Estonian Airi vastus avalikule pöördumisele

Eelmisel nädalal tulnud avalik pöördumine Tallinna-Kuressaare lennuliini teemal, allpool Estonian Airi vastus.

Lp Jüri Tiits

Lp Robert Pajussaar

Lp Angela Nairis

                                                                                                                                                                                                                                  26.07.2010

Estonian Air sõlmis liiniveolepingu Saare Maavalitsusega Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliikluse teenindamiseks 2008. aasta sügisel. Lepingu sõlmimisele eelnes avatud riigihanke protsess. Tahan siinkohal rõhutada, et kogu lepinguperioodi jooksul on Estonian Air kindlalt järginud sõlmitud lepingut ning käitunud vastavalt lubatule.

Enamgi veel, lepingu sõlmimisest alates oleme me heas koostöös Saare Maavalitsusega korrigeerinud pakutud lennugraafikut, muutes lennuaegu saarlastele vastuvõetavamaks. Vaadatud on üle hinnapoliitika, muutes meie hinnad vastavalt algses pakkumises toodule ligi kaks korda odavamaks ning lisatud on ainult kommertsalustel (ilma dotatsioonita) lende, milliseid Estonian Air opereerib  kahjumlikult. Ikka kõik selleks, et Eesti oma lennufirmana pakkuda saarlastele suurepärast teenust.

Oleme nõus, et usaldusväärne, võimalikult tihe ja hinnalt vastuvõetav lennuühendus mandriga on oluliseks Saaremaa arengut mõjutavaks teguriks ning saame aru, et saarlastele on see väga oluline. Nagu öeldud on ka Tallinna-Kuressaare liin Estonian Airile igal juhul oluline ning meil on südamest kahju, et saarlased hoolimata meie pingutustest sellega rahul ei ole. Eesti on meie koduturg ning siinse kliendi rahulolu esmatähtis. 

Juunis oli meil kohtumine asjaosalistega Saaremaal, mille käigus tunnistasime saarlastele, et oleme teatud perioodidel olnud ebastabiilsed – vabandasime ja pakkusime välja omapoolsed lahendused olukorra parandamiseks. Selle kohtumise jooksul leppisime ka kokku, et tuleme uuesti kokku ja hindame vahepeal toimunut augusti lõpus või septembri alguses. Meie omalt poolt oleme toiminud vastavalt kokkulepitule – alates juuni algusest ei ole ära jäänud ühtegi lendu, ette on võetud mitmeid meetmeid reisijate informeerimise ja teenindamise parandamiseks. Täpselt nagu me saarlastega kokku leppisime. Selles mõttes on saabunud avalik kiri Estonian Airi jaoks pisut ootamatu.

Kahjuks sisaldab ka Teie pöördumine mõningaid mitte päris korrektseid väiteid, mida soovime siinkohal korrigeerida:

1)      Estonian Air müüb igale lennule vähemalt 15 kohta hinnaga 252 EEK-i; Aviesiga sõlmitud liiniveoleping oli 15kohalisele lennukile, kusjuures piletihind oli neil meie andmetel 315 EEK. Suurema nõudlusega ja kommertsalustel toimuvatel lendudel kasutame aga ülejäänud kohtade osas tulude juhtimist vastavalt nõudluse dünaamikale, kus pileti hind on hilisematele broneerijatele kallim – nagu see toimub kõikidel meie lendudel ning mis sai sellisel kujul kokku lepitud ka liiniveolepingus.

2)      Lendude toimumise statistikast on pikemalt Estonian Airi blogis, lühidalt: enamik tühistusi on tingitud ilmaoludest ja lendude toimumise protsent on aastate jooksul olnud enam-vähem samal tasemel nii Aviesi kui ka Estonian Airi ajal. Kahtlemata saab alati paremini ning me töötame jätkuvalt oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ning lisame opereerimise paindlikkust. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses. Selle paranemist on nüüd meile lubatud pidevalt alates lepingu sõlmimisest 2008. aastal, aga me tahaksime lisaks lubadustele näha ka konkreetseid tegusid.

Sealjuures tuleb rõhutada, et dotatsiooni tühistatud lendude pealt Estonian Airile ei maksta ning buss tellitakse Estonian Airi kulul ka sellisel juhul, kui tühistamise põhjuseks on ilm. Meie jaoks on tegemist olulise lisakuluga ja eelmise vedaja puhul sellist võimalust ei pakutud.  

