Estonian Air | Lennukad mõtted

Tea Suurkivi: reisijate varjatud tugiisik

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Estonian Air inimesed, Lennundus, Martin

Igas lennujaamas töötavad inimesed, kes lahendavad ootamatuid olukordi. Estonian Airi peakontoris pakub tuge lennujaamade teeninduse juht Tea Suurkivi. Tema on see, kes peab tegutsema, kui lennukid hilinevad lumesaju tõttu, kui kuskil lennujaamas on streik. Reisijad tahavad saada punktist A punkti B. „Peame kähku otsustama ja haldama operatiivinfot. Mis saab edasi: milline lennuk, kuhu, millal, mis juhtus, kuidas olukord lahendada jne?” kirjeldab ta oma tööd. Pangandust õppinud Suurkivi ei tea kunagi, mida päev toob. „Ükski päev ei ole eelmisega sarnane ja see on huvitav ning karastav,” ütleb kolmandat aastat lennunduses töötav naine. „Tihti tuleb tegelda mitme asjaga korraga. Kogu aeg peab olema valmis varuplaan ja varuplaani varuplaan.” Kuna töö kestab varahommikust hilisõhtuni, on see jaotatud nelja inimese vahel, kellest igaühel on täiendav vastutusala, sest enamik päevi on õnneks siiski rahulikud ja lennukid lendavad graafiku järgi.

Ühe osa päevast võtab suhtlemine koostööpartneritega, kes tegelevad Estonian Airi lendudele registreerimise, toitlustuse, pagasi ja kõige muuga, mis seotud lendamise ja lennujaamaga. Tegeleda tuleb manuaalide, protseduuride, klienditeeninduse, lennukite ja reisijate turvalisusega. Koostöös lennujaamadega tuleb lahendada kliendi mured, kui lennuk hilineb. Peab hoolitsema, et inimesed saaksid süüa, et kadunud pagas üles leitaks. On muidki kliendi seisukohast olulisi küsimusi, mis tuleb lahendada. „Oleme justkui varjatud tugi,” iseloomustab Suurkivi oma tööd. „Reisijad on erinevad,” ütleb ta. „Inimesed suhtuvad reisitõrgetesse erinevalt, mõni on väga nõudlik, teine pisut leplikum.” Kui kliendid väljendavad rahulolematust või soovivad lennukompaniid kiita, jõuab seegi info teenusepakkujatelt Suurkivini. „Klientide tagasiside on meile väga oluline, sest nii saame tagada teenuse kvaliteedi,” julgustab ta inimesi teada andma nii heast kui ka halvast.

Artikkel ilmus pardaajakirja In Time Oktoober / November 2013 numbris

Lennule registreerumine muutus veelgi mugavamaks

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on E-teema, Martin

Estonian Air liigub pidevalt selles suunas, et oma teenusid veelgi mugavamaks ja kliendisõbralikumaks muuta. Sellest lähtuvalt pakume alates suve lõpust uut teenust lennule registreerimisel: automaatset check-ini.

Teenus võimaldab kliendil mugavalt endale pardakaart saada, sest protsessi käigus saadetakse kliendi mobiiltelefonile lennule registreerimise kinnitus ja link pardakaardile. Automaatse check-ini korral saadetakse reisija mobiiltelefonile lennule registreerimise kinnitus ja link pardakaardile lennule eelneva päeva õhtul kell 19.00, kui lend väljub järgmisel päeval 00.01-18.59, või hommikul kell 8.00, kui lend väljub 19.00-23.59.

Automaatse check-ini tellimiseks tuleb pileti ostmise käigus sisestada reisija mobiiltelefoni number. Kui see jäi tegemata, siis on võimalik number lisada hiljem Estonian Air kodulehelt “Minu ostude” alt oma resijainfoga sisse logides.

Automaatset check-ini saab tellida lendudele, mis algavad:

  • Amsterdamist
  • Brüsselist
  • Kopenhaagenist
  • Tallinnast
  • Vilniusest
  • Oslost
  • Pariisist
  • Trondheimist
  • Stockholmist
  • Nizzast

Automaatse check-ini võimalus puudub nendes lennujaamades, kus iseteeninduslik check-in pole veel võimalik (Moskva, Kiiev ja Peterburi).

