Estonian Air | Lennukad mõtted

Rekorditerohke aasta

See aasta on olnud rekorditerohke nii mõneski mõttes – erakordne lumerohkus talvel, kõige ulatuslikum lennuseisak Euroopas, erakordselt kuum suvi jne.

Juulikuine kuum päike on soosinud rekordite sündi ka mõnel meie lennuliinil. Nii sündisid reisijatearvu rekordid näiteks Tallinna-Kuressaare ning Tallinna-Moskva liinidel.

Moskvasse reisis juulis 2769 inimest, mis on viimase kümnendi suurim reisijate arv kuus. Senine viimase kümne aasta rekord oli 2645 reisijat kuus, mis pärineb eelmise aasta juulist.

Teine kümnendi rekord püstitati Tallinna-Kuressaare liinil, kus Estonian Airiga lendas sel liinil 2062 reisijat. Senine viimase kümne aasta rekord oli 1729 reisijat kuus, mis pärineb samuti eelmise aasta juulist.

Tundub, et ilmataat soosib sooja ja mõnusa ilma jätkumist ning loodetavasti saavad eestimaalased oma akud talveks piisavalt laetud, olgu see siis kodumaal või mõne lennutunni kaugusel olevas puhkusepaigas.

Lennukat suve jätku siit lennujaama kontorist!

Veel kord uute lennukite lepingust

Tänaste uute lennukite ostmist puudutavate uudiste valguses soovin kinnitada, et läbirääkimised tootjaga uute lennukite hankeks kestavad ja meie eesmärgiks on need hankida meile sobival ajal ja sobivatel tingimustel.

Läbirääkimised 2008. aastal sõlmitud uute lennukite ostu-müügilepingu täitmiseks on hetkel käimas. Tõsi on see, et varem kehtinud kujul on see leping küll tühistatud, kuid kõnelused uue lepingu sõlmimiseks jätkuvad eelmises lepingus sätestatud tingimuste baasil. Läbirääkimiste eesmärgiks on kasutada juba varem tehtud sissemaksu uute lennukite hankeks.

Saame kinnitada, et ettevõttel ajalist survet uute lennukite hankimisel pole, kuna Estonian Airil on praeguse lennugraafiku teenindamiseks vajalik hulk lennukeid olemas. Üheks meile oluliseks läbirääkimiste objektiks on uute lennukite tarneaeg, et sobitada seda osade Boeingute tagastamise ajaga. Sellest tulenevalt võiks uute lennukite tarneajaks jääda käesoleva aasta lõpp või uue algus.

Selle sõnumi taustal soovin meie blogi lugejatele rahulikku nädalavahetust ja mõõdukat päikest!

Statistikast Tallinna-Kuressaare liinil

Tänast postitust ajendas kirjutama ajalehes Saarte Hääl ilmunud artikkel, kus ajaleht kujundab avalikku arvamust ebakorrektsete numbritega. Vaata kõnealust artiklit siin: http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=19533&sec=1

Kas Tallinna-Kuressaare lennuliinil on rohkem tühistusi, kui teistel Tallinnast Euroopasse suunduvatel liinidel? Jah, on. Kuid nii on see olnud juba aastaid enne Estonian Airi liinile tulekut.

Ajaleht Saarte Hääl kirjutab nii: „Karmen Paju sõnul on Estonian Air ajavahemikus 14. jaanuar kuni 23. mai 2010 tühistanud 64 lendu. Võrdlusmaterjalina toob ta kõrvale 2008. aasta näitajad, mil liinil opereeris lennukompanii Avies – ärajäänud lendude arv oli toona 17, aastal 2007 oli annulleeritud lende 29.“

Kui eelmise vedaja puhul räägitakse edasi-tagasi tühistatud lendude arvust, siis Estonian Airi puhul vaadeldakse ühel suunal tühistatud lendude arvu. Seega tuleks andmete võrdluseks ka Estonian Airi lennud kahega jagada.
Teiseks, andmete võrdlemisel pole arvestatud aprillikuul tuhapilvedest tingitud lennuseisakuid, mille tõttu tühistati Tallinna-Kuressaare liinil 6 edasi-tagasi lendu. Adekvaatse pildi saavutamiseks tuleks ka erakorralistest oludest tingitud tühistused maha arvata.
Estonian Air tühistas kõne all oleval perioodil 32 edasi-tagasi lendu, neist 6 tuhapilvede tõttu. Seega on Estonian Airi võrreldavaks tulemuseks 26 tühistatud lendu, mis jääb eelmise vedajaga samale tasemele.

