Estonian Air | Lennukad mõtted

Lennupäevadele!

Sel nädalavahetusel ehk siis 13.-14. augustil toimuvad Tartu lennupäevad. Kava on üleval Eesti Lennundusmuuseumi kodulehel. Osalevad Eesti Õhuvägi, Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Lennujaam, Pakker Avio Lennukool, lennundusettevõtjad, langevarjurid, mudeliehitajad ja paljud teised. Toimub Estonian Airi viktoriin, kus auhinnaks on kinkekaardid ja meened.

Lisaks toimub laupäeval, 13. augustil ka Karksi lennupäev (kava Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu lehel), kus osalevad väikelennukid, kopterid, motodeltaplaanid, mudelistid ja mootorvarjurid.

Nii et – pange autole või lennukile hääled sisse ja minge mõnusale Lõuna-Eesti tiirule! Nautige lennukeid ja langevarjureid ning kaunist suvist Eestimaad – asjata ei öeldud ühes Eesti filmis, et Lõuna-Eesti on maailma ilusaim riik.

Head (ja lennukat) nädalavahetust!

Eesti lennundusturg kasvab Euroopas kõige kiiremini

Reisijate arvu kiire kasv 2011. aasta esimesel kuuel kuul annab põhjust pärjata Eesti Euroopa kõige kiiremini kasvava lennundusturu tiitliga.

Eesti tõusis käesoleva aasta kuue kuu reisijate arvu kasvu poolest kõige kiiremini arenevaks lennundusturuks, saavutades 37,1% kasvuga Euroopa kolmekümne nelja riigi seas kindlalt esikoha.

Pressiteate leiad Estonian Airi kodulehelt.

Info allikaks on lennundusuudiseid ja –analüüse edastava anna.aero hiljuti valminud kokkuvõte, mis analüüsib Euroopa lennujaamadest saadud andmeid.

Väike, aga tubli Estonian Air

Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air on lendude punktuaalsuse ja regulaarsuse osas olnud Euroopa parimate lennuettevõtete hulgas juba aastaid.

Lendude punktuaalsus (näitab õigeaegselt väljunud lendude osakaalu) ja regulaarsus (näitab planeeritud lendude toimumise osakaalu) on olulised tegurid lennufirmade tegevuse ja teenuste kvaliteedi hindamisel. Estonian Airi kodulehel korraldatud küsitluse “Minu Estonian Air” põhjal on punktuaalsus ja regulaarsus olulised ka enam kui kahele tuhandele inimesele, kes jagasid oma kogumusi ja ideid lennufirma toodete ning teenuste edasiseks arendamiseks.

Euroopa lennuettevõtete keskmine 15-minuti punktuaalsus on 86%, mis näitab seda, et õigel ajal (ehk kuni 15-minutilise hilinemisega) väljub keskmiselt 86 lendu sajast.

Kuna enamik lennuettevõtteid avaldab oma punktuaalsuse andmeid regulaarselt, võimaldab see võrrelda Estonian Airi statistikat Euroopa parimate ettevõtetega ja valdkonna keskmisega. Tihti koostatakse erinevate erialaliitude liikmete baasil ka pingeridasid, kus ettevõtted järjestatakse vastavalt eelpool nimetatud näitajatele.

Kui lennufirma SAS tituleeriti eelmise aasta suvel 91,3-protsendilise punktuaalsusega Euroopa kõige täpsemaks lennufirmaks, siis Estonian Air (vaatamata sellele, et väiksema lennukipargi puhul mõjutab iga hilinemine statistikat oluliselt rohkem) on olnud suurtest ja parimatest veelgi täpsem lendaja.

Estonian Airi väljapaistvad tulemused on leidnud ka rahvusvahelist tunnustust. Tänavu mais Brüsseli lennujaamas toimunud lennundusauhindade jagamise tseremoonial tunnustati lennuettevõtteid eelmise aasta väljapaistvate tulemuste eest. Estonian Airile omistati 2010. aasta lähiregiooni täpseima lennukompanii tiitel. Brüsseli lennujaama lendab ühtekokku ligi 80 lennufirmat maailma eri regioonidest.

Möödunud aastal omistati Estonian Airile täpseima lennufirma tiitel Amsterdami Schipholi lennujaamas, kuhu lendab ligi 100 lennufirmat üle maailma.

