjest raskem täita, rakendatakse lennukite täituvuse parandamiseks alates tänasest uut süsteemi: lennuk ei välju enne lennujaamast kui täituvus on vähemalt 75%.

Vähem populaarsete liinide puhul võib lennuki täitumine võtta kuni nädal, seepärast palutakse reisijatel varuda hulgaliselt kannatust, võtta kaasa soojad ja mugavad riided, lugemist, joogivett, sööki ja tualettpaberit.

Tasulised lisateenused
Eesmärgiga suurendada lennuliinide kasumlikkust, viiakse lennukisse mitmed täiendavad tasulised teenused, mis on ennast tõestanud maapealses ettevõtluses.
Lennukis on võimalik edaspidi kasutada järgmisi tasulisi lisateenuseid:

• WC kasutamine, 4 krooni minut
• Juuksur: meeste soeng 110 krooni, naiste soeng 225 krooni.
• Kingade viksimine, 50 krooni paar. Kontsapleki vahetus 200 krooni.
• Karaoke laulmine 45.37 krooni
• Kokpiti rent 1h = 300 krooni, rent koos kapteniga 1h = 3000 krooni

Lennu ajal toimub BINGO loto mängimine.
Kardinaga eraldatud lennukiosas esitavad stjuardessid ja stjuuardid täiskasvanutele mõeldud Einoh Paskvili lavastatud estraadikava „Musta kasti öösel ei näe“ . Pilet 250 krooni.

Aktsionärid on kõikidele muudatustele oma õnnistuse juba andnud. Ametiühingutega käivad veel läbirääkimised, mis loodetavasti lõppevad kell pool kuus kohaliku aja järgi.

Lennart Meri Tallinna lennujaam

Pühapäeval – 29. märtsil, Lennart Meri 80. sünniaastapäeval – saab Tallinna lennujaam endale Lennart Meri nime.

Sel puhul räägiti Vikerraadio neljapäevases Reporteritunnis lennujaama ja Eesti lennunduse minevikust, olevikust ja tulevikust. Saates said sõna lennujaama nime täiendamise autor Argo Ideon, aga ka lennujaama tegevjuht Rein Loik, rahvusliku lennukompanii Estonian Airi juht Andrus Aljas ja paljud teised. Saatejuht oli Lauri Hussar ja seda saab kuulata ERR kodulehelt.

Estonian Airi iseteenindusvahendid

Mõnda aega tagasi ilmus ajakirjanduses uudis selle kohta, et Keila Rõõmu Kaubamajas avati iseteenindavad robotkassad ja arvatavasti on ainult aja küsimus, millal sarnaseid kassasid juurde tuleb. Lühidalt kirjeldades toimib asi nii, et tõmbad ise enda kaubad triipkoodilugeja alt läbi, sisestad pangakaardi kaardilugejasse ja maksad. Kohe on ka turvaväravad, mis annavad märku, kui keegi kauba eest maksta “unustab”. Tundub, et sellised iseteenindusvahendid saavad üha populaarsemaks.

Ka Estonian Airil on olemas iseteenindusvahendid, mis võimaldavad päris paljusid lennureisiga seotud tegevusi ise teostada. Juba on võimalik end Estonian Airi lendudele e-registreerida veebilehel, samuti on lennujaamas olemas check-in automaadid. E-registreerimine ja check-in automaadid võimaldavad põhimõtteliselt ühte ja sama – Sa ei pea check-in leti juurde minema, et ennast lennule registreerida, vaid saad ise endale kas kodus või Tallinna lennujaamas pardakaardi trükkida.

Kui sul äraantavat pagasit ei ole, siis jaluta otse turvakontrolli. Kui sa tahad pagasit ära anda, siis selleks on vastav lett. Täna veel paljud pelgavad neid iseteenindusrakendusi ja enamik inimesi eelistab check-in leti juures järjekorras seista, aga õnneks siiski iseteenindusvahendite kasutajate hulk kasvab pidevalt.

Head lennureisi!

PS Siia juurde võib veel muidugi lisada pardatoidu veebipõhise tellimise, mis on üpris värske lahendus Estonian Airi kodulehel ja mis võimaldab interneti kaudu endale söögi lennukisse ette tellida.

756 795

Just nii palju lendas Estonian Airiga 2008. aastal inimesi – aitäh teile, et valisite Estonian Airi!