Milline on lendude statistika Tallinna-Kuressaare liinil?
Tallinna-Kuressaare lennuliinil on tühistatud lendude hulk üldjuhul suurem kui teistel Tallinnast algavatel liinidel keskmiselt ja seda aastate lõikes, mida kinnitavad nii eelmise vedaja kui ka Estonian Airi statistika:
• 2007.a. –toimus 95,1% plaanitud lendudest (e. keskmiselt tühistati 5 lendu sajast), vedaja lennufirma Avies
• 2008.a. jaanuarist septembrini – toimus 96,1% plaanitud lendudest, vedaja lennufirma Avies
• 2008.a. oktoobrist detsembrini – toimus 97,8% lendudest, vedaja Estonian Air
• 2009.a.- toimus 96% plaanitud lendudest, vedaja Estonian Air.

Tühistused Tallinna-Kuressaare liinil käesoleval aastal (periood jaanuarist aprillini): nelja kuu jooksul tühistati 29 (nii lepingujärgsed kui ka kommertslennud) edasi-tagasi lendu, neist 20 ilmaolude ja tuhapilvedest tingitud lennuseisakute tõttu, 6 tehnilisel põhjusel ja 3 meeskonnaliikmete haigestumise tõttu.
Mais on tänase päeva seisuga tühistatud 3 edasi-tagasi lendu, kõik tehnilistel põhjustel.

Siit selgub kaks fakti: enamik tühistusi on tingitud ilmaoludest ja lendude toimumise protsent on aastast-aastasse jäänud samale tasemele.

Vaatame lendude toimumise statistikat Tallinna-Kuressaare liinil laiemalt ja võrdleme seda Euroopa keskmiste näitajatega. Võtame eelduseks tingimuse, et enamikus Euroopa lennujaamades on ILS-seadmed (Instrumental Landing System) olemas – seega on ilmastikuolude mõju lendude regulaarsusele tunduvalt väiksem kui Kuressaares, kus seadme puudumise tõttu tuleb maanduda nö. silma järgi.

Keskmine lendude toimumise protsent Euroopa lennuettevõtete andmete põhjal on 98% (European Regional Airlines). Samas suurusjärgus (ehk 98-99%) on ka Estonian Airi keskmine lendude toimumise protsent kõikide lennuliinidel kokku.

Vaadates eelmisel aastal Tallinna-Kuressaare liinil ainult tehnilistel põhjustel tühistatud lendude arvu, saame ka siin sooritatud lendude toimumise osas sama tulemuse, ehk 98%. Lisades siia juurde ilmaolude tõttu tühistatud lendude arvu, jääb eelmise aasta tulemuseks 96%.
Loomulikult pole me sellise olukorraga/tulemusega rahul. Kui praegu toimub sellel liinil keskmiselt 96% plaanitud lendudest, siis ideaalis peaks see olema 98-99%. Töötame oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ning lisame täiendavalt meeskonnaliikmeid. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses.

Estonian Air võitis Schipholi täpseima lendaja tiitli

Schipholis eile peetud iga-aastasel lennunduseala auhindade (Schiphol Aviation Awards) jagamise tseremoonial omistati Estonian Airile möödunud aasta Euroopa täpseima lennufirma tiitel. Kontinentidevahelises kategoorias tunnistati parimaks lennufirma Royal Jordanian.
Keskkonna säästmise ja saaste alandamise preemia sai lennufirma KLM. Lennu kaubaveo preemia läks Schipholi tollile kaubakäitlemise optimeerimise ja tõhustamise eest projekti Smart Gate Schiphol Cargo raames.
Aasta 2009 reisilennufirma preemia läks lennufirmale Delta Air Lines.

http://translate.google.com/translate?js=y&prev=_t&hl=en&ie=UTF-8&layout=1&eotf=1&u=http%3A%2F%2Furl4.eu%2F1zU78&sl=nl&tl=en

Sünnipäevakampaaniast

Tervitus kõigile!

Allpool selgitav kokkuvõte sünnipäevakampaania kohta.

