Brüssel vol 4: Tavaline gooti kirik

Nii nagu Tallinn pole Eesti, nii pole ka Brüssel Belgia. Mõnusa rongisõidu 

kaugusele (tegelikult on Belgia raudtee väga mugav ja usaldusväärne, lisaks suhteliselt odav – eriti nädalavahetusel, kui  piletid on poole hinnaga ja 65+ saavad edasi-tagasi pileti Belgia piires 5 euro eest) jäävad Antwerpen ja Gent,  Brügge ja Leuwen, lisaks rannik… Igaüks omamoodi, kõik parajasti nii väikesed, et ühe päevaga jõuab igast neist pildi saada. Kolm esimest on mingil ajal järgemööda olnud Lääne-Euroopa suurimad tööstuskeskused ja ühed suuremad linnad, jäädes maha vaid Pariisist-Londonist. Kunagisest suurajast on järel linnasüdamed, kirikud, kindlused. Kel see linnaring läbi on sõidetud-vaadatud, reageerib siinsete fantastiliste kivipitsiliste gooti kaunitaride peale ehk samamoodi kui tuttav, kellelt järjekordse kiriku kohta pärisin – ah, mingi tavaline gooti kirik.

 Brüsseli raekoja plats on võimas ja kaunis ainult niikaua, kui Antwerpen nägemata. Linn on Belgia moepealinn, kuhu uued kollektsioonid jõuavad enne kui Brüsselisse. Pealegi on siin palju lahedam šopata. Kui Brüsseli peamisel poetänaval (Nieuwstraat / rue Neuve) on laupäeviti (pühapäeval on ärid kinni, et inimesed oma hinge eest hoolt kannaksid) rahvast tihedalt kui laulupeol, siis siin mitte. Antwerpeni Meir (raudteejaamast välja ja otse edasi) on kolm korda laiem, selle ääres seisvad poed pealinna omade kõrval aga lausa paleed. Raudteejaamgi on neil on vana ja ilus: http://www.youtube.com/watch?v=0UE3CNu_rtY.

Gentis võiks sööma minna vanasse lihaturu hoonesse. Se al tegutseb flaami toidu keskus ja restoran, mille menüüs kohalikud klassikud. Laetalade küljes aga ripuvad ja kuivavad Genti ehk Ganda singid – Parma kohalik variant, mida maksab parematest toidupoodidest koju kaasa ostmiseks otsida.

Brügge kohta räägitakse, kuidas Ameerika turistid olla seal õhtu lähenedes hakanud uurima, millal see muuseum kinni pannakse… Klassikaline viis linna vaadata on paadiga mööda kanaleid sõites, kuid selleks peab olema aega ja kannatust. Sama hästi võib selle tiiru teha jalgsi mööda kaldapealseid. Eelmise aasta kõige maitsvamad rannakarbid sõin igatahes Brügges. Koha nime kahjuks ei mäleta, aga raudteejaamast läbi nunnakloostri ja üle ühe väiksema kanali vanalinna, esimese suurema tänava ääres vasakut kätt esimene söögikoht.

Leuwenis, vanas ülikoolilinnas, on ilmselt Euroopa kõige kaunistatum raekoda ja selle taga väljakumõõtu tänav, mis soojal ajal pööraselt suureks tänavakohvikuks muutub.

Spa jääb juba veidi kaugemale, Ardennidesse, nii et seal käimiseks tuleb arvestada kas ööbimise või väga pika päevaga. Armas väike linn on Hercule Poirot’ ja tänapäevase kuurortikultuuri sünnikoht. Kõige vanem ja kuulsam tervisevee kaev kannab tuntuima patsiendi järgi Peeter Suure nime; linna kasiino peab end  Euroopa vanimaks. Vana ja stiilne spaahoone on küll uksed kinni pannud, aga Radissoni hotelli taga mäe otsas on uus veekeskus. Sinna tasub minna peamiselt selleks, et saaks rääkida: käisin Spas spaas… Eesti paremate spaadega koht võistelda ei suuda.

Selle kõige peale kulub tubli nädala jagu aega ja hotellides on teadagi hotellihinnad. Õnneks on nii, et kui maailmas kehtib nn 6 degrees of separation e kuue vahelüli reegel – väidetavalt õnnestub suvalisel inimesel jõuda suvalise teise inimeseni Maal maksimaalselt kuue vahendaja abil, siis Eesti puhul ei ole enamasti vaja isegi mitte ühte vahemeest. Brüsselis elab paar tuhat eestlast, tuleb lihtsalt sõber-tuttav-sugulane-koolikaaslane jälle üles otsida ja pakkuda end kodumaalt heeringat, musta leiba ja kohukesi tooma.