3)      Kindlasti ei pea ka paika reisijate arvu vähenemine liinil. Tallinna Lennujaama ametlik statistika näitab, et reisijate arv Tallinna-Kuressaare liinil on kasvanud ja saavutas 2009. aastal dekaadi kõrgeima taseme:

1999 – 1614 reisijat

2000 – 1371 reisijat

2001 – 842 reisijat

2002 – 6148 reisijat

2003 – 6707 reisijat

2004 – 8447 reisijat

2005 – 11689 reisijat

2006 – 10969 reisijat

2007 – 10681 reisijat

2008 – 11688 reisijat

2009 – 13443 reisijat

4)      Mis puudutab viimase aja väidetavat reisijate usalduse langust siis sellele vastuseks ainult üks fakt. Käesoleva aasta juunikuu oli Tallinna-Kuressaare liini ajaloo parim juuni, kui vedasime üle 1400 reisija (alates 1997. aastast pole kunagi juunis rohkem veetud, varasema aja kohta puuduvad meil lihtsalt andmed).

Kindlasti on saarlastele oluline võimalikult tihe lennuühendus ning ideaalis võiks see tõesti toimuda 7 päeva nädalas ja kaks korda päevas. Teiselt poolt ei toeta nõudlus nii tihedat lendamist 33-kohalise lennukiga, mis muudab selle ebamõistlikult kalliks. Seega oleme koostöös Saare Maavalitsusega jõudnud lennugraafikuni, mis on maksimaalselt kliendisõbralik ja samal ajal ka majanduslikult otstarbekas. Nõudluse arenedes ei välista me ka lennugraafiku tihendamist, aga hetke lennuturu arenguprognoose arvestades me selle kohta konkreetseid lubadusi veel anda ei saa. Põhimõtteliselt oleme me valmis ka läbirääkimisteks Saare Maavalitsusega olemasoleva liiniveolepingu muutmiseks suunas, kus osadel madalama nõudlusega päevadel asendada Estonian Airi lennuk mõne muu firma väiksema lennukiga.

Kinnitan Teile, et Estonian Air on jätkuvalt huvitatud dialoogist, mille raames kohtusime Teiega viimati juunis ning leppisime järgmise kohtumise augustiks, eesmärgiga teha sisulist koostööd ning leida reaalseid ja toimivaid lahendusi Tallinna ja Kuressaare vahelise lennuliikluse arendamiseks.

Lugupidamisega 

Andrus Aljas

AS-i Estonian Air president ja juhatuse esimees

Õhus on elamusi vol 2

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul Uuno raadio hommikuprogrammis. Head kuulamist!

Allpool Estonian Airi lennukite pardal tehtud intervjuud, mis olid raadio Elmari eetris eelmisel nädalal:

• Intervjuu pilootidega lennul Tallinnast Pariisi
• Intervjuu stjuuardi ja stjuardessiga
• Kuidas saada Pariisist Amsterdami
• Kuidas lennukeid hooldatakse
• Pardatoidust ja menüüst

Õhus on elamusi

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul kell 9:15 Elmari raadio hommikuprogrammis. Hooldusinsener selgitab, kuidas täpselt lennukeid enne ja pärast lendu kontrollitakse, pardateeninduse juht, kuidas pardal pakutavat toitu ette valmistatakse ja millised on sellele esitatavad nõuded, lisaks elamusi otse õhust – lennujuttu pilootide ja pardameeskonnaga. Head kuulamist!

Allpool on lingid seni tehtud intervjuudele, mis olid eetris üle-eelmisel nädalal. Kõiki on topelt – sarnase pealkirjaga intervjuudest üks oli Uuno raadios ja teine Elmaris.

• Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 1 (Uuno)
• Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 2 (Elmar)
• Intervjuu stjuardessiga (Uuno)
• Intervjuu purseriga (Elmar)
• Intervjuu piloodiga 1 (Uuno)
• Intervjuu piloodiga 2 (Elmar)
• Hannah Londonist 1 (Uuno)
• Hannah Londonist 2 (Elmar)
• Maiken Londonist 1 (Uuno)
• Maiken Londonist 2 (Elmar)

Estonian Airi pardatoidust

30. aprillil 2010 The Huffington Postis ilmunud artiklis (autor Doug Lansky) arvustatakse Estonian Airi turistiklassi pardatoitu, mida pakuti meie pardal kaheksa aastat tagasi.

Tolle loo juures olev pilt ja sellel kujutatud toit pärinevad aastast 2002 (foto juures on ka selgitus – Tallinn-Kopenhaagen 5.12.2002!). 

Pilt on tõepoolest hall, aga maitse ja fotol kujutatud välimus ei pruugi käia käsikäes. Heeringas on väga hea soolane suutäis, mis ei pruugi aga kõigile meeldida. See toit ja sellised nõud on aga Estonian Airi lendudel juba ammu uutega asendatud.