Automaatse check-ini kasutamiseks on vajalik mobiiltelefon, mis võimaldab internetiühenduse (internetiühendusest meie sihtjaamades) ja pardakaardi loetava triipkoodi esitamise. Kui see võimalus puudub, siis saab olenemata piletitüübist pardakaardi tasuta välja trükkida lennujaama check-in automaadist või küsida seda pagasi äraandmislauast või check-in lauast.

Detailsemalt saab lugeda automaatsest check-in teenusest Estonian Air kodulehelt.


Lennul viibimise kinnitus

Seoses automaatse check-in teenusega alustamise ka lennul viibimise kinnituse pakkumisega. Tegemist on tasuta teenusega, kus kõik meie pardal lennanud reisijad saavad endale tellida automaatse kinnituskirja lennul viibimise kohta. Sageli on vaja reisidokumente aruandluse jaoks, kuid  automaatne check-in pardakaarti peale lendu enam ei väljasta.  Lisaks on vahel läinud meelest Eurobonus punkte lennu eest koguda. Antud teenus võimaldab lihtsalt enda lennul viibimist tõendada. Tuleb vaid enda nimi, pileti number ning email sisestada ning kinnitusfail tulebki .pdf kujul teie postkasti. Kinnitust saab luua kuni 12 kuud peale lennul viibimist.

Lennul viibimise kinnitusest.

Interneti kättesaadavus meie sihtjaamades

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on E-teema, Martin

Tihti tunneme reisides vajadust interneti järele. Samas pole alati selge, et kuidas sihtjaamas internetiga lood on. Seepärast toome alljärgnevalt välja interneti kättesaadavuse meie sihtjaamades.

Kui Estonian Air klientidel on kogemusi või näpunäiteid meie sihtjaamades interneti kasutamisega, siis ootame lahkesti teie infot antud artikli kommentaariumis.

2015. aastal ümber maailma päikeselennukiga

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

6. juulil maandus New Yorgis John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas päikeselennuk HB-SIA, tuntud kui Solar Impulse. 3. mail San Francisco lähedalt alanud mandriülene lend oli ettevalmistus ümbermaailmareisiks. Kulus kümme aastat, et lennuk valmis ehitada ja see läks maksma ligi 88 miljonit eurot. Enne Ameerika rannikult rannikule sõitu, kus läbiti San Francisco, Phoenix, Dallas, St Louis, Cincinnati ja Washington, tehti katselend Šveitsis ja pikem reis Hispaaniast Marokosse 2012. aastal.

Enamik 12 000 päikesepatarei elemendist on kinnitatud lennuki ülipikkadele tiibadele, mille siruulatus on niisama lai kui jumbo jetil. Lennuk kaalub umbes sama palju kui väike auto ja tõuseb üheksa kilomeetri kõrgusele, kusjuures selle võimsust võib võrrelda rolleri omaga. Maandudes Washingtoni Dulles’i rahvusvahelises lennujaamas pärast südaööd, valgustasid lennuki tiibu 16 LED-lampi, mis tarbivad vähem energiat kui kaks 100-vatist pirni. Solar Impulse on esimene päikeseenergial töötav lennuk, mis lendab nii päeval kui ka öösel ega kasuta mingit kütust. Päeval kogub ja salvestab lennuk päikeseenergiat, et toita nelja elektrimootorit ja laadida akusid. Reisil juhtus ainult üks väike viperus, kui tiivakangast rebenes tükike, mistõttu loobuti New Yorgi Vabadussambast üle lendamast. Muidu toimis Solar Impulse suurepäraselt.