Sünnipäevakampaania oluline info:

1.Müügiperiood kuni 6.12.2009

2. Lennuaeg 11.01-31.03.2010

3. Alates hinnad (reklaamis kuvatakse madalaimat hinda, mis sõltub sihtkohast)

4. Soodushinnaga piletite hulk – 10 000

Mida tähendab „alates-hind“ ning miks ei saa seda kõigile lendudele väljakuulutatud müügiperioodil ja lennuajal?

Tavamüügi puhul on madalaima hinnaklassiga piletid hästi kättesaadavad väiksema nõudlusega lendudel või siis, kui piletid pikalt ette osta.

Kampaania ajal suurendadakse oluliselt madalaima hinnaklassiga piletite arvu, samas müüakse lennule ka keskmise ja kallima hinnaklassiga pileteid.

Suurema nõudlusega lendudele/sihtkohtadesse saavad alates-hinnaga pileti kiiremad ostjad – nii on see kogu aeg olnud. Pilt madalaima hinnaga piletite saadavusest on reaalajas muutuv suurus, sest pileteid saab osta lisaks meie kodulehele ja Eesti reisibüroodele ka igas maailma nurgas asuvast IATA poolt akrediteeritud reisibüroost. Seega ei ole meil olukorra pideva muutumise tõttu võimalik tekitada ühtset tabelit kõigi sihtkohtade ja alates-hindadega, sest seisud muutuvad pidevalt. (Lisaks ei oleks sellel ka mingit mõtet.)

Alates-hindade seisust saab konkreetse pildi, kui valida sihtkoht ja orienteeruv välja- ja tagasilennukuupäev. Päringu järel kuvatakse tabel lennuvõimalustega (vedajad) ja alates- hindade seisuga. Lisaks valitud kuupäevale näeb hindu ka 7 päeva enne ja 7 päeva pärast valitud kuupäeva.

Kui aga sihtkoha osas on plaanid lahtised, siis on võimalik minna kampaanialehele ja tutvuda nii hindade kui ka väga paljude sihtkohtadega, et seejärel valida endale sobiv.

Kindlasti oleme nõus klienti personaalselt abistama, kui ta ühel või teisel põhjusel hätta jääb või otsinguteks aega napib.

Finnairi streigist ja Estonian Airi plaanidest

Meilt on nii eile kui ka täna korduvalt küsitud, kuidas me Soome lennundusturul tekkinud olukorda kavatseme ära kasutada. Lennundusettevõttena peame vajalikuks pakkuda Finnairile igakülgset abi klientide lennutamisel Tallinnast läbi Kopenhaageni, Stockholmi või mujalt suurematest sõlmlennujaamadest klientide soovitud sihtkohtadesse. Koos partnerlennufirmadega pakume lennuvõimalusi rohkem kui 160 sihtkohta üle Euroopa. Seega ühe konkurendi streigist kasu lõikamise asemel peame esmatähtsaks tema klientide aitamist.

Tänane Eesti Päevaleht tõstatab huvitava küsimuse: tarvitses vaid Estonian Airil teatada, et ta talveks Helsingi-Tallinna liini lennud seisma paneb, kuna niigi on piisavalt lennu- ja laevaühendusi, kui Finnairi pilootide streik kärpis tugevalt liiklust kahe pealinna vahel. „Estonian Airil olnuks raske leida kohatumat aega Helsingi liini seismapanekuks. Huvitav, kas tõesti nende luure ei töötanud, et nad hakkasid hoopis hoogsalt Vilniuse vahet lendama,“ vahendab leht.

Lennuliiklus Tallinna ja Helsingi vahel toidab suures osas Finnairi jätkulende. Streigi tõttu on aga Helsingist edasi lendamise võimalused olematud. Seega on olukord märksa keerulisem ning pea ees tormates liini taasavamine ei pruugi olla päästev lahendus, niisamuti nagu ka tühja või pooltühja lennukiga edasi-tagasi lendamine pole majanduslikult just kõige otstarbekam tegevus. Samadel kaalutlustel peatas lennud ka Finncomm.
Nagu ka Aviese esindaja tänases lehes kinnitas, siis huvi võib-olla lendamise vastu on, aga inimeste jaoks on peamiseks takistuseks pileti ostmisel teadmatus, kas kindlustus kompenseerib ostetud topeltpileti.