Alates veebruarist pakume turistiklassis tasuta suupisteid ja jooke, äriklassis liha või kala juurviljaga.  Pressiteade pardatoidu kohta siin: http://www.estonian-air.ee/estonian-air-parandab-teenindust-lennukite-pardal

Neile Estonian Airi kodulehelt turistiklassi pileti ostnud reisijatele, kes soovivad lisaks kergetele suupistetele ka midagi toekamat süüa, pakutakse sooja pardatoidu ettetellimise võimalust. Sooja toitu saab ette tellida Estonian Airi kodulehelt regulaarlendudele, mis kestavad vähemalt 1,5 tundi. Menüüvalik siin: http://www.estonian-air.ee/toit?id=32177

Üks praegu pakutavatest toitudest on selline nagu siin kõrval oleval pildil näha.

Estonian Airi reisijaid toitlustab Airo Catering Services Eesti, mis kuulub LSG Sky Chefs kontserni. LSG Sky Chefs kontsern hõlmab üle kolmandiku kogu maailma pardatoitlustusturust.

Estonian Air annab Euroopa kultuuripealinnale tiivad

Vaata, kuidas Eesti lennunduse Oskar ehk siis Estonian Airi lennuk ES-ABO endale kauni uue kuue sai.

Suupisted & joogid

…ehk siis mul on rõõm öelda, et alates teisipäevast, 9. veebruarist pakutakse ka turistiklassi piletiga reisijatele kõigil Estonian Airi pikematel regulaarlendudel tasuta suupistet ja jooke ning lühematel regulaarlendudel (kuni ühetunnistel) jooke.  

Neile Estonian Airi kodulehelt turistiklassi pileti ostnud reisijatele, kes soovivad lisaks kergetele suupistetele ka midagi toekamat süüa, pakutakse sooja pardatoidu ettetellimise võimalust. Sooja toitu saab ette tellida Estonian Airi kodulehelt regulaarlendudele, mis kestavad vähemalt 1,5 tundi. Toidu tellimine lennule lõpeb 48 tundi enne väljalendu.

Lennukite pardal on võimalik osta ka karastus- ja alkohoolseid jooke ning erinevaid suupisteid.

Postimehes on lennukitoidu kohta tore lugu, tsitaat sealt: “Nii juhtuski, et kui Airo Catering Service’i kokad lennufirmale muffineid küpsetasid, siis kerkisid need liiga kõrgeks. Nüüd tuleb neil ahjus n-ö näppu peal hoida – 3,5 sentimeetrit ja mitte millimeetritki enam, sest vastasel juhul ei mahuks trolliriiulisse ära.”

Head isu ja meeldivaid lende!

Blogfestist ja Estonian Airi blogist

Blogfest tervikuna oli väga huvitav. Kui midagi ette heita, siis ehk vaid seda, et mõne huvitava teema jaoks oli liiga vähe aega (eredaim näide oli üheksa inimesega arutlusring teemal “Kas blogid on meedia?” – see oleks nende osalejatega võinud olla mitmetunnine huvitav debatt, praegu sai aga igaüks end tutvustada + paar lauset öelda ja oligi kogu lõbu läbi). Aga õnneks said korraldajad Altexist ka ilmselgelt sellest aru ja andsid lootust, et oskavad järgmisel aastal paremini planeerida. Esimese korra asi.

Äriblogimise vestlusringis osales natuke vähem inimesi (lisaks minule Helen Saluveer Montonist, Aivar Paalberg EnterIT-st, Kristjan Otsmann Selgest Pildist, modereeris Rain Rannu Mobi Solutionsist) ja mingi pildi meie kogemustest kuulajad ilmselt said.

Ülevaadet meie arutelust saab lugeda näiteks Telleri blogist. 

Panen siia ka need asjad, mis enda jaoks pidepunktidena varem kirja panin:

• Estonian Air alustas blogimist aprillis 2008.
• Eesmärk oli tulla oma klientidele lähemale ja luua keskkond, mis annab võimaluse kahesuunaliseks kommunikatsiooniks – kus klient saab anda otse ettevõttele tagasisidet ja kus talle operatiivselt vastatakse; suhelda meie tegemiste vastu huvi tundvate inimestega vahetult ja otse.
• Estonian Airi blogi on kogunud veidi rohkem kui 16 kuu jooksul ligi 1000 kommentaari ja üle 65 000 külastuse (sellest üle 40 000 unikaalse külastaja); keskmiselt 4000/2500 kuus.