Lennuki loojate sõnul pole nende eesmärk lendamisega seotud. Nad peavad end pigem rohelisteks teerajajateks, kes propageerivad kergemaid materjale, päikesepatareisid jmt. Nad tahavad, et planeedi päästmine tekitaks inimestes huvi. „See on uute mõtteviiside uurimisretk,” ütles üks pilootidest Bertrand Piccard. Tema jaoks on kõige tähtsam uus tehnoloogia. „Pärast planeedi vallutamist peab 21. sajandil parandama elukvaliteeti,” lausus Piccard. „Kui valmistate päikeseenergial sõitva jalgratta, ei huvita see kedagi. Kui teete päikeselennuki, huvitab see kõiki, iga inimene tahab seda näha.” Kuigi lennukit reklaamitakse päikesepatareidega õhusõidukina, tuleks tähelepanu pöörata sellele, kui vähe energiat on vaja selle toimimiseks, lisas teine piloot André Borschberg. „Saaksime kokku hoida palju rohkem energiat kui praegu.” Lennukit ootab ees suurem seiklus: ümbermaailmalend on planeeritud 2015. aastaks. Lennukit täiustatakse mitmete tehnoloogiliste uuendustega, kavas on ehitada ka suurem kokpit, kus piloodil on ruumi pikali heita ja tukkuda.

Esimene päikeselennuk tõusis õhku 1974. aastal Esimest korda tõusis päikeseenergial töötav lennuk – kaugjuhitav 12 kilogrammi kaaluv Sunrise I – õhku katapuldi abil 4. novembril 1974. Maailma esimene ametlik päikese jõul lend inimest mahutava lennukiga toimus 29. aprillil 1979. Mauro Solar Riser’i ehitas Larry Mauro ja see põhines biplaanil UFM Easy Riser. Õhusõiduk kasutas päikesepatareid, mis andis voolu 350 vatti, 30 volti. See laadis helikopteriakut Hughes 500, mis andis toidet elektrimootorile. Alates sellest ajast on ehitatud palju päikeselennukeid, nagu Pathfinder, Gossamer Penguin, Solar Challenger Centurion jt, et püstitada kõrgusrekordeid ning läbida pikemaid vahemaid. Enamasti on need ehitatud arendamaks tehnoloogiaid, mis võimaldavad õhusõidukit kasutada pikka aega suurel kõrgusel satelliidina uurimistööks ja sideplatvormiks.

Allikas: pardaajakiri InTime august/september 2013
Foto: Solar Impulse

 

 

Lennule registreerimise muutustest

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on E-teema


Estonian Air tuletab oma reisijatele meelde, et alates 1. augustist 2013 saavad Eco- ja Light-piletiga reisijad tasuta lennule registreeruda Estonian Air kodulehel või lennujaama check-in’i automaadis.

Lennujaama check-in’i lauas maksab Eco- ja Light-piletiga reisijale lennule registreerimine 10 eurot. Lennule registreerimise tasu ei kehti Flex ja Business piletiga reisijatele, SAS EuroBonus hõbe- ja kuldkaardiomanikele olenemata piletist, reisijatele, kelle lend on tühistatud ja asendatud teise lennuga, grupitellimusega reisijatele ja erivajadustega reisijatele (üksi reisivad alaealised, nägemis- või kuulmishäiretega, lisatooli jne vajavad reisijad), kes saavad endiselt check-in’i lauas tasuta registreeruda. Loe lähemalt check-in tasust.

Estonian Airi kodulehel saab check-in’i teha 22 tundi enne plaanipärast väljumist lendudele, mis algavad:

  • Amsterdamist
  • Brüsselist
  • Kopenhaagenist
  • Tallinnast
  • Vilniusest
  • Oslost
  • Pariisist
  • Trondheimist
  • Stockholmist
  • Nizzast

Check-in’i tasu ei kehti nendes lennujaamades, kus iseteenindus pole hetkel veel võimalik (Moskva, Kiievi ja Peterburi lennujaamas). Transiitreisijad, kes alustavad oma reisi teiste lennufirmade opereeritavatel lendudel ja jätkavad oma reisi samal päeval Estonian Airi teenindataval lennul, saavad lennule registreeruda tasuta lennujaama transiit check-in lauas, transiitkeskuses või väravas.