Estonian Airi saatuslik hetk

Lennufirmade ülesanne on rahuldada üha suurenevat ülemaailmset nõudlust veoteenuste järele. Sellega panustavad nad piirkondade ühendamise kaudu majandusarengusse ja kultuuride ühendamise kaudu sotsiaalsesse arengusse, kirjutab Estonian Airi uus juht Tero Taskila.

Lennundus soodustab kaubandust, kultuuridevahelist mõistmist ja mõjutab oluliselt majandust. Kindel marsruutide võrgustik suurendab SKPd keskmiselt 5–8% võrra. Maailmamajanduse üks peamisi aspekte, mida välisettevõtted peavad tootmistehase peakorteri valimisel kaaluma, on oma üleilmsele töötajaskonnale hea lennuühenduse tagamine. Iga 1000 töötajaga lennufirma kohta luuakse majanduses hinnanguliselt üks töökoht ning seda lisaks lennufirmade ja lennujaamade juba olemaolevatele töökohtadele.

Lennundus on siin, et jääda, kuid tulevikus toimuvad kindlasti ka muutused. Lennunduse areng sõltub kolmest peamisest tegurist: ühinemine jätkub, lennukite keskmised mõõtmed suurenevad ja üha rohkem (lisa)teenuseid muutub tasuliseks.

Ühinemine
Lennufirmad otsivad tulevikus üha rohkem võimalusi ühinemiseks. Olenevalt ärimudelist on neil tegutsemiskeskkonna osas erinevad vajadused:
- Traditsioonilised, ehk nn tavalennufirmad, soovivad turumahtude optimeerimise nimel ühineda, sest liiga suur turumaht tekitab hinnasurve, millega paljud lennukompaniid ei pruugi toime tulla. Traditsioonilised lennufirmad püüavad saavutada ka mastaabiefekti ja pääseda ühinemise kaudu uutele turgudele.
- Odavlennufirmade eesmärgid on veidi teistsugused. Nad soovivad pääseda ligi suuremat tulu toovatele klientidele ja kõrvaldada ühinemiste kaudu ka konkurents. Pealegi on odavlennufirmade jaoks oluline domineerida lennujaamades.

Paljud (tegelikult isegi liiga paljud) Euroopa lennufirmad otsivad ostjaid, mis avaldab müügis olevate ettevõtete väärtusele negatiivset mõju. Selline olukord sobib aga nendele, kes soovivad lennuettevõtet osta. Kui Euroopa lennufirmad teiste firmade ostmisega eriti ei tegele, siis on Lähis-Ida ja Hiina lennufirmad Euroopa Liidu riikides tulusale äriliiklusele juurdepääsu nimel Euroopa lennufirmade ostmisest vägagi huvitatud.

Lennukite keskmine suurus
Odavlennufirmade lennud moodustavad praegu 35% Euroopa õhuruumis toimuvatest lennureisidest. See mõjutab oluliselt piletihindade taset, mis on hoolimata kõigi aegade kallimatest kütusehindadest praegu madalamad kui kunagi varem.

Nii püüavad lennufirmad istekoha maksumuse vähendamise eesmärgil muretseda suuremaid lennukeid ja lisada salongi istmeid juurde. Paljud odavlennufirmad käitavad oma lennukeid väga tiheda graafiku alusel ning lennufirma Lufthansa lisas hiljuti olemasolevatesse lennukitesse istmeid juurde, et kulusid vähendada.

Lisateenused
Lisateenused, nagu pagas või pardatoit, on lennunduses oluline ärivaldkond. 2010. aastal teenisid lennufirmad lisateenustega üle 22 miljardi USA dollari. Traditsioonilised lennufirmad muudavad suurema tulu saamiseks paljud seni piletihinna sisse kuulunud teenused tasuliseks. Samas lisavad odavlennufirmad üha sagedamini piletihinna sisse ka lisateenuseid. See tähendab, et tava- ja odavlennufirmade vahelised erinevused aina vähenevad. Tavalennufirmadel on aga odavlennufirmade ees see eelis, et neil on sobivamad väljumisajad ja parem lennuvõrgustik.

