Estonian Air | Lennukad mõtted

Vastus Ryanairi pakkumisele

Ryanairi poolt meedia vahendusel mulle tehtud pakkumine tasuta lennuks (üleeilne uudis) on küll lahke, aga nagu odavlennukompaniide puhul sageli ikka, selgub lähemalt asja uurides, et lubadused “soodsatest” pakkumistest on paljas õhk – antud juhul väljendub see selles, et lubatud lennupileteid ei ole kuskil.

Ma ei ole seni pidanud Ryanairi teenuse eest kas või väga odava hinna maksmist mõistlikuks, aga nüüd kasutaks asjakohase hinna-kvaliteedi suhtega (ehk siis tasuta) pakkumise kindlasti ära. Kahjuks olen aga pidanud pettuma. See fakt näitab minu arust väga selgelt, et Ryanairi tühjade lubaduste ja “soodsate” pakkumiste asemel tasub klientidel usaldada Estonian Airi, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest – enne tee ja alles siis räägi…

Ühtlasi tuletan meelde, et Tallinna Lennujaamas kuulub suurim turuosa Estonian Airile ning Estonian Airi reisijate arv on stabiilne. Seega on Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arvu kasv tulnud varem teistest lähedal asuvatest lennujaamadest odavlendudega lennanud reisijate arvelt, samuti nende inimeste arvelt, kes pole varem Tallinnasse lennanud või lennutransporti eriti kasutanud.

Aken Euroopasse avaneb üha enam

Möödunud aastal sai lennundusest meie kõigi ühisasi. Keskmisest rohkem kõneldi transpordiühendustest Euroopaga ning vajadusest aken Euroopasse lahti hoida. Läbivaks teemaks kujunes ka Estonian Airi omandisuhe ja roll Eesti transpordisektoris. Aastaga on olukord Eesti lennunduses märgatavalt paranenud ja olen kindel, et asjade sellisel käigul on püsiv iseloom.

Esimesed kuud tõid Tallinna Lennujaamale juurde neljandiku võrra reisijaid. Sarnast kasvu, eriti lendamise madalhooajal, ei mäleta ammusest ajast. Ootuspäraselt kujunes suurimaks reisijatearvu kasvumootoriks odavlennufirma Ryanair, kes on toonud siia hulgaliselt välisturiste ning kelle teenuse katsetavad ära ka paljud eestlased. Mõistagi ei ole Estonian Airil mingit mõtet ega võimalust konkureerida odavlennufirma hindadega, küll aga pakume klientidele seda, mis on meie tugevus – mugavad ja ajasäästlikud lennuühendused Euroopa põhilennujaamadesse. Järjest rohkem keskendume lennuvõimaluste arendamisele koostöös tugevate rahvusvaheliste partneritega. Viimane uudis on siin koostöö Brussels Airlines’iga, kellega on võimalik Brüsseli lennujaamast edasi lennata arvukatesse sihtkohtadesse üle terve Euroopa.

Milline on Eesti rahvusliku lennukompanii positsioon uuenevas turuolukorras? Kindlasti näeme konkurentsi süvenemises positiivset mõju. Olukorras, kus Leedu rahvuslik lennukompanii on kaardilt tõrjutud ning Lätis süvenevad segadused lennundusäri ümber, on Estoniani Airi tulevikuvaade muutunud üha klaarimaks.

Selgus omandisuhte osas, strateegiliste eesmärkide fikseerimine, rahvusvaheline koostöö koodijagamisel SASi ja KLMiga, uuenevast lennukipargist tulenevad võimalused sihtkohtade ja lennugraafiku tihendamise näol on muutnud Estonian Airi Balti riikide üheks elujõulisemaks ja jätkusuutlikumaks lennufirmaks. Oleme vältinud suuri ja kõlavaid lubadusi ning meie poolt valitud konservatiivsem joon on osutunud pikemas ajakavas igati tõhusaks.

Estonian Air lähtub oma tegevuses Eesti turu vajadustest ja selle fookuses on omakorda tööreisija, kellele pakume võimalust lennata otse või ühe ümberistumisega kõikidesse Euroopa suurematesse ärilinnadesse. Vaatamata suurenevale konkurentsile ja turul toimunud muutustele on meiega töö eesmärgil lendavate reisijate hulk jäänud samaks, küll on toimuv mõnevõrra mõjutanud puhkuse eesmärgil reisivaid kliente, kes on reeglina ka hinnatundlikumad.

Võimalust lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul näeb ette ka hiljuti ametisse astunud valitsuse koalitsioonileping. Lennuühendusest on kujunenud tänase äritegevuse üks olulisemaid eeldusi ning rahvusliku lennukompanii roll on toestada Eesti majanduskeskkonda.

Julgen väita, et mida aeg edasi, seda enam laguneb müüt lennuühenduste ja –tiheduste vähesusest. Oleme kahekordistanud nii Brüsseli kui ka Londoni lendude hulka ning suurendanud Moskva ja Amsterdami lennusagedust vastavalt viiele ja seitsmele päevale nädalas.