Reisijad, kellel on check-in Estonian Airi kodulehel tehtud, kuid puudub võimalus pardakaardi trükkimiseks, saavad pardakaardi tasuta välja trükkida lennujaama check-in’i automaadist, küsida seda pagasi äraandmislauast või check-in’i lauast. Trükitud pardakaarti ei ole vaja, kui reisijal on telefon, kus pardakaardi triipkood on loetav.

Internetis ja check-in automaadis saab end lennule registreerida nii käsi- kui ka äraantava pagasiga reisija. Äraantav pagas tuleb viia lennujaamas pagasi äraandmislauda väljalennu päeval.

Augustikuu esimestel päevadel on lennujaamas Estonian Airi esindaja, kes reisijaid check-in’i automaadi kasutamisel juhendab.

Lisaks võtab Estonian Air peatselt kasutusele automaatse lennule registreerumise, mida on võimalik tellida Estonian Airi kodulehelt või reisibüroost.  Automaatseks lennule registreerumiseks on vaja piletit ostes sisestada reisija kontaktandmed: e-posti aadress ja mobiiltelefoninumber. Sõltuvalt väljalennu ajast saadetakse reisijale 14-24 tundi enne lendu pardakaardi link. Reisijal pole muud muret kui pardakaart välja trükkida ja õigeks ajaks lennujaama minna.


Miks on check-in vajalik?

Check-in’i käigus kontrollitakse lennupileti kehtivust, jätkulennu broneeringuid, reisidokumente ja viisat.

Pileti registreerimisel kinnitatakse reisijale istekoha number. Samas registreeritakse reisijat puudutav eriinfo, näiteks vaegnägija, alaealine või erimenüü tellinud reisija jm.

Andmebaasidesse kantakse reisija pagasi andmed: kaal, kogus, pagasi eripära (näiteks ratastool, suusad, elusloom jms). Reisijate arvu, pagasi, posti ja kauba laadimisel järgitakse väga täpselt etteantud juhiseid, et lennuki kaal vastaks maksimaalsele lubatud stardimassile ja lennuk oleks õigesti ja turvaliselt balansseeritud.

Suured mehed ja väikesed lennukid

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

Lendamine on inimesi aegade algusest paelunud. Kui suure lennuki piloodiks ei saa, võib lennutada väiksemaid masinaid. Kõige algelisema mudellennuki oskab paberitükist tõenäoliselt igaüks meist voltida ja sellega liuglemist harjutada.

Lennumudelism
Lennumudelism ongi lihtsalt öeldes väikeste lennukite ehitamine ja nendega lendamine. Noored õpivad ise lennukimudeleid ehitama, alguses liimitakse kokku balsapuust õhusõidukeid, hiljem õpitakse ehitama tõetruid lennukikoopiaid. Keila lennumudelismi klubi juhataja Aado Salumäe defineerib mudellennundust kui meeste mängu vabas looduses. „Oleme omavahel arutanud, miks inimesest saab mudellendur. See on imelik nähtus tõesti,” mõtiskleb Salumäe, kelle sõnul on tegemist tehnilise loometegevusega. Mudellennu ühenduse juhatuse esimees Priit Leomar, kes juhendab huvikeskuses Kullo lennumudelismi ringi, ütleb, et vanemad toovad lapsed lennumudelismiga tegelema sellepärast, et nad midagi õpiksid. „Alustame tehnika vastu huvi äratamisest ja lihtsamatest tegevustest nagu koristamine, tööriistade käsitsemine jne,” selgitab Leomar aktiivse lennumudelismihuvilise kasvatamist. On noori, kes peavad ala põnevaks ja tulevad ise kohale. 1968. aastast lennumudelismiga tegelev Edvin Penart peab oluliseks, et lennukimudeleid kokku pannes õpivad noored inseneriteaduse põhialuseid ja õpivad ise midagi tegema. „Koos ehitame lennukeid, treime trummile uued pulgad, tutvume autode ehitusega,” räägib mees, kelle sõnul ei piirdu huviharidus vaid lennukite ehitamisega. Lennumudelismi ringis saab kiiresti selgeks, kas noorel on tehnilist taipu või mitte,” märgib Penart. Igaühele leitakse jõukohast ja huvipakkuvat tegevust. 42 aastat Keilas mudellennuklubi juhtinud Salumäe tõdeb, et pealekasvavaid entusiaste on siiski vähe.