Praegu ümberringi domineerivate uudiste taustal on rõõm nentida, et see arv tuli lõppkokkuvõttes suurem kui 2007. aastal.

Pressiteate samal teemal leiab siit.

Muide, tänane Õhtuleht soovitab turgutada Eesti majandust sellega, et igaüks eelistab eestimaiseid tooteid ja teenuseid. Estonian Air ühineb selle üleskutsega.

Lennunduses lubatakse teatud tüüpi kütusepaagi lekkega siiski lennata

Täiendus lekkiva kütusepaagi teemale.

Lennunduses lubatakse teatud tüüpi kütusepaagi lekkega siiski lennata:

• plekk (stain)
• nõrgumine (seep)
• tugev nõrgumine (heavy seep)
• jooksev leke (running leak)

Kaks esimest lubavad teatud tingimustel edasi lennata. Jooksva lekke puhul, kui kütuselaigu läbimõõt ületab 15 minuti jooksul kuue tolli piirid, ei tohi lennuk mingil juhul õhku tõusta.

Kuna keskmist kütusepaaki ei kasutatud, ei tekkinud ka mingit leket ja seega ohtu ei olnud.

Estonian Airi 66 lendu katkise kütusepaagiga

Eesti Ekspressis ilmus täna negatiivne artikkel Estonian Airi kohta, milles väidetakse, et ettevõte sooritas teadlikult lende lennukiga, millel oli kütusepaagi lekkekahtlus ja riskis 66 korda reisijate eluga. Nii Estonian Air kui ka Lennuamet kinnitavad, et antud juhtum ei kujutanud kellelegi reaalset ohtu, kuna rikkekahtlusega paaki ei kasutatud.

Juhtumi põhjal heidab Lennuamet nii Estonian Airile kui ka AMEle ette seda, et rikuti lennuohutusnõudeid, mis näevad ette kindlate protseduuride järgimist ka väikseima veakahtluse korral.
Tegu oli keskmise kütusepaagi lekkekahtlusega, millest AME meile kirjalikult ei teatanud, vaid tunnistas lennuki lennukõlbulikuks. Info võimaliku kütusepaagi lekke kohta jõudis Estonian Airi suulise märkusena. Estonian Air otsustas aga igasuguste riskide vältimiseks keskmist kütusepaaki kuni selle võimaliku rikke väljaselgitamiseni mitte kasutada. Paraku ei järgitud nende otsuste tegemisel kõiki ettevõttes kehtestatud protseduure.

Eesti Ekspressi anonüümsete allikate väide, et lennufirma võis väidetava kütusepaagi lekkekahtlusega lennumasinat kasutada kehva majandusolukorra pärast, on täiesti absurdne ning absoluutselt vale – Estonian Air ei sea majandusseisu lennuohutusest tähtsamaks.

Estonian Airi juhtkond võtab antud juhtumit väga tõsiselt ning teeb kõik endast oleneva, et tagada kõikide protseduuride järgimine.
Estonian Airile kui lennukompaniile on esmatähtis lennureisijate ja meie töötajate turvalisus, alles seejärel „äri“.
Estonian Air on antud juhtumiga juba pikalt tegelenud, mille valguses on väga põhjalikult läbi vaadatud lennuohutust tagavad protseduurid ja kahe firma (Estonian Air ja AME) vaheline kommunikatsioon.

Sügisel viis IATA (Rahvusvaheline Lennufirmade Assotsiatsioon) Estonian Airis läbi põhjaliku auditi, mis kontrollis Estonian Airi tegevuse vastavust rangetele lennuohutust tagavatele nõuetele. Auditeerimise käigus tehti ettepanekuid osade protseduuride selgemaks ja täpsemaks sõnastamiseks. Pärast muudatuste sisseviimist käsiraamatutesse toimus detsembris järelaudit, mille tulemusena tunnistati Estonian Airi ning tema tegevuse vastavust rahvusvahelistele standarditele.

Andrus Aljas
DA

Estonian Air jätkab lennutegevust täna, homme ja ülehomme

Nagu neljapäeviti traditsiooniks on saanud, võtab meedia meid sellelgi nädalal käsile. Sedapuhku ei jäta jonni Eesti Ekspress, kes kirjutab järjekordse loo meie väidetavast „hädast ja õnnetusest“.