Lennunduses on täna keerulised ajad ning seepärast tuleb tegutseda läbimõeldud plaanide alusel, mitte vaid hetkeotsustest lähtudes. See ei tähenda loomulikult seda, et me tekkinud võimalusi ära ei kasuta. Vastupidi, hea näide selle kohta on Vilniuse lendude lisamine: nõudlus Tallinna ja Vilnius vahel oli suurem kui pakkumine, eriti pärast ühe vedaja loobumist. Seda, et tegu oli õige otsusega, kinnitab meie lendude oluliselt suurenenud täitumus viimastel nädalatel.

Loe ka: http://www.epl.ee/artikkel/482780

http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=833978e3-a00e-473d-836b-d91ea758675a

http://www.tarbija24.ee/?id=188978

Kelle huve teeniks Baltikumi ühine lennufirma?

Täna pääses valla arutelu Baltikumi ühise lennufirma moodustamise üle.
See idee on juba päris vana ning kerkib erinevatel põhjustel ikka ja jälle päevakorda. Majanduslikult oleks sellisel ideel kahtlemata jumet – lennunduses on mastaabiefekti mõju väga oluline ja kolme Balti riigi peale saaks lennufirma kokku peaaegu 7 miljonit potentsiaalset klienti.

Teiselt poolt on ühisel lennufirma ideel just Eesti (ja Leedu) lennureisijate jaoks väga palju küsitavusi pannes ohtu otselendude arvu vähenemise kodulennujaamast, tuues kaasa piletihinna tõusu jms:

1. Ühise lennufirma majanduslik efekt pääseb mõjule vaid siis, kui selles piirkonnas on ainult üks sõlmlennujaam ning kõigist teistest Balti riikide lennujaamadest veetakse reisijad edasilendamiseks sinna kokku. Geograafiliselt ja rahvaarvu silmas pidades oleks selleks domineerivaks lennujaamaks Baltikumis kahtlemata Riia lennujaam. Eesti reisija jaoks tähendaks see automaatselt oluliste otseühenduste vähenemist Tallinnast.
2. Pikemas perspektiivis tekib soodsate piletihindade pakkumise asemele monopoolne tegija, kes esmalt „sööb“ turult välja teised lennufirmad ning seejärel omab väga head positsiooni hindu ülespoole suunata.
3. Läti riik (nii otse kui läbi lennujaama) on viimastel perioodidel massiivselt investeerinud kohalikku lennuettevõttesse eesmärgiga kujundada just nende riigis Baltikumi juhtiv lennufirma. Arvestades Läti riigi tänaseid probleeme, võib selle idee tekkimise taga olla vajadus kaasata nende lennufirma sügavalt kahjumliku tegevuse toetamisse ka Eesti ja Leedu maksumaksjad.

Kokkuvõtlikult oleme seisukohal, et Eesti (ja Leedu) lennureisijatel oleks ühisest lennufirmast pigem rohkem kaotada kui võita. Samas toetab Estonian Air vaba ja ausat konkurentsi ning loodab, et võimaliku uue lennufirma tekkimisel saavad need põhimõtted ka üheselt jälgitud.

Meil siin läheb hästi!

Pärast väikest vaheaega on ajakirjandus meid taas luubi alla võtnud. Kahjuks manipuleerib ajakirjandus (teadlikult või tahtmatult) olukorraga, kus eraettevõte ei saa ega tohi kolmandatele osapooltele (sh avalikule auditooriumile) konfidentsiaalsete lepingute sisu ja detaile laiemalt kommenteerida, rääkimata siis nõukogu koosolekutel räägitu/otsustatu kommenteerimisest.