Lennunduse arengust Balti riikides
Balti riikide lennundus sai rängima hoobi 2008. aasta finantskriisi ajal. Leedu riiklik lennufirma läks pankrotti, Estonian Air vähendas märkimisväärselt oma lende, ent AirBaltic võttis riske ning suutis oma võrgustiku ümber korraldada ja majanduslanguse ajal isegi kasvada. Kasutades ära suurte lennufirmade reisijatevoogusid suutsid lõunanaabrid tagada Riia lennujaamas reisijatearvu kasvu. Kuigi Läti kohaliku turu nõudlus jääb siiani alla 2008. aasta tasemele, annavad kasvule hoogu transiitlendajad.

Nii Leedus kui ka Eestis on nõudlus lennureiside järele oluliselt tõusnud. Balti riikide lennujaamad (eriti Tallinna lennujaam) on väga edukalt ligi meelitanud uusi lennufirmasid, mis võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Positiivne külg on see, et ligipääs riiki on paranenud, mis võimaldab tugevdada konkurentsivõimet Euroopas. Samas lasub lennujaamadel surve hoida kontrolli all kõiki lennufirmasid, et keegi ei domineeriks liiga palju. Ühe või teise lennufirma domineerimine tooks kaasa selle, et riik ei suudaks juhtida lennutranspordi infrastruktuuri arengut.

Eesti majanduse väljumine kriisist oli üks edukamaid ja edasipürgivamaid. See edu on aidanud kaasa ka reisijatearvu suurenemisele Tallinna lennujaamas. Kasv jätkub, kuna Tallinn on taas muutumas ahvatlevaks sihtkohaks nii äri kui ka turismi eesmärgil reisijatele. Selleks et meelitada ligi reisijaid ka kaugemalt (Lähis-Idast, Põhja-Ameerikast), peab lennujaam oma lennuvõrgustikku veelgi laiendama. Kauglendude teenindamine nõuab suuremaid lennukeid ja tulu teenimiseks peavad lennud täis olema. Lennukite täitmiseks kohalikust nõudlusest üksi ei piisa. Seepärast on oluline, et riigis oleks lennufirma, mis pakuks kauglendude täitmiseks piisavalt palju lende. Hoolimata majanduslikust survest, mis tuleneb kõrgetest kütusehindadest, on praegu see aeg, mil Eesti peab vaatama vapralt tulevikku ja investeerima riikliku lennufirma kaudu Eesti lennunduse infrastruktuuri arendamisse. Estonian Airi ei tohiks näha (ega juhtida) kui firmat, mis vajab pidevalt osanike raha. Samas pole midagi saavutatud ka jupphaaval firmadesse investeerimise teel. Äritegevus nõuab julgust ja investeeringuid tuleb juhtida edukalt. Nagu ütleb üks vanasõnagi: raha tõmbab raha ligi.

Estonian Airi juhatuse esimehe Tero Taskila arvamuslugu ilmus 29. juuni Äripäevas ja Logistikauudised.ee lehel.

Miks vajab Eesti oma lennukompaniid?

Eile toimus Tallinna Sadama, Estonian Airi, Tallinna Lennujaama ja Tallinki koostöös korraldatud transpordi- ja turismikonverents “Aken Euroopasse”.
Panen siia ühe slaidi Estonian Airi presidendi Tero Taskila esitlusest, kus on ära toodud hulk plusse, mis kaasnevad sellega, kui riigil on oma lennukompanii.

Otsene mõju:
- Loob töökohti (majandusharu keskmine: 60-80 lennukompanii töötajat ühe lennuki kohta).
- Tekitab sissetulekuid.
- Tõstab valitsuse tulusid kohalikest maksudest.
- Toob tulu lennujaama renditasudelt (maandumis- ja parkimistasud; väravate ja angaariruumi rent).
- Suurendab tarnijate tulusid (kütus ja hooldus; toitlustus ja maapealsed teenused).

Kaudne ühiskondlik mõju:
- Kasvatab tulusid turismist (kaubandus, restoranid, hotellid, kohalik transport jne).
- Edendab äri, importi/eksporti, valitsuse suhteid ja reisimist.
- Loob töökohti ja nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele.
- Suurendab riigi tuntust (näide: paljud inimesed on kuulnud Singapurist tänu lennukompaniile).
- Ühendab muu maailma majandustega.

Kujundame koos tuleviku Estonian Airi!

Tero Taskila (foto: Kaupo Kikkas)

Lennufirma jaoks on käes põnevad ajad. Me oleme alustanud teekonda, et arendada oma toodet ja teenuseid ning saada paremaks kui kunagi varem.