Sama oluline kui tööreisija on meile teenuse kvaliteeti hindav eestimaalasest puhkusereisija. Oleme pikendanud hooajaliste lendude perioode ning sarnaselt eelmiste suvedega saab nüüd taas lennata Tallinnast Nizzasse, Milanosse, Barcelonasse, Berliini ja Pariisi.

Lisaks oleme koostöös omavalitsustega aktiivselt tegutsenud ka Lõuna-Eesti klientide reisimugavuse tõstmise eesmärgil. Vaid mõned nädalad tagasi alustas Tartu-Tallinna liin, mis võimaldab Lõuna-Eesti elanikel jõuda ühe päeva sees kohtumisele mõnes Euroopa suurlinnas ja hilisõhtuks tagasi koju.

Tallinna on saabunud ja siin uusi sihtkohti avanud kümned lennufirmad, kuid sel aastal oma 20. sünnipäeva tähistav Estonian Air on ainus, kes on kahe kümnendi jooksul püsima jäänud. Kuigi oleme riigifirmadest ainus täiesti vabal turul ja konkurentsitingimustes tegutsev ettevõte, pole me lähtunud ainult kitsastest ärihuvidest, vaid hoidnud kõigi olude ja võimaluste kiuste Eesti inimestele ühendused Euroopaga lahti. Aken on tõepoolest täna rohkem avatud kui kunagi varem ning lennureisijad on seda märganud.

Andrus Aljas

Estonian Airi president ja juhatuse esimees

Lennuühendused vs IKEA

Kuuleme päris sageli järgmisi küsimusi – MIKS ei tehta Eestist rohkem otselende eri sihtkohtadesse, MIKS lennatakse mitmesse sihtkohta nii harva ja MIKS on näiteks meie otselennud kallimad kui konkurentide lennud ümberistumisega ühes või teises lennujaamas.

Konkurentsist lennufirmade vahel – aga täpselt nii see ongi, et ümberistumisega lennud on reeglina odavamad. Põhjus iseenesest väga lihtne – välisfirmad teenivad põhitulu nende oma põhiturgudelt ning naaberturgudelt käiakse lihtsalt tühje isekohti täitmas… Näiteks Helsingi kaudu Brüsselisse lennates peab Eesti turul kliendile pakutav hind katma ainult TLL-HEL vahelise lennu kulud ning kui mõni euro jääb üle ka HEL-BRU muidu tühja istekoha täitmiseks, siis on lennufirma oma eesmärgi täitnud. Selline mudel töötab muidugi ainult siis, kui põhiturg on piisavalt suur ja tugeva nõudlusega, et ka nii-öelda kõrvalturgudelt lendajatel oleks piisavalt valikut. Selles suunas töötab ka Estonian Air, et järjest rohkem ja paremini siduda omavahel meie Skandinaavia lende idasuunaliste lendudega ning vastupidi. Samas tuleb Eesti turul arvestada teatava eripäraga – väike ja piiratud nõudlusega turg, mis eeldab lennufirmalt väga paindlikku tegutsemist.

Miskipärast ei mõisteta lennunduse puhul sageli viiteid Eesti rahvaarvule ja turu väiksusele ning nõutakse Tallinnast samasuguseid ühendusi kui Stockholmist või Kopenhaagenist. Samas ei ole kuulda olnud nurinaid ega lugeda arvamuslugusid, miks Eestis ei ole iga nurga peal IKEA ja H&M-i kauplusi ega igal nädalavahetusel maailmakuulsa artisti kontserti ega selliseid rongiühendusi nagu Lääne-Euroopas (kus kaupa ei tasu vedada rongiga, sest inimesi on nii palju ja nad maksavad nii palju, et inimeste vedu tasub paremini ära). Kõige eeltoodu põhjus on ju üks ja sama – puudub piisav hulk maksejõulisi kliente!

Lennunduses kehivad samad reeglid, ehk teisisõnu – mahuefekt! Nagu üks inimene tabavalt Facebookis võrdluseks mainis: taksoga sõidaksid ka kõik palju rohkem, kui hind oleks kõvasti alla omahinna. Ja oi, kuidas ostetaks poest telekaid, kui neid 10 euro eest saaks!

Et aga seda juttu paremini illustreerida, on meil konkreetne pakkumine: kolmele esimesele kommenteerijale, kes ütlevad…

- kuhu nende meelest võiks Tallinnast olla otseühendus (aga praegu ei ole);

- mitu korda nädalas võiks sinna olla otseühendused;

- kui palju nad oleksid nõus keskmiselt maksma ühe otsa pileti eest…

…nendele tuletame toodud eeldustel selle liini aastase tulemuse (aastase reisijate arvu, lennuki keskmise täituvuse ja kasumlikkuse). Reaalsetel kalkulatsioonidel põhineva, võttes aluseks Estonian Airi kulubaasi, mis muuseas on konkurentidega võrreldes igati heal tasemel.