Blogimise plussid:

+ 3in1 kanal: kahepoolne otsesuhtlus nii meie klientide, lennundushuviliste kui ka ajakirjanikega.

+ Võimalus selgitada otsuste tagamaid, lahti seletada muudatusi ja uusi võimalusi, vajadusel jagada selgitusi meedias ilmunud info kohta.

+ Andsime ainult blogis välja aadressi error@estonian-air.ee, kuhu on tulnud väga asjalikke ettepanekuid, kuidas parandada meie e-teenuste kasutamismugavust (avasime uue kodulehe ja blogi enam-vähem ühel ajal).

+ Suhtlemine on soojem ja vabam kui muu korporatiivse kommunikatsiooni puhul.

 Blogimise kitsaskohad

– Aja- ja inimressursi leidmine organisatsioonist.

Lisaks: Estonian Air avas 2008. aastal ka foorumi ning aprillist 2009 oleme Twitteris. Twitter ja blogi täiendavad teineteist selles mõttes väga hästi, et kui blogime eesti keeles, siis mikroblogime ka inglise keeles.

Paljusid huvitanud küsimus Blogfestil oli, kas blogimine tasub ennast ära. Meie puhul on seda rahasse üsna keeruline ümber arvutada – teatud määral hindame blogi tulemuslikkust lugejate arvu, kommentaaride sisu ja tonaalsuse järgi. Ja meil on väga hea meel, et meil on hulk toredaid püsilugejaid-kommenteerijaid!

Mainime oma kampaaniaid blogis, sealt ehk tuleb veidi rahalist kasu ka. Pikaajalisi mõjusid (näiteks inimeste hoiakutes Estonian Airi suhtes) on aga keerulisem hinnata, kuna nende puhul on raske hinnata, mis täpselt olid need tegurid, mis seda ühele või teisele poole kallutasid.

Esimene lend Tartu ja Stockholmi vahel

Eile õhtul toimus esimene Estonian Airi lend Tartu ja Stockholmi vahel.
Esimesi reisijaid võtsid vastu Estonian Airi juhtkond ja Tartu linnajuhid.

Loe pikemalt ja vaata videoklippi postimees.ee portaalist.

Videoklipp postimees.ee keskkonnas

Varasemalt on samal teemal postitus “Lenda Tartust Euroopasse!“

Miks lennud hilinevad?

Mitmest allikast võib lugeda rahulolematust seoses lendude hilinemisega. Rahulolematus on arusaadav ja põhjendatud. See on üpris tüütu, kui lennu hilinemine plaanid ära rikub. Katsun selles postituses lendude hilinemise põhjuseid lahata, et need, kes hilinemise läbi kannatavad, teaksid keda ja mille eest kiruda.

Estonian Airi lendude hilinemised ja ärajäämised
Estonian Airi lendude hilinemised ja ärajäämised on saanud märkimisväärselt palju kajastamist Eesti ajakirjanduses. Ühelt poolt on see väga suur au ettevõttele (oleks üpris hämmastav, kui näiteks New York Times või BBC avaldaks uudisloo ühe lennufirma lennu hilinemisest ) ja samas on see ka paras okas hinges, sest sellega on tekitatud mulje, nagu oleks lendude hilinemised mingi Estonian Airi eripära. Tallinna Lennujaamast väljuvad erinevate lennufirmade lennukid ja lendude ära jäämist või hilinemist esineb kõigil. Kaanelooks aga pääseb enamasti ainult üks firma.

Näiteks eelmisel nädalal tühistas Estonian Air ühe lennu ja reisijad suunati sihtkohta teiste lendudega. Samal päeval hilines ühe teise lennufirma lend 8 tundi. Reisijad olid mitmeid tunde lennujaamas teadmatuses, kuid ajakirjandus ei kirjutanud sellest kriipsugi (see ei ole ainus näide).
Statistika näitab, et Estonian Airi lendude regulaarsus ja täpsus on heal tasemel. Kuid kui minu lennuga mingi jama on, siis statistika mind muidugi eriti ei lohuta. Lühidalt siis põhjustest.

Miks lennud hilinevad ja ära jäävad?