Ühte võime me kinnitada küll – kõik Estonian Airis tehtavad otsused on tehtud ettevõtte (klientide/omanike/töötajate/partnerite) huve silmas pidades ning kellegi erahuvide eelistamine ei saa kõne alla tulla.
Niimoodi oli see ka eelmise nädala „varade kantimise“ loos. Estonian Airi ainus huvi on kindlustada firma jätkusuutlikkus ning varade müük ja tagasirentimise võimalus toetab just seda eesmärki. Juhul, kui see tehing realiseerub, oleksime üks vähestest lennufirmadest maailmas, kelle võlakoormus on praktiliselt null. Vastupidiseid näiteid kõrge võlakoormaga ja seetõttu suurtes raskustes olevatest ettevõtetest ei ole vaja kaugelt otsida…
Tänase lennukiloo kommenteerimiseks ei olegi õigupoolest midagi öelda. Kinnitasime ka eile Eesti Päevalehele järgmist: „Estonian Airi juhtkond jätkab tööd kolme Bombardier CRJ900NG lennuki finantseerimistehingu lõpuleviimiseks. Selleks on meil täna laual rohkem kui üks variant. Eesti Päevalehe poolt esitatud spekulatsioonid ei põhine asjade tegelikul seisul ning seetõttu ei oska me neid kuidagi kommenteerida. Lisaks kinnitame, et Estonian Airil on oma lendude teenindamiseks piisav arv lennukeid ning tulevikuplaanide ümbervaatamiseks meil põhjust ei ole. Edasistele küsimustele vastamist toodud teemal ei pea me õigeks, kuna tegemist on eri poolte vahel toimuvate konfidentsiaalse iseloomuga kommertsläbirääkimistega.“

Juhin tähelepanu ka faktile, et Bombardier jäi Eesti Päevalehele antud kommentaarides soliidselt neutraalseks. Täpselt nii käituvadki professionaalsed tegijad ning koostöö lennukitootjaga sujub meil jätkuvalt hästi.

Kurb on see, et Eesti Päevalehe spekulatsioonid tulevad ajal, kus meil läheb tegelikult päris hästi. Viimased kaks kuud on meie turuosa Tallinna Lennujaamas olnud üle 50% (see tase on rekordiline üsna mitme viimase aasta jooksul!) ning ka meie majandustulemused paranevad jõudsasti (nii juunis kui juulis teenisime me üle mitme aja kasumit!). See on saavutatud meie töötajate ühise pingutuse ja klientide jätkuva usalduse tulemusel ning kinnitab meie poolt valitud tee õigsust.

Jõudu ja päikeselist suvelõppu soovides!
Andrus Aljas
PS! Oleme uhked selle üle, et Estonian Air on tänase Päevalehe esiküljel koos Brasiilia jalgpallikoondisega!

Bombardieride tulek

Viimasel paaril päeval on meie käest korduvalt küsitud, mille taga viibib uute lennukite saabumine. Lühidalt: lennukid on jäänud õigeaegselt Eestisse saabumata nii üleilmse majanduskriisi kui nende valmimise venimise tõttu.

Bombardier CRJ900

Allpool vastused meile esitatud küsimustele.

Millises seisus on uute lennukite tulek?
Uute Bombardieride tootmine käib – esimene meie värvides lennuk on valmis ja edukalt testitud, teised kaks on valmimisjärgus.

Kas ja kuidas mõjutab uute lennukite hilinemine Estonian Airi lennugraafikut?
Uute lennukite viibimine meie lennugraafikut ja selle teenindamist ei mõjuta, kuna see sõltub eelkõige lennukite arvust, mitte lennukitüübist.
Ühtlasi pole CRJ900 NextGen lennukite viibimine takistanud uute liinide avamist Tallinnast Berliini ja Amsterdami, samuti ei mõjuta see Tallinn-Peterburi ja Tartu-Stockholmi liinide avamist.

Millest on uute lennukite hilinemine tingitud?
Finantseerimistingimused lepiti kokku enne üleilmset majandus- ja finantskriisi, lennukite tootmine ja tarneaeg langesid aga perioodi, mil suurte rahaliste tehingute läbiviimine nõuab märksa keerulisemat asjaajamist ja lisatingimuste täitmist. See on lennukite valmimist ja kohaletoomist mitme kuu võrra edasi nihutanud mitte ainult Estonian Airil vaid ka teistel lennuettevõtetel.

Kui suur on tehingu maksumus?
Lepingust tulenevad detailid on konfidentsiaalsed. Eesti mastaape silmas pidades on tegu väga suure tehinguga.

Milliseid ettevalmistusi on siiani tehtud?
Estonian Air on teinud esimese sissemakse, koolitanud piloote jpm.

Millest tuleneb lisatingimuste esitamine?
Suurte finantstehingute läbiviimiseks esitatakse karmimaid tingimusi kõigile ettevõtetele kogu maailmas, kasuks ei tule ka Balti riikide (eriti Läti) suurenenud riskid.

Kui suur on uute lennukite hilinemise rahaline kahju?
Otsest märgatavat rahalist kahju see meile ei tekita; lennutame reisijaid olemasolevate lennumasinatega.