Esimene rõõmus argipäev

Meie esimese uue lennuki jaoks algas täna argipäev. Esimesel lennul Stockholmi oli pardal 70 reisijat, mis teeb lennuki täituvuseks väga tubli 80%. Boeinguga oleks vastav number olnud aga ainult 59%… Elementaarne matemaatika ütleb, et Boeinguga lennu korral oleks Estonian Air saanud sellelt lennult mõõdukat kahjumit, aga CRJ-ga jäime ilusasti plusspoolele. Nii lihtne see ongi!

Aga eile oli nii meie firma töötajatel, ametiisikutel kui ka koostööpartneritel võimalus uue lennukiga tutvust teha ning koos majandusminister hr Juhan Partsiga sai läbi lõigatud ka sümboolne lint. Peatükk Estonian Airi ajalooraamatusse on kirjutatud! Veel kord tänud kõigile, kes selle sündmuse toimumisse oma panuse andsid – alates meie omanikest ja lõpetades nendega, kes lihtsalt pöialt hoidsid…

Kommentaarid kõikidelt osalejatelt olid valdavalt väga positiivsed, huvitaval kombel on lennuk tõesti seest suurem kui väljast võiks ette kujutada… Salongi istmete parameetrid ei jää kuidagi alla meie Boeingute omadele. Kui siia lisada uue lennumasina lõhn, mida poest lõhnakuusega on võimatu osta, siis võime olla täiesti kindlad, et meie kliendid võtavad meie CRJ-d soojalt omaks.

Tere tulemast pardale!

2011 tuleb selline…

2011 on Estonian Airi jaoks kõigi eelduste kohaselt ajalooline aasta ning allpool teen meie blogi lugejate jaoks väikese eelvaate teemal, mida toob 2011 lennundusele ja Estonian Airile.

Alustuseks tahan kinnitada, et järgnev on paljuski loo autori subjektiivne arvamus ning fantaasia – seetõttu võib seda rahulikult kõrvutada kõiksugu ennustajate ja soolapuhujate loominguga…

Jaanuaris maanduvad Tallinnas kaks tuttuut Estonian Airi värvides lennukit. See on kogu loos ainus fakt ja mitte enam ennustus. Meie jaoks algab regional jet ajastu, mil piltlikult väljendudes suured ning natuke ajast ja arust Mercedesed (ehk siis Classic-tüüpi Boeingud) asendatakse kiirete, ökonoomsete ja väiksemate sportautodega (ehk siis CRJ-dega). Eks see jääb iga meie reisija enda otsustada, milline on ta isiklik eelistus. Meie jaoks toovad uued lennukid kaasa suurema kiiruse ja töökindluse, väiksemad hooldus- ja kütusekulud.

Lennundusele tervikuna tähendab aga 2011 uusi väljakutseid – IATA prognoosi järgi tuleb aasta oluliselt raskem kui 2010 ning taandarengut juhivad kõrged kütusehinnad ning uued ja “innovatiivsed” maksud, millega lennundussektorit võrreldes teiste majandusharudega jätkuvalt proovile pannakse…

Veebruaris tuleb Estonian Airilt kindlasti väga häid kampaaniapakkumisi turismimessil Tourest, aga võib-olla ka mujal… Nii et püsige lainel – käige ringi kaubanduskeskustes ning külastage vahel ka www.cherry.ee lehekülge.

Märts toob suvehooaja alguse ning sellega seoses tiheneb ja uueneb meie lennugraafik. Seda nii Tallinnast kui ka Vilniusest. Suvehooaja alguseks oleme välja hõiganud ka uued sihtkohad, kuhu Estonian Airiga on võimalik lennata… Nüüd jääb üle vaid piletid osta!

Aprillis möödub aasta ajaloo suurimast lennuseisakust. Ükski tuntud Eesti ennustaja tuhapilvede taastulemist ei ole prognoosinud. Nii et neid ei tulegi, aga kahtlemata on Euroopa lennundusametnikud selleks ka oluliselt paremini valmis. Sama kuu 1. aprillil toimub esimene ja viimane lend liinil Limbaži-Maputo, tuues sellega kaasa suuremahuliste välisinvesteeringute voo Mosambiigist Lätisse ja vastupidi. Nii Mosambiik kui ka Läti tõusevad ülemaailmses konkurentsivõime edetabelis märgatavalt tänu lennuühenduste kvaliteedi näitaja tõusule…

Mais võiks olla selge, kui suure osa Eesti turust on suutnud vallutada odavlennufirmad ning millised on nende tulevikuplaanid seoses laienemisega lisaks Tallinnale ka teistesse Eesti lennujaamadesse. Ruhnu lennujaam avab uskumatute allahindlustega ukse Eestisse odavlennufirmale Southwest.