Ehitajad ja võistlejad
Sageli on nii, et ühtedele meeldib lennukeid ehitada ja teistele võistelda. Tõsisemad harrastajad käivad võistlemas. „Mudellennundus on tore ala, kus 14-aastane ja 70-aastane sportlane võistlevad samas klassis ning mõlemal on võrdne võimalus võita,” sõnab Penart. Vanematel lenduritel on küll suuremad kogemused, kuid noorematel teravam nägemine. Maailmameistrivõislustel on sageli võistlejate vanusevahe kümneid aastaid, aga tulemust see ei mõjuta. Eestis on litsenseeritud mudellendureid umbes 250, kellest aktiivselt võistlemas käib 30-40 sportlast. Salumäe meenutab, et mullu osales ta 15 võistlusel ja see oli tema 62. mudellennuspordi hooaeg. „Alustasin 12-aastasena ja 16-aastaselt hakkasin Võrus ringi juhatajama,” meenutab ta. Mõned korrad on ta võitnud ka Soome karika. Salumäe sõnul arenevad lennukimudelid väga kiiresti. „Mulluse lennukiga enam edu ei saavuta, lennumudelism areneb niisama kiiresti kui nutitelefonid,” võrdleb ta. Seetõttu alustavad profid iga hooaega uue mudeliga. „Raskuskeskmed, esitiivakesed ning kogu seadistus on nagu vormelis,” selgitab Salumäe, miks peab lennukit hästi seadistama. Tema ise on ehitanud 30 ohjadega juhitavat lennukit, millest vaid kaks lendasid tõeliselt hästi. „Usinasti on vaja ka harjutamas käia,” lisab mees, kes on pilotaaži harjutanud Nõukogude Liidu treeninglaagris. „Mina tegin 150 lendu, aga Ameerika tipud tegid 1000,” meenutab ta. „Mõned profid kolisid Kõrgõzstani (tollane Kirgiisia) elama, et lennukeid aasta läbi lennutada.” Leomari sõnul võib kõrvalseisjale võistlustel toimuv arusaamatuks jääda. „Tundub, et mudel on kontrolli alt väljas, kuid tegelikult sooritatakse ülitäpseid manöövreid,” toob ta näite. Vabalennul lastakse lennuk käest, mis siis kolm kilomeetrit eemal maandub. Eestis toodab väga kvaliteetseid mudellennukeid OÜ Tragi. Ettevõtte üks omanikke ja juht Heino Kõrvel on lennumudelismiga tegelenud juba 50 aastat, millest 10 aastat harjutas ta koos Nõukogude Liidu koondisega. „Mudellennukeid hakkasime sõpruskonnaga oma tarbeks tootma ja selgus, et ka teistel on huvi,” meenutab ta. Ettevõtte viimane mudel on edukas ja läheb entusiastide seas hästi kaubaks. „Ettevalmistuse põhjalikkus, head aerodünaamilised omadused, ehituse kvaliteet,” kiidab Kõrvel mudeli plusse ja lisab, et hea asi müüb end ise. Eestist on pärit palju edukaid mudellendureid, kes on jõudnud maailma tipptegijate hulka. Tuntuim neist on peamiselt purimudellennukitega võistelnud Andres Lepp, kes tuli 1989. aastal vabalennus individuaalseks maailmameistriks, 1990. aastal Euroopa meistriks, Nõukogude Liidu meistriks ja Nõukogude Liidu koondisega neljakordseks maailmameistriks. Lisaks on Lepa auhinnariiulil lugematu hulk hõbe- ja pronksmedaleid nii maailma, Euroopa kui ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt.