Eesti ja eestlased on tuntud kui innovaatilised, nutikad ja kiired uute tehnoloogiate rakendajad. Eestlaste armastus loominguliste, lihtsate ja praktiliste lahenduste vastu on pannud aluse edulugudele internetis ja mobiilsete tehnoloogiate valdkonnas. Ma usun, et need Eesti kui riigi ja eestlaste kui inimeste positiivsed omadused peaksid olema tugevamalt esindatud ka Estonian Airi näo kujundamisel.

Oled sa kunagi mõelnud, et “Mina teeksin seda teisiti?” või unistanud lennufirma juhtimisest? Nüüd avaneb Sul võimalus osaleda Estonian Airi tuleviku kujundamises. Oleme käivitanud kampaania Minu Estonian Air. See kampaania on osa plaanist, mis aitab meil saada paremaks kui kunagi varem. Me soovime teada Sinu arvamust, kuidas arendada Estonian Airi tooteid ja teenuseid, et need oleksid just sellised, nagu Sina soovid. Kas lennufirma peaks jätkama heade traditsiooniliste teenuste ja toodete pakkumist taskukohaste piletihindadega või eraldama kõik teenused ja pakkuma ainult odavaid piletihindu? Kas Sa sooviksid lennata muretult põhilennujaamadesse mugavatel aegadel või soovid madalamat piletihinda, makstes iga teenuse eest eraldi ja leppides kaugemal asuvate lennujaamadega odavamatel lennuaegadel?

Projekt Minu Estonian Air on põnev ka seetõttu, et see on esimene nii laiaulatuslik ettevõtte strateegiaprojekt maailmas (vähemalt lennunduses), mille elluviimise töövahendiks on nii suur rahvaküsitlus. See tähendab seda, et inimesed või ettevõtted küsivad avalikkuselt üldist arvamust selle kohta, kuidas kujundada ettevõtte tooteid või luua teenuseid. Projekt Minu Estonian Air kestab terve suve ja keskendub erinevatele vaatenurkadele seoses ettevõtte igapäevaküsimustega. Kuidas me saame Sind paremini teenindada? Kuidas saada paremateks töötajateks ja parandada meie osanike (kliendid, töötajad, omanikud, partnerid) heaolu? Palun kliki siin http://www.estonian-air.ee/minu_estonian_air, vasta mõnele lihtsale küsimusele ja alusta Sinu Estonian Airi kujundamist.

Projekti Minu Estonian Air kaudu kommentaare ootama jäädes

Tero Taskila

Estonia Airi president

Pilootide koolitusest

Estonian Airi blogi kommentaarides oli hiljuti juttu noorte pilootide oskustest ja koolitusest. Seda teemat kommenteeris veidi Estonian Airi lennukoolituse juht Jaanus Nuut.

Pilootide koolitus Euroopas on reglementeeritud erinevate dokumentidega, miinimumnõudeid algkoolitusel lennukitele ja nõudeid koolitusorganisatsioonidele kajastatakse hetkel sellises dokumendis nagu JAR-FCL 1 (Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing, aeroplanes).

Algkoolitusega ei tegele lennufirmad otseselt, kaudselt võivad nad omada koolitusorganisatsiooni (FTO, Flight Training Organisation) või siis saada kaadrit erinevatelt FTO-delt. Tõsi, et kommertspiloodina väiksemat sorti lennumasinal hea ilma ja suuremate õigusteta võib lennata pärast 150-240 lennutunni omandamist. Seda sõltuvalt läbitud programmist. Selline koolitus on Euroopas kestnud aastakümneid.

On tõsi, et lennufirmad võtavad tööle vaid 200 tundi omava noore piloodi, ühtlasi võttes vastutuse tema jätkukoolituse läbiviimise eest. See, kui suure kogemuspagasiga piloodi firma hetkel tööle võtab, sõltub paljuski majandusest. Kui on head ajad, on pilootidest puudus ja latt madalal. Kriisi ajal oli miinimumnõue 5000, kohati 7000 tundi ning konkurents üsna tihe.

Ei peaks kartma, et 200 tundi omav noor ja kõrgelt motiveeritud piloot piloteeriks, just nimelt juhiks käsitsi, lennukit halvemini kui 15 000 lennutundi omav hallpea. Korralik algkoolitus sisaldab just eelkõige tavainstrumentide järgi piloteerimist ning navigatsiooniteadmisi vallast, mida tänu tehnikale tulevikus vast tarvis ei lähegi. Piloodi tipuks loetakse 35 eluaastat, millest vanemaks saades toimub aeglane degradeerumine, kahjuks. Kuid looduse vastu ei saa. Kogemused on need mida vanuse kasvades hinnatakse.