Äkki teeb just juunis oma esimese kommertslennu kauaoodatud Boeing 787 Dreamliner? Sellega jõuaks lõpule lennundusajaloo üks pikemaid ja piinlikumaid saagasid – nimelt on lennukitüübi käikuandmine juba rohkem kui kolm aastat tähtajast maas. Aga kuna loo autor on isiklikult Dreamlinerit katselennul õhku tõusmas (kahjuks mitte küll maandumas J) näinud, siis võib vast väita, et ükskord alustatakse nende seeriatootmisega nagunii…

Juulis teeb uue rekordi naftabarreli hind ning see toob surve lennupiletite hindade kahekordistumiseks. Just nii palju oleks seda vaja teha, et 2009. aasta põhjast 2011. aasta rekorditeni liikunud kütuse hinna mõju lennufirmade jaoks tasakaalustada. Piletihindade kahekordistamist muidugi ei tule, küll aga tõusevad “märkamatult” kütuse lisatasud ning lennunduses on oodata uusi ühinemisi, ülevõtmisi ning kahjuks ka pankrotte. Estonian Airil läheb aga hästi ja juuli toob uued reisijate arvu rekordid Tallinna ja Kuressaare vahel. Saaremaa spaade omanikud jäävad meiega lõpuks rahule!

Augustis lennufirmade juhtkonnad puhkavad ja midagi huvitavat ei toimu. Estonian Airi juhtimise võtavad ajutiselt üle Lennuakadeemia lennuettevõtte juhtimise eriala vastsed lõpetajad. Kui teil on meie lennupilet ostetud, siis lennake ka teie puhkama!

Septembris alustab Estonian Air üliõpilastele suunatud eripakkumistega suundadel Tallinn-Tartu ja Kuressaare-Tartu. Lennukid väljuvad sobivatel aegadel enne loengute algust ning lendavad tagasi vahetult pärast loengute lõppemist. Lennupiletite hinnad algavad ja lõpevad 1 euroga! Lõpevad ka Estonian Airi lennud liinil Tallinn-Kuressaare. Alternatiivina pannakse käima täiuslikult paindlik lennutakso, mille puhul igal saarlasel ja Saaremaa külastajal on võimalik tellida individuaalne lennuteenus koduukse taha vabalt valitud ajal ja mahus.

Oktoobriks on Estonian Air koju tagasi toonud viimase varem laia ilma lennanud talendina Neeme Järvi ning ettevõte läheb Eesti turule suunatuna üle ainult EDASI-TAGASI lennupiletite müügile.

Novembris saab valmis ja teeb üllatuslikult esimese kommertslennu venelaste Sukhoi Superjet 100 ning lõpule jõuab Dreamlineri omaga analoogiline “edulugu” koos kolm aastat edasi lükatud esimese lennuki deliveryga. Kuna ka seda lennukit on autor läinud suvel reaalselt ja oma silmaga lendamas näinud, siis on usk ka selle sündmuse toimumiseks täiesti olemas.

Detsembris saab Estonian Air 20 aastat vanaks! Tuleb jälle uskumatuid lennupakkumisi! Ja saabubki aasta 2012…

Kui meie lennundushuvilistest püsilugejatest on kellelegi veel häid ideid ja ennustusi lennunduse ja Estonian Airi arengute kohta 2011. aastal, siis ärge hoidke oma mõtteid enda teada. Kommentaarium on avatud!

Peatükk Eesti sotsiaalmeedia kroonikasse

Estonian Airis ei kahtle nüüd enam ilmselt keegi sotsiaalmeedia suures mõjujõus ning me soovitame ka kõikidel teistel ettevõtlusega tegelevatel kolleegidel selles mitte kahelda. Pealtnäha justkui marginaalse ja lihtsa Cherry.ee müügikeskkonna lõpuni läbi mõtlemata “testimine” võttis meie jaoks ootamatud mõõtmed. Info tohutu leviku lühikese aja jooksul ja tõesti hea pakkumise suure populaarsuse üks võtmeid on just sotsiaalmeedia. Muuseas – kes valiti just täna ajakirja “Time” poolt aasta inimeseks?

Estonian Airil on Facebookis üle 11 000 fänni, Cherryl üle 28 000 ning just nendes kanalites seda pakkumist peamiselt reklaamiti. Võime oma kogemuste põhjal kindlalt väita, et sotsiaalmeedia revolutsioon on toimunud ka Eestis ning ettevõtetel on kasutada kanalid, mis avavad infovahetuseks uusi ülikiireid võimalusi. Estonian Air teadis seda muidugi ka enne (meenutagem kas või eduka kriisikommunikatsiooni näidet tuhapilve ajast), aga see oli meie esimene tõsine kogemus kasutada sotsiaalmeediat reaalse müügikanalina. Ning hoolimata tabavast ütlusest “esimene vasikas läheb aia taha“ kindlasti mitte viimane. Pigem vastupidi…

Mis siis tegelikult toimus?