Loomulikult ei ole jutus midagi uut, kui ehk välja jätta fakt, et infoallikana on kasutatud sisedokumente, mida on jagatud ainult firma omanikele.

Lahatavad teemad artiklis on endised:

• Me oleme omanikelt raha küsinud uute lennukite soetamise ning meie likviidsuse toetamiseks,
• Me oleme sellel aastal kannatanud kõrgete kütusehindade tõttu ja planeerime seoses nõudluse vähenemisega lennutegevust optimeerida,
• Me kärbime kõiki kulusid ning sealhulgas vähendame ka töötajate arvu.

Kinnitan, et enamik aktsionäre toetab endiselt meie plaane ning selles osas ei ole ühtegi uut asjaolu ilmnenud. Estonian Air on oma otsused lähiaastate edasimineku osas teinud ning liigub kindlalt nende plaanide elluviimise suunas ka ilma riigipoolse abita.

Ikka lennuga!

Teie

Andrus Aljas
Küsimused ja meie kommentaarid enim puudutatud teemadel
1. Mis toimub omanike vahel, miks materdavad firmat riigi ehk ühe omaniku esindajad?
Kahetsusväärselt on omanikevahelised pinged saavutanud sellise taseme, kus arveid klaaritakse juba vahendeid valimata. Kahtlemata avaldab see halba mõju eelkõige meie firmale ja klientide usaldusele. Omalt poolt saame kinnitada, et Estonian Air jätkab tegevust täna, homme ja ülehomme.

2. Milline on firma tegelik majanduslik seis?
Estonian Air ei kommenteeri ega avalda oma majanduslikku seisu enne majandusaasta lõppu ja selle kinnitamist nõukogu poolt. Täna on üks omanikest sellest kokkuleppest taganenud ja siseinfo on jõudnud ajakirjanike töölaudadele.

Estonian Airi majanduslik seis ja planeeritud muudatused lubavad firmal normaalselt tegutseda ja tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Majanduskeskkonna muudatusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ja sellest tingitud plaanide korrigeerimise vajadust prognoosisime juba aasta keskel ning alustasime vastavate tegevusplaanide kavandamist. Uute lennukitega seotud plaanid esitas ettevõte aktsionäridele aasta alguses ja need kiideti omanike poolt ka heaks. Seega pole tegu kiirustades ja läbimõtlemata vastu võetud otsustega, nagu osa arvamusliidreid on püüdnud avalikkusele väita.
Estonian Airi juhtkonnal on olemas ka alternatiivne tegevusplaan juhuks, kui riik meid ei toeta. Igal juhul jätkab Estonian Air klientidele Tallinnast lennuvõimaluste pakkumist ka edaspidi.

3. Mis juhtub, kui riik firmat ei toeta?
Estonian Airil on kolm aktsionäri ning enamik aktsionäridest toetab meie plaane. Riik ei ole Estonian Airi ka varem rahaliselt ega mõnel muul moel toetanud.

4. Kas Estonian Air on olukorras, kui pangad firmale raha ei anna?
Estonian Air pole pangast lähiminevikus raha laenanud ega planeeri seda ka praegu, kuna laenud on kallid ja nende võtmine riskantne. Raha laenamine on täna keeruline nii eraisikutel kui ka firmadel johtuvalt ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist.

5. Kas Estonian Airil on probleeme likviidsusega või arvete maksmisega?
Ei ole.

6. Mitut sihtkohta Estonian Air lähimas tulevikus teenindab?
Estonian Air teenindab tuleval hooajal lende umbes 20 sihtkohta, suurendades lennusagedusi seal, kus nõudlus suurem, ja vähendades väiksema nõudlusega sihtkohtadesse. Lennugraafikut tihendame eelkõige sihtkohtadesse, kus reisijate potentsiaal ja kasumi teenimise võimalus suurem.

7. Kui palju võiks langeda Estonian Airi turuosa peale lennumahtude korrigeerimist?
Aasta esimesel kümnel kuul oli Estonian Airi üldine turuosa Tallinna lennujaamas 42%. Lennumahtude korrigeerimise tagajärjel võib see langeda 2 protsendipunkti võrra.