• Tehnilised rikked
  Lennunduses on ohutus kõige tähtsam ning reeglid ja nõuded on lennunduses väga ranged. Kõik peab töötama laitmatult ja pisemagi kahtluse korral kontrollitakse kõike põhjalikult. Näiteks rutiinse kontrolli käigus avastatakse natukene roostet ühe poldi peal. Reisijale tundub see väike probleem. Milleks juuksekarva lõhki ajada? Tehke minu lend veel ära ja vahetage pärast seda polti. Lennufirma sellist mõtlemist endale lubada ei saa. Tehakse põhjalik kontroll, polt saadetakse analüüsimiseks tehasesse jne. jne.  Planeeritud lennud jäävad ära või hilinevad.
• Ahelhilinemine
  Lennugraafikud on koostatud nii, et lennukid oleksid võimalikult optimaalselt ära kasutatud. Kui ahelas mõni lüli hilineb või jääb ära, siis mõjutab see paratamatult ka teisi lülisid.
• Ilmastik
  Lennukid ei saa lennata, kui on liiga halvad ilmastikuolud. See, kas lennuk lendab välja või mitte, on kapteni otsus. Mitte keegi ei tohi mitte mingil kujul kaptenile survet avaldada (a`la “üks teine kapten lendas küll sellise tuulega ja midagi ei juhtunud” või “kui sa selle lumetormiga ei lenda, siis preemiat ei saa”), tema otsust mingil moel kommenteerida või sellele hinnangut anda. Kapteni otsus on alati lõplik ja ei kuulu arutlemisele.
• Lennujuhid
  Igas lennujuhtimiskeskuses on lennujuhid, kes juhivad lennuliiklust. Ükski lennuk ei saa alustada lendu ilma lennujuhi loata. Lennujuhtide ülesanne on korraldada turvalist lennuliiklust ja vajadusel on neil täielik voli konkreetse lennuki starti edasi lükata nii palju kui vaja.
• Streik või tööseisak lennujaamas
  Selleks, et lennuk saaks lennata, on vaja paljude lennujaama töötajate panust (pagasi käitlejad, lasti planeerijad, check-in jne.). Kui need töötajad mingil põhjusel ei tee hetkel tööd, siis ei saa ka lennuk õhku tõusta või maanduda. Kuna lennufirma ja lennujaam on erinevad ettevõtted, siis on lennufirmal väga vähe võimalusi sellisel puhul midagi teha.
  Mul on endal sarnane kogemus olemas. Olime 2006 aastal perega Barcelonas ja hakkasime Eestisse tagasi lendama. Kulutasime abikaasaga hotelli fuajees viimased eurod kokteili peale, et tähistada reisi lõppu. Raha oli kulutatud, enamus lapse riietest olid pissised ja lennujaamas ootas meid üllatus. Lennujaam streikis! Estonian Airi lennud (ja ka kõikide teiste firmade omad) olid tühistatud ja esimesed vabad kohad Eestisse olid paari nädala pärast. Õige reis alles sellest hetkest algas:)
• Inimlik suhtumine
  On olnud juhuseid, et lennuk ootab konkreetset reisijat, kes hilineb eelmise lennu hilinemise tõttu vms. Kas ühe reisija pärast peab terve lennukitäis rahvast ootama? Minu isiklik arvamus on, et see oleneb olukorrast. Teinekord on see põhjendatud.

Mida reisija ise saab teha lennu hilinemise või ärajäämise korral?
Hoia oma emotsioonid ohjes ja mõtle rahulikult. Uuri, millised on sinu õigused ja kohustused. Teatud tingimustel on sul õigus saada erinevaid vautšereid (söögi, majutuse jms. jaoks) Lennujaamas ei pruugi keegi sind otsima hakata. Kui ise asja ei aja, siis võid ilma jääda.

Ka meie foorumist leiab lendude hilinemiste ja ärajäämiste teemadel arutlusi. Kui tundub, et tegemist on originaalse porbleemiga, mida seal varem ei ole arutletud, siis võib sinna uue teema püstitada.

Kevadkampaania

Aeg nüüd minulgi blogis käsi valgeks teha.

Laulu- ja Tantsupidu

Meil on tänasest jälle kampaania. Kodus ütleme nii ja välismaal naa. Viimases neist katsetasime esimest korda videotausta.

Laulu- ja Tantsupidu on sedavõrd väärikas sündmus, et sõnumit selle toimumise kohta tuleb levitada ja peotraditsioone tutvustada ka väljaspool Eestit. Omast kogemusest - laulmisest laulukaare all, külmajudinatest ja pisarate poetamisest, kui kogu see seltskond koos laulis – võin julgelt öelda, et see on sündmus, mida tõesti tuleks vähemalt kord elus  kogeda.

Uhh, oli lahe… Praegugi vaatan seda klippi ja jalg tammub vaikselt töölaua all. Sahh, umtsa-umtsa põmmdigi ja sahh põmm-põmm tümmdigi.

Aitäh agentuurile, kes hää asja valmis treis, ning jõudu ja jaksu Laulu- ja Tantsupeo korraldajatele!