Kui nüüd algkoolitus on läbitud, taskus 200 tundi ja õnnestubki lennufirmasse tööle saada, algab tüübikoolitus. Vahemärkuseks olgu öeldud, et lennufirmade entry policy’d erinevad. Minimaalsed lennutunnid, testid nii praktilise lendamise osas simulaatoritel kui ka teooria koha pealt.

Tüübikoolitus sisaldab teoreetilist koolitust, üldjuhul 2-4 nädalat, simulaatortreeningut 2-3 nädalat ning praktilist liinilendamist “rivvivedamise” näol 3-6 kuud. Alles pärast seda lõpetavad firma õpetajad/instruktorid piloodiga tegelemise ning ta alustab lende tavameeskonna koosseisus.

Tüübikoolituse maksumus on orienteeruvalt 15 000-20 000 EUR ning tihtipeale sõlmivad firmad siduvaid kokkuleppeid, stiilis mina koolitan, kolme aasta jooksul tasub see end ära ning kui on soov varem lahkuda, tuleb raha tagasi maksta.

Kapteniks saamise üldnõue on 1500 lennutundi, millest 1000 instrumentaallendu, liinilenduri tunnistus, mis eeldab korralikku õppimist ja mitte kerget 14 eksamit, mis tuleb soortada piiratud aja jooksul, ning kaptenikoolitust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esmapilgul lihtsad 200 tundi ei anna garantiid piloodina töötamiseks, koolitus Euroopas on tasemel, mis lubab alustada tüübikoolitusega lennufirmades, regulatsioone ja piiranguid erinevate dokumentide näol on piisavalt palju, et välistada mittekvaliteetne piloodikaader.

Kindlasti ei ole tegemist masstoodanguga, vaid pigem on pilootide koolitamisel individuaalne lähenemine.

Estonian Air omab koolituskogemust 200tunniste noorte pilootidega, üsnagi edukat kogemust. Estonian Air omab ka negatiivset kogemust kandidaatide koolitamisel, kellel on 10 000 ja rohkem tundi kandideerimise hetkel.

Vastus Ryanairi pakkumisele

Ryanairi poolt meedia vahendusel mulle tehtud pakkumine tasuta lennuks (üleeilne uudis) on küll lahke, aga nagu odavlennukompaniide puhul sageli ikka, selgub lähemalt asja uurides, et lubadused “soodsatest” pakkumistest on paljas õhk – antud juhul väljendub see selles, et lubatud lennupileteid ei ole kuskil.

Ma ei ole seni pidanud Ryanairi teenuse eest kas või väga odava hinna maksmist mõistlikuks, aga nüüd kasutaks asjakohase hinna-kvaliteedi suhtega (ehk siis tasuta) pakkumise kindlasti ära. Kahjuks olen aga pidanud pettuma. See fakt näitab minu arust väga selgelt, et Ryanairi tühjade lubaduste ja “soodsate” pakkumiste asemel tasub klientidel usaldada Estonian Airi, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest – enne tee ja alles siis räägi…

Ühtlasi tuletan meelde, et Tallinna Lennujaamas kuulub suurim turuosa Estonian Airile ning Estonian Airi reisijate arv on stabiilne. Seega on Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arvu kasv tulnud varem teistest lähedal asuvatest lennujaamadest odavlendudega lennanud reisijate arvelt, samuti nende inimeste arvelt, kes pole varem Tallinnasse lennanud või lennutransporti eriti kasutanud.

Estonian Airi treeninglennud Tallinna kohal

Eile tegid Estonian Airi uued piloodid õppe-treeninglende Tallinna kohal – tüübikoolituse lõppfaasi kuulub ka selline element.

Tegemist ei ole “kätt proovivate noorte pilootidega”, nagu Delfi loos ja kommentaarides arvati, vaid korraliku hariduse ja koolituse saanud pilootidega, kes harjutavad maandumist. Mõistlik on teha seda oma kodulennuväljal – usun, et kõik reisijad on huvitatud sellest, et kõik Estonian Airi piloodid oleksid Tallinna lennuväljale maandumises kogenud. Tallinnas autoga sõitma hakkavad inimesed ei tee ka reeglina õppesõitu kuskil maal põldude vahel.