Allpool lisatud ka eelmisel nädalal ajakirjanduses käsitletud teemad

Lisakapitali vajadus
Ettevõtte aktsionärid arutavad lisakapitali kaasamist kahel olulisel põhjusel:
a) Ettevõte vajab täiendavat likviidsust, et rasketel aegadel kindlamini hakkama saada.
b) Suurte investeeringute – lennukipargi uuendamine – vajaduste katmiseks.

Lisakapitali kaasamine on täna päevakorras paljude ettevõtete omanikeringis. Konkurentsis püsimine eeldab investeeringute tegemist ja muudatuste sisseviimist vastavalt turu olukorrale ja nõudlusele.

Koondamise plaanid
Vaatama sellele, et ajakirjanduses on mõnede allikate poolt avaldatud konkreetsed arvud koondatavate kohta, räägime esialgu siiski plaanidest. Koondatavate arv ja ajagraafik sõltub konsultatsioonide tulemustest.

On selge, et olukorras, kus globaalne ja regionaalne nõudlus ning tarbija käitumine on surve all, peab ettevõte tegema ümberkorraldusi.
Estonian Air korrigeerib lennumahtusid vastavalt nõudlusele- seal kus nõudlus väheneb, vähendame ka lennumahtusid ja suurendame seal, kus nõudlus lennuliikluse järele suurem. Kõik sellised muudatused toovad kaasa korrektuure nii töökorralduses kui ka töötajate koosseisus. Selge, et kõige otsesemalt puudutab see lendavat personali.

Kuidas edasi?
Estonian Airi visiooni ja edasised plaanid põhinevad majandusanalüüsidel. Kuna maailm seisab silmitsi viimaste aastakümnete sügavaima ülemaailmse majandus- ja finantskriisiga, siis on täiesti selge, et me ei saa tegutseda ilma radikaalseid muudatusi tegemata.

Eesti Pank on oma hiljutistes majanduskommentaarides öelnud, et positiivsete arengute korral oodatakse Eestis majanduskasvu taastumist alles 2010. aastal, negatiivsete välismõjude korral aga veelgi hiljem.
Lähtudes majandusprognoosidest kavandame paari eeloleva aasta jooksul kasutada Estonian Airis põhiliselt nelja reaktiivmootoriga lennukit. Lisaks teenindab Estonian Airi kohalikke ja lähima regiooni lende kahe SAAB 340 lennukiga Estonian Air Regional, Estonian Airi tütarfirma.

Estonian Air jätkab agressiivse müügi- ja turundustööga ning töötab edasi klinditeeninduse arendamise suunal. Muuhulgas tihendasime näiteks lennuplaani Vilniusesse, laiendasime e-teenuseid jpm. Arendus- ja müügiedendamise plaane on teisigi.
Vaatamata majandussurutisele on Estonian Airi regulaarlendude reisijate arv aasta esimese 10 kuuga tõusnud 9%, samal ajal kui teiste Tallinnas tegutsevate lennuettevõtete regulaarlendude reisijate arv tõusis 2,5%.

Estonian Airi vastused ajakirjanike eilsetele küsimustele

Spekulatsioonid Estonian Airi pankrotist on alusetud
Oleme viimastel päevadel kahetsusega tõdenud, et ajakirjanduses levib kõikvõimalikke spekulatsioone firma majandusliku olukorra, kapitali tõstmise vajaduse ja koondamiste üle. Osades artiklites on isegi puudutatud firma võimalikku pankrotti.
Kinnitan, et firma teeb oma normaalset igapäevatööd ning meie lennukid lendavad täna ja lendavad ka homme. Kapitali tõstmine ja töökorralduse muutmine on seotud firma kohandamisega vastavalt valitsevale turusituatsioonile ja tarbijate käitumisele.

Allpool on Estonian Airi vastused ajakirjanduses enim tõstatatud küsimustele.

Miks on Estonian Airile lisakapitali saamine eluliselt vajalik?
Ettevõtte aktsionärid arutavad lisakapitali kaasamist kahel olulisel põhjusel:
1) Ettevõte vajab täiendavat likviidsust, et rasketel aegadel kindlamini hakkama saada.
2) Suurte investeeringute – lennukipargi uuendamine – vajaduste katmiseks.