Estonian Air jätkuvalt Euroopa täpsemate lennufirmade hulgas

Lennureisijad puutuvad aeg-ajalt kokku kas lennureisi hilinemise või tühistamisega, mille tõttu võib sihtpunkti jõudmine planeeritust rohkem aega võtta. Lendude hilinemisi või ärajäämisi põhjustavad tavaliselt ilmastikuolud, lennuliikluse tihedus, sõlmlennujaamade üha suurenev koormus, streigid jms, aga ka tehnilised põhjused. Loetletud põhjused tekitavad omakorda lennukite ahelhilinemisi – kui lennuk hilineb ühelt lennult, lükkab see automaatselt edasi ka järgnevad selle lennukiga tehtavad lennud.

Lennuettevõtted peavad hilinemiste, lendude ärajäämise ja nende põhjuste osas väga täpset arvestust, millega saab tutvuda nii lennuettevõtete kui ka lennuettevõtteid ühendavate organisatsioonide kodulehtedel. Ettevõtete punktuaalsuse ja regulaarsuse statistika kuvab päris hästi lennukite nõuetekohast hooldust ja ekspluateerimist ning lennugraafikus püsimist.

Euroopa lennuettevõtete andmeid saab vaadata kahest allikast: Association of European Airlines (edaspidi AEA) ja European Regions Airline Association (edaspidi ERA). Estonian Airi kohta on vastav info kättesaadav aadressil http://www.estonian-air.ee uudiste rubriigis statistika all.

Allolev tabel annab ülevaate meie lähiregioonis tegutsevate lennuettevõte (AEA ja ERA liikmete) eelmise aasta numbritest. Kuna AEA ei ole veel kogu eelmise aasta statistikat avalikustanud, võrdleme sinna kuuluvate lennuettevõtete andmeid ajavahemikul aprillist oktoobrini, ERA liikmete andmeid aga kogu eelmise aasta vältel.

AEA liikmete lendude punktuaalsus (lendude väljumise täpsus) 2008.a. aprillist oktoobrini oli keskmiselt 81,1%, mis näitab, et ettenähtud ajal ( 15 minuti jooksul) väljus keskmiselt 81,1 lendu sajast.
AEA liikmete lendude regulaarsus (lendude toimumise protsent) 2008. a. aprillist oktoobrini oli keskmiselt 98,9%, mis näitab, et lennufirmad tühistasid keskmiselt 1,1 lendu sajast.

AEA järjestab oma liikmed punktuaalsuse ja regulaarsuse järgi pingeritta. Näiteks Tarom Romanian Airlines on nii lendude punktuaalsuse (89,3%) kui ka regulaarsuse (100,0%) põhjal esikohal. See tähendab, et toimusid kõik lennud ja ettenähtud ajal väljus 89,3 lendu sajast. Regulaarsuse põhjal 1-2. kohal paikneval lennufirmal Icelandair toimusid kõik lennud (100%), kuid punktuaalsus näitaja asetab firma alles 14. kohale (79,8%), mis tähendab, et lennufirmal oli palju hilinemisi.
Kuigi Estonian Air ei kuulu AEA ridadesse, annab tulemuste võrdlemine Eesti rahvuslikule lennukompaniile lendude regulaarsuse osas (99,1%) KLM Royal Dutch Airlines’i ees paremuselt 14. koha ja punktuaalsuse osas ( 85,5%) Finnair’i järel 5. koha.

ERA liikmetest on tabelis ära märgitud airBalticu ja Blue1 eelmise aasta tulemused, mille kohaselt tühistas airBaltic keskmiselt 0,7 lendu sajast ning lennufirma Blue1 keskmiselt 2,1 lendu sajast. Õigeaegselt väljusid 82,4% airBalticu ja 84,6% Blue1 lendudest.

Lõpetuseks, käesoleva aasta esimesel neljal kuul oli Estonian Airi lendude regulaarsus 98,4%, mis on võrreldav Euroopa lennuettevõtete keskmiste näitajatega. Estonian Airi aasta esimese nelja kuu lendude väljumise täpsus oli 91,2%, mis asetab Eesti rahvusliku lennukompanii aga Euroopa täpsemate lennuettevõtete hulka. Aprillis olid Estonian Airi näitajad vastavalt 98,7% ja 93,6%.