Eesmärgid. Estonian Airi eesmärk oli uut ja innovatiivset kanalit testides leida uusi kliente ja pakkuda võimalust teha jõulukingitus koos Estonian Airiga.

Puudulik planeerimine. Kampaaniat planeerides vaatasid meie turundusinimesed Cherry eelmisi kampaaniaid, kus enamik pakkumisi on kogunud mõnisada ostjat, tuhandete seas populaarsed on olnud pigem väga odavate kaupade oksjonid. See on üks põhjus, miks Estonian Air valmistus müüma maksimaalselt paar tuhat vautšerit ning meie sisemine maksimaalpiir sai tõmmatud sinna, kus meie valulävi saaks selgelt ületatud. Iga kampaaniaga kaasneb paratamatult ka efekt tuleviku tuludele. Nii ei müü näiteks ka Ryanair ühe euroga lennupileteid kunagi piiramatutes kogustes.

Kui analüüsida reaalselt juhtunut, siis puuduliku planeerimise üks kõige olulisemaid põhjusi oligi vähene kogemus sotsiaalse ostlemisega, samuti alahindasime inimeste ostujõudu ja –soovi ning tekkinud spekulatiivset huvi.

Kindlasti tunnistame aga oma suurimat viga, millest kogu probleem ka ju tekkis – sooduspakkumise ülempiir jäi kampaania alguses selgelt välja ütlemata, ehkki see oli tegelikult olemas. Edaspidi oleme targemad ja oskame selliseid vigu vältida.

Tänaseks oleme kokku kogunud nende klientide andmed, kes pakkumisest ilma jäid ning meie poolt pakkumise lõpetamisel edastatud aadressile oma e-maili saatsid, ning teinud neile personaalse pakkumise kõnealuse sooduspakkumise vaimus – ikka soodsaks lendamiseks Estonian Airiga.

Lisaks leppisid Cherry ja Estonian Air kokku järgmise ühise allahindluskampaania korraldamise osas järgmise aasta esimestel kuudel.

Vaatamata mõnel pool mainitud “PR ämbrile”, saime me väga hea kogemuse sotsiaalse ostlemisega ning meie kindel plaan on analoogilisi kanaleid tulevikus oluliselt rohkem kasutada. Ning neile, kellele seekord kaupa ei jätkunud, kinnitame – püsige lainel, häid pakkumisi on Estonian Airilt ikka tulemas…

Kõigilt rahulolematutelt klientidelt veel kord siiralt vabandust paludes

Andrus Aljas, Estonian Airi president

Uued väljakutsed

Maailma lennundus on kriisist väljumas. Kolmandas kvartalis näitasid paljud lennufirmad üle pika aja esimesi kvartalikasumeid. Nii ka meie. Eestis on selgelt tunda, et tarbijate kindlustunne kasvab ning järjest lisandub lendamiseks uusi võimalusi ja uusi lennufirmasid. Kõik see näitab, et Eesti lennuturu kasv tuleb 2011. aastal kiire ja korralik.

Estonian Air on täna väga hästi valmis oodatavale kasvule vastama. Viimase paari aasta jooksul on meie peamine eesmärk olnud ellu jääda ja luua võimalikult kindel vundament ettevõtte kiireks arenguks pärast nüüdseks finišisse jõudnud omaniku- ja kapitalistruktuuri muutust. Estonian Airi töötajad on teinud head tööd, me oleme selle ülesandega kõik koos hakkama saanud. Täname teid, meie kliente, selle eest, et olete olnud meile lojaalsed ka keerulistel aegadel ning eelistate lendamiseks jätkuvalt Estonian Airi. Meie ambitsioon on mitte ainult teie ootustele vastata, vaid neid igal hetkel ületada.

Meie uued eesmärgid on seotud eeskätt lennuvõimaluste laiendamisega Eestist. Teha seda väikese turu tingimustes ja kasumlikult on raske, aga mitte võimatu. Olulisemate märksõnadena nimetaksin ma ühelt poolt koostööd kõigi asjast huvitatud ettevõtete ja institutsioonidega ning teiselt poolt leidlikkust – seda, mis eestlasi on esmapilgul võimatutes olukordades ikka edasi aidanud…

Meeldivat lendu!

(Estonian Airi presidendi Andrus Aljase juhtkiri pardaajakirja In Time talvenumbris.)

Estonian Airi võimalused – lennunduse ümarlaua ettekanne

“Estonian Airi võimalused ja roll kohaliku lennundusturu arendamisel”, Andrus Aljas, Estonian Airi president ja juhatuse esimees

“You can’t be a Real Country unless you have a BEER and an AIRLINE – it helps if you have some kind of a football team or some nuclear weapons, but at the very least you need a beer.” – Frank Zappa “tõelise riigi” definitsioon

Kuna ühtegi “rahvuslikku” õllefirmat meil vist enam ei ole ja jalgpallimeeskonnaga on ka lood kehvapoolsed (aga siiski järjest paremad) siis on ainuke lootus tõelise riigina eksisteerimiseks lennufirma omamine…

Estonian Airil on riigifirmana kaks eesmärki, mis esmapilgul välistavad teineteist: olla kasumis ja pakkuda häid ühendusi võimalikult paljudesse kohtadesse. Meie ülesanne on tõestada, et see on siiski võimalik. Aga kuidas?