Lisakapitali kaasamises pole midagi tavatut ega üllatavat. See teema on päevakorras paljude ettevõtete juhtkondades ning omanikeringis. On selge, et olukorras, kus globaalne ja regionaalne nõudlus ning tarbija käitumine on surve all, peab ettevõtte ennast paindlikumaks ümber korraldama.
Konkurentsis püsimine eeldab ka investeeringuid (ka koondamine on investeering, rääkimata senisest ökonoomsema lennukipargi soetamisest). Kahjuks on see tavapärane, et lennundussektor talub tarbija valikute muutusi palju tundlikumalt, kui paljud teised sektorid ning tihe konkurents survestab olukorda veelgi.

Miks kujuneb tänavune kahjum mullusest tunduvalt suuremaks?
Tänavuse aasta majandustulemusi mõjutavad kõige enam kütusehindade tõus esimesel poolaastal ja majandussurutisest tingitud nõudluse langus.

Kui tõenäoline on, et ilma lisakapitalita tuleb paremal juhul uued lennukid ostmata jätta, halvemal juhul satub aga firma väga tõsistesse raskustesse?
Uute lennukite ostmise üks eeldusi oligi ettevõtte omakapitali suurendamine ning see on olnud päevakorras alates uute lennukite soetamisotsuse vastuvõtmisest kevadel.

Kuidas tekkinud olukorrast välja tulla?
Ettevõttel on olemas konkreetne plaan, mida on tutvustatud kõigile omanikele. Lühidalt on plaani põhisisuks uute ökonoomsemate lennukite kasutuselevõtt, lennumahtude optimeerimine vastavalt turul valitsevale olukorrale, müügi aktiviseerimine ja kulutasemete alandamine.

Kas firmat on üldse mõtet päästa?
See on ettevõtte juhtkonnale fundamentaalselt vale küsimus. Juhtkond usub kindlalt ettevõtte tulevikku ja ettevõtte jätkusuutlikku arengusse, mida toetavad kõik meie kavandatud lähiaja muudatused.

Millal ja mitu lendurit koondatakse?
Hetkel räägime plaanidest, mille osas on käimas sisulised konsultatsioonid töötajate esindajatega. Koondatavate arv ja ajagraafik sõltub konsultatsioonide tulemustest.

Kuna maailm seisab silmitsi viimaste aastakümnete sügavaima ülemaailmse majandus- ja finantskriisiga, siis on täiesti selge, et me ei saa tegutseda ilma radikaalseid muudatusi tegemata.
Eesti Pank on oma hiljutistes majanduskommentaarides öelnud, et positiivsete arengute korral oodatakse Eestis majanduskasvu taastumist alles 2010. aastal, negatiivsete välismõjude korral aga veelgi hiljem. Lähtudes majandusprognoosidest, kavandame paari eeloleva aasta jooksul kasutada Estonian Airis põhiliselt nelja reaktiivlennukit (1 Boeing + 3 CRJ900 NextGen lennukit). Lisaks teenindab Estonian Air Regional kahe SAAB 340 lennukiga Estonian Airi kohalikke ja lähiregiooni lende.
Vaatamata majandussurutisele on Estonian Airi regulaarlendude reisijate arv aasta esimese 10 kuuga tõusnud 9%, samal ajal kui teiste Tallinnas tegutsevate lennuettevõtete regulaarlendude reisijate arv tõusis ainult 2,5%. Estonian Airi regulaarlendude turuosa Tallinna lennujaamas on oktoobrikuu seisuga tõusnud 48 protsendini.

Eesti Päevaleht kirjutas, et EA koondab “majanduslanguse tõttu”. Mida see tähendab? Kuivõrd olete viimase poolaasta jooksul reisijaid kaotanud?
See tähendab, et meie prognooside kohaselt vähendab majanduskeskkonna oluline ja pikemalt kestev halvenemine nii Eestis kui mujal maailmas meie reisijate arvu tuntavalt. See omakorda tähendab, et lennufirma peab vastavalt korrigeerima nii oma arenguplaane kui ka kindlasti alandama kulutasemeid.

Mitu pardateenindajat olete sel aastal koondanud?
Seoses vajadusega muuta salongipersonali tööd efektiivsemaks oleme nende arvu sellel sügisel vähendanud 6 töötaja võrra.

Miks on Estonian Air loobunud tšarterlendudest?
Tihe konkurents on tšarterlendude turul viinud teenusehinnad alla omahinna, seepärast ei pea me majanduslikult otstarbekaks sellisel turul endises mahus konkureerida.