Estonian Air võitis Schipholi täpseima lendaja tiitli

Schipholis eile peetud iga-aastasel lennunduseala auhindade (Schiphol Aviation Awards) jagamise tseremoonial omistati Estonian Airile möödunud aasta Euroopa täpseima lennufirma tiitel. Kontinentidevahelises kategoorias tunnistati parimaks lennufirma Royal Jordanian.
Keskkonna säästmise ja saaste alandamise preemia sai lennufirma KLM. Lennu kaubaveo preemia läks Schipholi tollile kaubakäitlemise optimeerimise ja tõhustamise eest projekti Smart Gate Schiphol Cargo raames.
Aasta 2009 reisilennufirma preemia läks lennufirmale Delta Air Lines.

http://translate.google.com/translate?js=y&prev=_t&hl=en&ie=UTF-8&layout=1&eotf=1&u=http%3A%2F%2Furl4.eu%2F1zU78&sl=nl&tl=en

Parima vormi konkurss

Estonian Air kutsub Eesti moekunstnikke ja rõivatootjaid uuendama meie cabin crew vormiriietust.

Uued vormiriided peavad sobima kokku Estonian Airi lennukite sise- ja väliskujundusega, kus domineerib sinine värv. Võistlustööd peavad sisaldama rahvuslikke elemente ning nende tootmisel ja disainimisel tuleb lähtuda rohelisest maailmavaatest.

Kujundus- ja tootmisvõistluse olulised kuupäevad: 

-  e-kiri konkursil osalemise sooviga tuleks hiljemalt 31.03.2010 saata aadressile  marketing@estonian-air.ee;

- võistlustööde eskiiside esitamise tähtaeg on ajavahemikus 01.-14.04.2010;

- võitjate väljakuulutamine koos võistlustööde tutvustamisega toimub mais.

Ootame põnevusega kavandeid!

Kuldmuna ja Pronksmuna!

Reedel jagati reklaamiauhindu viies suures valdkonnas: aasta agentuur, parim klient, reklaam, digitaalne reklaam ja disain. Kõik tulemused on näha siin.

Velveti tehtud Estonian Airi kampaanialeht, millega kutsusime välisturgude külalisi Eestisse laulu- ja tantsupidu nautima, sai digitaalse reklaami valdkonnas kampaanialehe kategoorias Kuldmuna ning sünnipäevakampaania (teostaja Division Interactive) sai kampaania kategoorias Pronksmuna. Palju õnne ja muidugi suured tänud meie SUUREPÄRASTELE koostööpartneritele, tänu kellele kõik see ilu on sündinud!

Brüssel vol 3: Kirik ja kõrts

Brüsselis on kaks võimsat kuplit. Kohtupalee, Palais de Justice, on kohe vanalinna ja kuningalossi kõrval ja sinna satub enam-vähem iga turist.

Teine ja suurem aga jääb kesklinnast veidi lääne poole, Koekelbergi (2. ja 6. liini metroojaam Simonis). See on Brüsseli basiilika, Basilique du Sacré-Cœur de Bruxelles, kiriku kodulehe (www.basilique.be) andmetel suuruselt viies kirik maailmas. Vähe sellest, suurim ja väidetavalt ka üks silmapaistvamaid art deco ehitisi maailmas, kuna projekt pärjati Pariisi maailmanäitusel auhinnaga.

Kuna basiilika on nii üüratult suur, elavad selle katuse all ka kaks muuseumi, teatrisaal ja konverentsikeskus ja näituseruumid ja raadiojaam ja… Kupli all on vaateplatvorm, millelt paistab kogu linn ja rohkemgi. Viimati oli kirikus väljas Rembrandti ülevaatenäitus. Originaaltööde asemel näidati küll reprosid, aga nii heal tasemel, et projekti vedava Rembrandti-uurija sõnul ei jää need originaalidele alla. Kõigi originaalide nägemiseks aga tuleks maakerale tiir peale teha, sest need on laiali rohkem kui sajas muuseumis ja erakogus. Näitus sai kahjuks küll 7. märtsil otsa, aga kindlasti ei jää see viimaseks. Päev varem algas läheduses tsirkusefestival, mis kestab pea märtsi lõpuni.

Ja veel on seal midagi, millest ma õigupoolest kirjutada tahtsingi – varieteerestoran. Kiriku keldris! Eesti külas oli kõrts ikka kiriku kõrval, siin on ta kirikule lausa naha vahele pugenud. Programmis (www.adriennelebasilic.be) on jazz ja šansoonid, Brasiilia karneval ja kabaree. Nädalavahetusel käib show ka lõuna ajal, muidu õhtuti. Köök on väga korralik (siin käivad söömas kohalikud) ja hinnad veidi sõbralikumad kui kesklinnas; teenindusel aga hoiab silma peal matroon, kes isiklikult stammkundesid vastu võtab ja ära saadab.

Brüssel vol 2: kontrastid

Esimesel mõne aasta tagusel käigul ei jätnud Brüssel eriti mingit muljet. Oli suvi, 30 kraadi ringis palav ja paar paar päeva turistina panid pigem õlgu kehitama. Järgmine reis tõi siia keset talve, mis Eestist tulles pigem kevad tundus. Seekord oli  linn hoopis mõnusam, kuidagi … londonlik. Avastasin, et ka siin on palju erineva näo ja meeleoluga kante. Piccadillit küll mitte (Euroopa Komisjoni üüratu maja sobiks tegumoe ja asukoha poolest päris hästi reklaampinnaks), aga Soho asemel armsalt boheemlik Sablon oma antiigi- ja kunstiäride ja kohvikutega, City asemel Eurokvartal, Kensingtoni asemel väikekodanlik Woluwe ja Bayswateri asemel Ambiorix’ pargi ümbruse majaread.