Mart Lubi, Estonian Airi Boeing 737 peapiloot: “Uued piloodid, kes on lõpetanud simulaatortreeningu uuele tüübile, peavad tegema 6 maandumist lennukil ja seda nad eile tegidki. Eile oli 4 pilooti, nii et 6×4 ja kuna tegemist on just maandumistreeninguga, siis lennatakse visuaalselt ja võimalikult lennuvälja lähedal, kui just muu lennuliiklus ei sunni aeg-ajalt kaugemale minema.

Seda on ka varem tehtud ja mõnikord on isegi Finnair maandumistreeningu siin teinud.”

Lähiajal – ilmselt laupäeval – on üks selline seeria veel plaanis, nii et võtke siis rahulikult ja selgitage vajadusel teistele ka, mis toimub…

Lennuühendused vs IKEA

Kuuleme päris sageli järgmisi küsimusi – MIKS ei tehta Eestist rohkem otselende eri sihtkohtadesse, MIKS lennatakse mitmesse sihtkohta nii harva ja MIKS on näiteks meie otselennud kallimad kui konkurentide lennud ümberistumisega ühes või teises lennujaamas.

Konkurentsist lennufirmade vahel – aga täpselt nii see ongi, et ümberistumisega lennud on reeglina odavamad. Põhjus iseenesest väga lihtne – välisfirmad teenivad põhitulu nende oma põhiturgudelt ning naaberturgudelt käiakse lihtsalt tühje isekohti täitmas… Näiteks Helsingi kaudu Brüsselisse lennates peab Eesti turul kliendile pakutav hind katma ainult TLL-HEL vahelise lennu kulud ning kui mõni euro jääb üle ka HEL-BRU muidu tühja istekoha täitmiseks, siis on lennufirma oma eesmärgi täitnud. Selline mudel töötab muidugi ainult siis, kui põhiturg on piisavalt suur ja tugeva nõudlusega, et ka nii-öelda kõrvalturgudelt lendajatel oleks piisavalt valikut. Selles suunas töötab ka Estonian Air, et järjest rohkem ja paremini siduda omavahel meie Skandinaavia lende idasuunaliste lendudega ning vastupidi. Samas tuleb Eesti turul arvestada teatava eripäraga – väike ja piiratud nõudlusega turg, mis eeldab lennufirmalt väga paindlikku tegutsemist.

Miskipärast ei mõisteta lennunduse puhul sageli viiteid Eesti rahvaarvule ja turu väiksusele ning nõutakse Tallinnast samasuguseid ühendusi kui Stockholmist või Kopenhaagenist. Samas ei ole kuulda olnud nurinaid ega lugeda arvamuslugusid, miks Eestis ei ole iga nurga peal IKEA ja H&M-i kauplusi ega igal nädalavahetusel maailmakuulsa artisti kontserti ega selliseid rongiühendusi nagu Lääne-Euroopas (kus kaupa ei tasu vedada rongiga, sest inimesi on nii palju ja nad maksavad nii palju, et inimeste vedu tasub paremini ära). Kõige eeltoodu põhjus on ju üks ja sama – puudub piisav hulk maksejõulisi kliente!

Lennunduses kehivad samad reeglid, ehk teisisõnu – mahuefekt! Nagu üks inimene tabavalt Facebookis võrdluseks mainis: taksoga sõidaksid ka kõik palju rohkem, kui hind oleks kõvasti alla omahinna. Ja oi, kuidas ostetaks poest telekaid, kui neid 10 euro eest saaks!

Et aga seda juttu paremini illustreerida, on meil konkreetne pakkumine: kolmele esimesele kommenteerijale, kes ütlevad…

- kuhu nende meelest võiks Tallinnast olla otseühendus (aga praegu ei ole);

- mitu korda nädalas võiks sinna olla otseühendused;

- kui palju nad oleksid nõus keskmiselt maksma ühe otsa pileti eest…

…nendele tuletame toodud eeldustel selle liini aastase tulemuse (aastase reisijate arvu, lennuki keskmise täituvuse ja kasumlikkuse). Reaalsetel kalkulatsioonidel põhineva, võttes aluseks Estonian Airi kulubaasi, mis muuseas on konkurentidega võrreldes igati heal tasemel.