Estonian Air tegutseb kindla visiooni ja plaanide alused, mis põhinevad majandusanalüüsidel.
Estonian Air korrigeerib töökorraldust ja teenuseid vastavalt turul valitsevale olukorrale ning nõudlusele. Seal, kus nõudlus väheneb, vähendame ka lennumahtusid ja suurendame seal, kus nõudlus lennuliikluse järele suurem. Kõik sellised muudatused eeldavad ka vastavaid korrektuure töökorralduses ja töötajate koosseisus.
Sarnaselt tegutseb iga normaalselt ja paindlikult toimiv ettevõte, kelle tegevus sõltub otseselt turunõudlusest ja tegevus on suunatud teenuste või toodete pakkumisele.

Täiendus 14.11. kell 13.30
Millistel liinidel lende vähendatakse, mitu liini suletakse? Millal?
Nagu eelmistel aastatel, katkestab Estonian Air lennud suveliinidel ka sel talvel (Pariis, Rooma, Barcelona jt).
Tulenevalt üleminekust talvisele lennugraafikule ning iga-aastasest väiksemast nõudlusest talveperioodil korrigeeritakse lennugraafikut Helsingi, Stockholmi, Londoni, Milano, Müncheni, Viini ja Frankfurdi liinidel.
Praegusest 23 otselennu sihtkohast jäävad graafikusse kindlalt 20 sihtkohta.
Samal ajal oleme tihendanud lennugraafikut Tallinna ja Vilniuse suunal.
Estonian Air jätkab agressiivse müügi- ja turundustööga ning arendab klienditeenindust. Analoogseid plaane on teisigi.

Stockholmi liin töötab talveperioodil

Tundub, et lennunduse probleemid on magus kont ajakirjanduse hambus. Suure hooga värvikaid artikleid maalides võetakse teinekord natuke värvi ka valest potist.

Eesti Päevalehe artiklisse “Sõnasõda Baltimaade lennunduses harvendab ühendusi Euroopaga” on lipsanud vigane fakt.
Tsiteerin: “Esto­nian Airi teatel ei toimu talveperioodil lende Pariisi, Rooma, Hamburgi, Stockholmi ega Barcelonasse.”

Teadmiseks siis lugejale, et Pariis, Rooma, Barcelona ja veel mõned liinid on olnud ka eelmistel aastatel hooajalised liinid, kuhu talveperioodil lende ei toimu.
Stockholmi liin töötab talveperioodil ja Estonian Air ei ole vastupidist teadet kuhugi väljastanud.
Ainus uudisena väärtuslik fakt on Hamburgi liini peatamine talveperioodiks.

Kommentaar Läti transpordiministri sõnadele ja Müncheni kütuselugu

Nendele asjahuvilistele, keda on viimasel ajal intrigeerinud Läti transpordiministri väljaütlemised või meie ”Münchenhauseni lood” tahaks öelda järgmist:
Läti transpordiministri väljaütlemisi lugedes ei tasuks kindlasti unustada:
1) tema huvisid seoses Riia lennujaama ja airBalticuga ning sellest tulenevat soovi otseseid või kaudsemaid konkurente negatiivsesse valgusesse panna;
2) tegemist ei ole kaugeltki inimesega, kellel on mingisugunegi ülevaade Estonian Airi majandusseisust või tulevikuplaanidest.

Müncheni kütuseloost: nagu juba mitmel pool öeldud, ostab Estonian Air kütust samalt firmalt nii Saksamaal kui ka Itaalias. Samal päeval tasuti Milano lennujaamas samale firmale kütuse eest Estonian Airi krediitkaardiga igasuguste tõrgeteta, samuti toimis Münchenis tankimisfirma poolt aktsepteerimata krediitkaart – sellega võeti välja sularaha, millega tasuti kütuse eest. Kütuse eest ei saanud kaardiga maksta suhtlemisprobleemi tõttu kütuse- ja tankimisfirma vahel. Nii lihtne see oligi ning kaugemaid järeldusi sellest halenaljakast intsidendist, mis kahjuks peegeldab natuke ka kogu finantsmaailmas valitsevat usalduskriisi, teha ei maksa.

Jätkuvat huvitundmist meie tegemiste vastu soovides
Andrus Aljas