Raekoja plats, kohtupalee ja kuningaloss üle vaadatud, võikski minna lihtsalt linna peale kolama, kaart näpus. Eriti oluline on kaart neile, kelle suunataju ei ole suurem asi. Probleem selles, et tänavad on siin harva üksteisega korralikult risti, ikka imeliku terav- või nürinurga all, ja pahatihti läheb ristmikult nelja tänava asemel hoopis kolm või viis. Õnneks on inimesed abivalmid eksinut aitama ja ka söögikohti on tihedalt. 

Kui juba Brüsselis, siis tuleb heita pilk paigale, kust Euroopat juhitakse. Rue de la Loi tänava alguses, Schumani metroojaama kohal seisavad kahel pool teed ELi nõukogu ja komisjon. Nende vahel kahe sõidusuuna vahelisel alal on piketeerijate ja demonstrantide lemmikpaik: vähe on päevi, kui  seal tühjus valitseb. Veidi eemal, teisel pool Leopoldi parki laiutab parlament. Selle kandi söögikohad on kallid isegi raekoja platsi ümbruse turistilõksudega võrreldes, sest klientideks on ametnike armee, kelle kohta nägin hiljuti väljendit l’immigration de luxe.

Eurokvartali ümber  aga on tänavate kaupa eelmisel sajandivahetusel ehitatud Brüsselile nii iseloomulikku juugendit (siin tuntud kui art nouveau): kitsad, 3–5 korrusega majad külg külje vastas, uhkematel ees väike aiake; kindlasti on majal valumetallist rõdu- ja aknapiirded ning vitraažiga kaunistatud välisuks, sageli ka aknad. Tihti on fassaadil kirjas ka arhitekti nimi – oli aeg, kui arhitektid julgesid seda teha. Nende vanade iluduste vahele on justkui võrdluseks või hoiatuseks ehitatud uusi maju, paljud lausa jahmatamapanevalt inetud.

Brüssel vol 1: kevad pole kaugel

See lugu alustab meie uut sihtkohalugude sarja, kus mõnes Estonian Airi sihtkohas elavad eestlased kirjutavad kohalikust elust ja jagavad häid soovitusi. Meie Brüsseli kirjasaatja on Eeva Hansen, kes elab ja töötab Brüsselis.

Brüsselis on kevad, vähemalt eestlase mõõdupuu järgi. Sooja on 10 kraadi ümber, krookused ja nartsissid õitsevad ja Juubelipark Eurokvartali kõrval oli pühapäeval täis lühikestes pükstes skaute. Ärevil rohelisi papagoisid ka; nemad sätivad end vist pesitsema. Siinsetes parkides on palju vanu ja augulisi puid, mille tüveõõnsustes nad elavad. Praegu on neid lihtne märgata, sest puud on alles paljad ja papagoid väga häälekad, kajaka moodi kriiskava häälega.

Need rohelised kisakõrid ei ole, kui Vikipeediat (http://en.wikipedia.org/wiki/Rose-ringed_Parakeet) uskuda, Euroopas kaugeltki haruldased. Lisaks Brüsseli umbes 5000 (!) paarile elab neid tuhandete kaupa ka Amsterdamis, Pariisis, Londonis ja Barcelonas (see oleks nagu Estonian Airi lennuplaanist maha kirjutatud), aga ka Hamburgis, Kölnis  ning mitmel pool mujal Saksamaal. Tundub, et tuvidele ja varestele-hakkidele on Euroopa linnaruumi osas kõva konkurent tekkinud.

Juubelipargis on vaadata muudki kui papagoisid ja inimesi. Imposantse näitustehalli ühes pooles asub  ajaloomuuseum, kus väljas ka valik sõjalennukeid. Kompleksi teises tiivas aga on Autoworld – suur ja sümpaatne automuuseum, kus näha terve maailma, sh Belgia autotööstuse ajalugu tõldadest alates. Lausa hämmastav, kui kaua autod tõllale iseloomuliku sümmeetrilise, st eest ja tagant üsna ühesuguse  kuju säilitasid. Püsinäitusele lisaks pakub muuseum aeg-ajalt põnevaid eriteemasid, viimati Bugatti 100.

Vanu ja ilusaid autosid näeb aga ka linna peal. Täiesti uue moega 1960. aastate Volvo Amazon, Citroën või Renault on tänaval üsna  tavaline pilt. Ilmselt sobib ka neile siinne soe ja pehme, kuigi natuke niiske ilm.

Schumani metroojaama trepil Euroopa komisjoni hiigelmaja kõrval aga mängis vana mees täna viiulil seda lugu, et ”…ja ütle, mis elul on viga!”