Estonian Airi esimene ja seni ainus naiskapten Kadri Tusis naudib lendamist 100% ja usub, et tegemist on maailma parima ametiga.

Kuidas sai alguse sinu suhe lendamise ja lennukitega?

Umbes kuuendas klassis mõtlesin, et tahan minna pärast 9. klassi reaalkooli ja sain teada, et Nõo Reaalgümnaasiumis on võimalus ka lennuklassi minna. Mõtlesin, et miks mitte ennast proovile panna, tegin katsed ja saingi sisse. Nii et unistust selles mõttes enne ei olnud.

Õppisin Nõo Reaalgümnaasiumis kolm aastat. Kui tavaliselt on 10.-12. klassis viis päeva nädalas tavalisi koolitunde, siis meil oli neli päeva ja viienda päeva veetsime lennuväljal, õppisime gümnaasiumi kõrvalt lennundust ja käisime lendamas.

Milline oli sinu kõige esimene lend?

Olin 15, meil oli purilennulaager enne kooli ja siis lendasin purilennukiga. Mulle väga meeldis!

Palun räägi, mis sai pärast gümnaasiumi edasi ja kuidas sa kapteniks said?

Sain gümnaasiumi lõpus ametilenduri loa. Seejärel läksin Soome ja õppisin umbes aasta aega ka helikopteri juhtimist. 1998. aasta suvel kandideerisin Estonian Airi ja sain Fokker 50 esimeseks ohvitseriks. Järgmisena tuli 2003. aasta sügisel Boeing 737. Lendasin aastaid esimese ohvitserina, vahepeal olen olnud mitu korda kodune.

Kapteniks saamine toimub vanemusjärjestuse alusel – arvesse võetakse tööstaaži. Mulle tundub, et Estonian Airi võetaksegi selliseid piloote, kes sobivad kapteniks.

Kapteniks saamise protsess sisaldas kõigepealt simulaatori peal kaptenina lendamist ja siis umbes kuu aega koos instruktoriga lendamist – mina vasakul kaptenina, instruktor paremal. Sellele järgnes jälle treening simulaatori peal, seejärel kontroll-lend ja siis umbes kuu aega lende, kus mina istusin vasakul kaptenina, esimene ohvitser paremal ja instruktor keskel. Ja siis veel liinikontroll-lend.

Inimestel on lendamise suhtes vastakad tunded – kes kardab, kes naudib seda väga. Milliseid tundeid lendamine sinus tekitab?

Mulle meeldib, minu arvates on see parim amet maailmas! Kõige rohkem meeldib mulle see, et oma maapealseid probleeme ei võeta sinna kaasa – sa lihtsalt ei saa nendega seal tegeleda ja oled 100% pühendunud lennule.

Mis tunne oli, kui sa lõpuks kapteniks said?

Väga uhke tunne. Ja hea meel, et mind usaldatakse.

Estonian Air on täna väga hästi valmis oodatavale kasvule vastama. Viimase paari aasta jooksul on meie peamine eesmärk olnud ellu jääda ja luua võimalikult kindel vundament ettevõtte kiireks arenguks pärast nüüdseks finišisse jõudnud omaniku- ja kapitalistruktuuri muutust. Estonian Airi töötajad on teinud head tööd, me oleme selle ülesandega kõik koos hakkama saanud. Täname teid, meie kliente, selle eest, et olete olnud meile lojaalsed ka keerulistel aegadel ning eelistate lendamiseks jätkuvalt Estonian Airi. Meie ambitsioon on mitte ainult teie ootustele vastata, vaid neid igal hetkel ületada.

Meie uued eesmärgid on seotud eeskätt lennuvõimaluste laiendamisega Eestist. Teha seda väikese turu tingimustes ja kasumlikult on raske, aga mitte võimatu. Olulisemate märksõnadena nimetaksin ma ühelt poolt koostööd kõigi asjast huvitatud ettevõtete ja institutsioonidega ning teiselt poolt leidlikkust – seda, mis eestlasi on esmapilgul võimatutes olukordades ikka edasi aidanud…

Meeldivat lendu!

(Estonian Airi presidendi Andrus Aljase juhtkiri pardaajakirja In Time talvenumbris.)

Sügisese In Time’i kaas ja üks sihtkohalugu on pühendatud Tartule, mis on üks väga armas ja võluv linn – eriti just sügisel. Estonian Air lendab alates augusti lõpust liinil Tartu-Stockholm neljal päeval nädalas.

Lisan kõige praktilisema jupi Tartu-loost ka siia.

Naudingute Tartu

Lahutamatu osa Tartu võlust on tema kohvikud. Tartus voolab aeg teisiti kui pealinnas ja kohvikutes-restoranides kohtab lahedalt aega veetmas rohkem kohalikke kui turiste. Võib-olla seetõttu ongi Tartu söögikohtade hinna ja kvaliteedi suhe üks Eesti parimaid.

Isegi linna südames Raekoja platsil võib astuda julgelt sisse näiteks lokaali Suudlevad Tudengid, Pierre’i Chocolateriesse või Truffe’i kohvikusse ning saada seal ilusas keskkonnas ja sõbralike inimeste keskel soodsalt ja maitsvalt kõhu täis. Raekoja taga Toomemäe külje all asub 1778. aastal rajatud püssirohukelder, mis paarkümmend aastat tagasi sai uue elu samanimelise restoranina ja omab maailma kõrgeima laega pubina Guinnessi rekordit (11 m).

Mööda idüllilist Rüütli tänavat kõndides jõuate prantsusepärasesse kohvikusse Crepp, Raekoja platsilt ümber nurga Ülikooli tänavale põigates ootavad ühel pool salapärase musta interjööriga Noir, teisel pool pika ajalooga Werneri kohvik ja Ülikooli Kohvik, samuti Tartu kõige luksuslikum hotell ja restoran Antonius. Järgmise nurga taga, Küütri tänaval, asub elegantne Volga restoran. Ka Tartu esimesel spaahotellil Dorpat on kena jõevaatega restoran.

Kokkuvõtteks – muidugi on Tartul paremaid ja halvemaid päevi, aga olen sama meelt oma sõbraga, kes pärast ühte eriti sulnist nädalalõpupuhkust sügispäikeses suplevas Tartus kirjutas mulle: “Ja me otsustasime, et kui me just ei veeda oma vanaduspõlve Lõuna-Euroopas, veedame me selle Tartus.”

Kui soojamaareisi jaoks parasjagu aega või raha ei jätku, siis värskes sügiseses In Time’is on retsept, mis pärit mu töökaaslaselt. Korduvalt eri inimeste poolt ära proovitud ja tõhus, kui õigel ajal – kui külmetus(haigus) on alles algfaasis – jaole saada (ajastus loeb). Panen selle siia ka, sest ringi vaadates tundub, et võib paljudele kasulik olla. Ma ise jäin küll paraku selle rakendamisega seekord hiljaks.

Vanaisa külmarohi

Võrdsetes osades:
sidrunimahla
kanget alkoholi (näiteks konjakit, calvados’t või rummi)
mett

Sega vedelikud kokku, soojenda, lisa mesi ja joo ära. Aitab tõhusalt, kui on tunne, et külmetushaigus hakkab ligi tikkuma.