Vaadake seda lisatud pilti, kosmosest pildistatud Euroopat öösel – kus on valgus (ja inimesed ja raha) ja kus pimedus… Kus on Eesti? Ühes üsna pimedas nurgas.

Tegelik nõudlus Tallinna ja erinevate Euroopa linnade vahel:

Näide: Tallinn – London

“õige” lennuk B737-800 (189 istekohta)

vajaminev täituvus 80%

reisijate arv sinna ja tagasi 302

kõrge turuosa saavutamiseks vähemalt 12x nädalas

See kõik eeldab reisijaid aastas 180 000…

Lufthansa pakub oma lendudel päevas 67 407 istekohta, Estonian Air 706…

Võrdlus söögikohtade näitel: see on nii, nagu Eestis oleks McDonalds, Burger King, KFC jt ülemaailmsed ketid ning Estonian Airil oleks paar hamburgeriputkat ja ta tahaks suurtega nii Eestis kui ka maailmas konkureerida.

Meie võimalus: olla hoopis nagu Tigu või Moon ehk siis pakkuda väga head kvaliteeti ja olla selle poolest tuntud…

Kolm laialt ringlevat müüti Eesti lennundusest (millel reaalse eluga palju pistmist ei ole):

1) Pane lennuk käima, kõik muu (raha ja reisijad) tulevad iseenesest…

Kuuel päeval nädalas Pariisi lennates kaotaksime 55,3 miljonit krooni aastas, kui ühe otsa pilet maksaks 1500 krooni ja lennuki täituvus oleks 60%; kui lennuki täituvus kasvaks 80% peale, kaotaks sama liin aastas 34,5 miljonit krooni.

2) Tallinna lennujaam on parim paik Euroopas mandritevahelisteks lennuühendusteks Aasiasse…

Ülitihe konkurents Euroopa ja Aasia vahelistel lendudel: eelkõige käiakse Finnairiga läbi Helsingi – võrk, mida on 30 aastat ehitatud. Lisaks: Aasia lendude täitmiseks oleks vaja lennata pikki Euroopa-siseseid lende minimaalselt 12x nädalas ning piisava nõudluse tekitamiseks on vajalikud kindlad strateegilised partnerid. Hinnanguliselt oleks Aasia ühenduste kahjum esimestel aastatel umbes 135 mln krooni aastas

3) Eesti on suurepärane koht Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel transiitlendude korraldamiseks…

Vaatame nüüd kaarti palun – Eestil on hea asukoht Skandinaavia ja Ida-Euroopa ühendamiseks, läänest itta saab mugavalt kaugele põhja lendamata.

Estonian Airi ette seati 2008. aastal majanduslanguse alguses järgmised eesmärgid – kaotada raha nii vähe kui võimalik, saada ise hakkama ning luua eeldused kasumi teenimiseks. Turuosa, sihtkohtade arv ei olnud seejuures eriti olulised.

Estonian Airi strateegia kolm vaala sellel perioodil: tihedad sagedused ja õiged partnerid; õige tehnika; kõrgetasemelise teeninduse arendamine.

Tihedate sageduste ja õigete partnerite koha pealt on hoitud puutumatuna olulisi ühendusi Skandinaavia suundadel ning seal, kus nõudlus on olnud ja jäänud stabiilseks. Uute partneritena tehakse koodijagamise koostööd KLM’i ja Brussels Airlines’iga.

Õige tehnika on kaks CRJ900 lennukit, mis lendavad Tallinnasse juba järgmise aasta jaanuaris.

Viimasest: selleaastase projekti “Uuenenud Estonian Air” saavutused:

‣ Tasuta suupisted ja joogid turistiklassi reisijatele

‣ Uued ilusad vormid

‣ Euroopa kultuuripealinna ametlik lennufirma

‣ Estonian Airi lähtevärav Tallinna Lennujaamas

‣ Atraktiivsem koduleht ja uued koostööpartnerid (majutus, autorent, reisikindlustus)

‣ Meelelahutus (videolaenutus) pardal

‣ Kontinentidevaheliste lendude piletid Estonian Airi kodulehelt

‣ Koodijagamine KLMiga liinil Tallinn-Amsterdam

‣ Estonian Air Facebookis, uus rakendus Lennusõbrad

‣ Koostöö bussifirmaga SEBE, et parandada ühendusi Tallinna Lennujaama ja teiste Eesti linnade vahel

‣ Atraktiivne lojaalsusprogramm EuroBonus

‣ Uuendused Boeingute salongides (töös)

‣ Internet (WiFi) pardal (töös)

Tehtud! Estonian Air teenis selle aasta kolmandas kvartalis 45 miljonit krooni kasumit ning oleks ilma tuhapilve kuludeta olnud 10 kuu seisuga kasumis!

Edaspidi muutub järjest olulisemaks aga kasumi kõrval lennuühenduste tihendamine Euroopa suunal. Selle eesmärgi nimel töö käib.

Mõned lahendused:

1) Põrkestrateegia: lendamiseks Euroopa olulistesse sihtkohtadesse tuleb Eesti turu nõudlus ühendada teiste väiksemate turgude nõudlusega.

2) Eesti – koht, kus toimub palju: mida rohkem siin toimub olulisi suurüritusi, seda suurem on nõudlus ja reaalne tung siia lennata. See oleks kindlasti efektiivsem viis turistide Eestisse meelitamiseks kui lihtsalt “anonüümselt” Eestit Euroopa linnade tänavatel reklaamida. Hea sündmus reklaamib ennast teatavasti ise.

Kõige tähtsam Eesti lennuühenduste tihendamiseks on aga koostöö kõigi huvigruppide vahel ning Estonian Air on siin hea meelega koostöö katalüsaatoriks. Tuleb unustada omavaheline konkureerimine ning töötada koos ühise eesmärgi nimel.

Frank Zappa alustas ja lõpetab: “One of my favorite philosophical tenets is that people will agree with you only if they already agree with you. You do not change people’s minds.”

Selginev sinine taevas

Sügise algus on kaasa toonud rohelise värvi hoogsa taandumise. Taevas Eesti kohal on sinine ning tuuled on löönud selle kevadega võrreldes selgemaks. Kui veel mõni aeg tagasi seisime silmitsi keerulise olukorraga, mil ootasime pikisilmi selgust omandisuhetes, uute lennukite ostutehingu lõpuleviimist jms, siis nüüd saame juba julgemalt tegutseda meie põhiülesannete – lennuühenduste arendamise ja eestlastele avaramate lennuvõimaluste pakkumise – kallal.

Regionaalne väikefirma

Estonian Air on regionaalne lennufirma, kelle sihtrühmaks on aega ja teenuse kvaliteeti hindav klient. Estonian Airi eesmärgiks on pakkuda kiireid ja mugavaid otseühendusi ning jätkulende koostöös tugevate rahvusvaheliste partnerlennufirmadega, nagu SAS, KLM jt.

Juba täna saab meie kodulehelt osta lennupiletid enam kui 180 sihtkohta Euroopas ning alles hiljuti lisandusid sellele nimekirjale ka mandritevahelised lennud mitmesse maailma suurlinnadesse.

Kesksel kohal kiired ja mugavad lennuühendused Eestisse ja Eestist välja

Meie esmaseks, lähiaastate eesmärgiks on pakkuda kiireid lennuühendusi kolmekümnesse Euroopa tähtsamasse ja suurima nõudlusega sihtkoha kaks korda päevas kas otse või ühe ümberistumisega, kusjuures viimase korral oleks ooteaeg kahe lennu vahel mitte üle 1,5 tunni.

Paralleelselt eelpool nimetud eesmärkidele töötab meie meeskond väga intensiivselt selle kallal, et klient saaks kõik reisi sujuvaks korraldamiseks vajalikud teenused meie kodulehelt (lisaks lennupiletitele autorent, hotell, reisikindlustus jms) ning et pardal veedetud aeg oleks meeldivalt sisustatud (filmide laenutamine pardal, pardamenüü uuendamine jms)

Iseloomult jonnakas ja pühendunud

Estonian Air positsioneerib end olema jonnakas, rahvuslik ja mitte suure lennufirma näotu vähendus. Me kuulume Eesti rahvale ja ei unusta hetkekski, et Eesti lendaja maksab meie palga.

Meie ettevõtte kõige suurem väärtus on meie oma töötajad, kes on pühendunud, poolfanaatilised ja oma tööd hästi tundvad spetsialistid.

Meie töötajate sihtpunkt on kliendi rahulolu. See sõnum ei räägi ainult nägusate vormidega kaasnevast välisest muudatusest, vaid osutab ka sellele, mille poole me püüdleme – vormi kannab suurepärane teenindaja. Me ei anna garantiisid selle kohta, et me oleme parimad, küll aga lubaduse, et me hoolime oma reisijast ja püüdleme parima poole. Me valmistame klienti ette lennukogemuseks, kus talle pakutakse viisakat teenindust ja reisi mugavamaks muutvaid tooteid.

Meil puudub illusioon rahvuslikkuse ületähtsustamisest – reisi planeerides lähtub klient nii täna kui homme eelkõige ikka hinnast ja mugavusest ning on kliendi enda otsustada, kuhu ta oma hierarhias kodumaisuse mõõtme paigutab.

Laienemine Leedu turule ei vähenda Eestile suunatud fookust

Sel aastal teatas Estonian Air sisenemisest Leedu turule ja esimese otselennuliini avamisest Vilniusest. See oli meie jaoks ajaloolise ja märgilise tähendusega samm, mis ei vähenda Eesti turule suunatud fookust. Leedu lennuturul tegutsemine toetab meie jaoks nii vajalikku kasumlikult toimivate lennumahtude suurendamist, mis on absoluutseks eelduseks kasvamiseks ka kohalikul turul.

Lõpetuseks, pelgalt konkurentide järgi oma firma strateegia kujundamine on ohtlik tee, hinnasõja ning dumpinguga kaasaminek võib saada hukatuslikuks. Samuti ei käi lennundus kokku agressiivse ja bravuurse meelega. Klientidele antud lubadusi tuleb täita, sest nad ei andesta endaga katsetamist ega manipuleerimist. Fookust tuleb hoida meie kohalikust turust lähtuvatel eesmärkidel ja strateegial ning meie klientide paremal teenindamisel. Väikesel turul saab lennufirma arengut kujundada vaid laia koostööpartnerite ühisjõuna. Võimalused selleks on täna loodud.

Andrus Aljas
AS Estonian Air juhatuse esimees

Eesti vs Mosambiik!?

Globaalse konkurentsivõime raporti kohaselt on Eesti konkurentsivõime nõrgimaks lüliks lennuühendused, millega asume 139 riigi arvestuses 125. kohal, vahendas mõni aeg tagasi raporti tulemusi Arengufond. Loomulikult meeldiks meile näha Eestit tunduvalt kõrgemal positsioonil, aga kuidas?

Lähtudes raportis toodud pingerea arvestusmetoodikast saaksime rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis oluliselt tõusta ainult siis, kui avaksime Tallinnast hulga mandritevahelisi lende.

Sellise huvitava ja päris ühemõttelise järelduse võib teha siis, kui uurida põhjalikumalt selle edetabeli „lennuühenduste kvaliteedi“ näitajat, millel pole ühest või teisest riigist algavate lennuühenduste arvu ja tihedusega mitte mingisugust pistmist. Tegemist on kvantitatiivse näitajaga, mis iseloomustab riigis tegutsevate kõigi lennufirmade poolt ühes nädalas pakutavate istmekilomeetrite (available seat kilometers) absoluutsuurust. Ehk, mida kaugemal on sihtkohad ning mida suuremate lennukitega neid teenindatakse, seda suurem on istmekilomeetrite arv ja kõrgem koht pingereas.

Kui nüüd konkreetsemalt võrrelda näiteks Eesti ja Mosambiigi (riik Aafrika lõunaosas India ookeani rannikul) lennuühendusi siis hetkeseisuga:

1. Eesti – 33 otseühendust Tallinna lennujaamast ja 1,34 mln elanikku
2. Mosambiik – 18 otseühendust pealinna Maputo lennujaamast ja ca 23 mln elanikku

Mille alusel peaksime siin võrdlema lennuühenduste kvaliteeti? Kuid ometi on Mosambiik meist selles „edetabelis“ 13 kohta eespool – Mosambiik siis 112. ja Eesti 125.kohal. Milles on küsimus?

Vastus peegeldub selle edetabeli arvestusmetoodikas, mis ei keskendu mitte kvaliteedile vaid pigem ühe või teise riigi lennunduse omapärale. Näiteks on Mosambiigist võimalik lennata kolm korda nädalas Lissaboni. Ajaloolist tausta arvestades (Mosambiik oli väga pikka aega Portugali koloonia) on lennuühendus kahe riigi vahel igati loogiline ja vältimatu. Portugali lennufirma TAP lendab Lissaboni ja Maputo vahel (vahemaa on 8375 kilomeetrit) lennukiga Airbus 330-200, kus on ca 253 istekohta. Nii saame selle liini istmekilomeetrite arvuks 2 118 875. Selleks, et saada Tallinnast kokku võrreldav aukartustäratav istmekilomeetrite arv, peaks me turule pakkuma näiteks 18!!! Tallinn-Moskva liiniga sarnast sihtkohta (arvestus on tehtud meie uute CRJ900NG lennukite baasilt, kus on 88 kohta).

Milline on järeldus? Ainuke asi, mis aitaks meil selles edetabelis lennunduse vaatevinklist oluliselt tõusta, oleks avada Tallinnast arvukalt mandritevahelisi lende väga suurte lennukitega, näiteks Airbus A380… See oleks kahtlemata ambitsioon, millist maailm ei ole veel näinud, aga never say never… Muus osas võib aga uute sihtkohtade avamine Euroopasse (mida muuseas Estonian Air ka teha plaanib) aidata meid järgmisel aastal 125-ndalt kohalt nii umbes 122-ks – ehk siis täpselt Sloveenia taha.