Mudellennukid
Mudellennukid on lendavad või mittelendavad olemasolevate või väljamõeldud lennukite väiksed koopiad. Nende valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale, sealhulgas paberit, plasti, metalli, sünteetilisi vaike, puitu, vahtu ja klaaskiudu. Mudellennukid võivad olla lihtsad purilennukid, kuid ka väga suurte päris lennukite koopiad. Masstoodanguna valmistatakse neid kui mänguasju, kuid tehakse ka suurte lennukite väga täpseid koopiaid, mis nõuavad tuhandeid tunde tööd ja mida näidatakse muuseumides. Lennukitootjad ehitavad mudeleid tuuletunnelis testimiseks ja reklaamiks.

Kolme tüüpi lennutegevus ja võistlused

Vabalend (F / F): mudellennukid lendavad ilma välise kontrollita maapinnalt. Seda tüüpi mudeleid ehitati juba enne mehitatud lende.
Ohjadega lend (C / L): mudellennukeid juhitakse ohjadega, mida on tavaliselt kaks ja mis viivad tiibadest kontrollerisse.
Raadio teel juhitavad õhusõidukid: neid juhib raadiopult, saates raadiolaineid mudeli vastuvõtjasse, mis omakorda käivitab ajamid, mis juhivad mudeli lennujuhtimisseadmeid nagu päris lennukis.

Lennukid lennukis
Keila lähedal, veidi linnast väljas Paldiskisse suunduva tee ääres seisab puude taga omaaegne sõjalennuk AN-12. Lennuk telliti Salumäe sõnul spetsiaalselt omal ajal Moskvast ja just mudellennuklubi ruumideks. Algne plaan oli lennuk viia Tallinna Tehnikute maja juurde, aga kuna see ei mahtunud trolliliinide alt läbi, sattus see 1989. aastal hoopis Keilasse Vasalemma sovhoosi maadele. Ka Keilasse transportimine oli päris keeruline. Tiivad monteeriti maha, aga stabilisaatorid jäeti külge, kuid ikka kippusid postid segama. Ka ei lastud lennukit üle Kanama viadukti tuua, sest ainuüksi veduk kaalus 40 tonni. Lennuk tegi oma viimase lennu sihtkohaga Tallinna lennujaam Ülemiste, kus ta siis pensionile saadeti. Ka praegu tegutseb lennukis mudellennuklubi. Lennuki juures on asfaltplats, kus lennutatakse ohjadega juhitavaid lennukeid.

Allikas: Estonian Airi pardaajakiri In Time, juuni 2013
Foto: Pärtel-Peeter Kruuv

Moskva 28.06.- 01( või 05).07.2013

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

Nüüd läheb huvitavaks.

Müügis on 2 lennupiletit Moskvasse alghinnaga 0 Eurot mõlema eest. Väljalend 28.06.2013 lend OV305 13:35-16:10 ja tagasi võitja valikul 01. või 05.07.2013 OV304 16:55-17:35. Oma pakkumise saab teha uudise kommentaaride alla. Kõrgemat pakkumist saab teha kuni oksjonipidaja kolmanda kinnituseni selle artikli kommentaariumis.

Reeglid:
Eesti keeles
Inglise keeles
Vene keeles

 

Pariis 01 (või 29).08-14 (või 24 või 31).08.2013

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

Mängud jätkuvad.

Müügis on 2 lennupiletit Pariisi alghinnaga 0 Eurot mõlema eest. Väljalend võitja valikul 01. või 29.08.2013 lend OV171 06:00-07:55 ja tagasi võitja valikul 14. või 24. või 31.08.2013 OV472 19:30-23:15. Oma pakkumise saab teha uudise kommentaaride alla. Kõrgemat pakkumist saab teha kuni oksjonipidaja kolmanda kinnituseni selle artikli kommentaariumis.

Reeglid:
Eesti keeles
Inglise keeles
Vene keeles

 

Brüssel 07.-12.08.2013

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

Jätkame oksjoniga.

Müügis on 2 lennupiletit Brüsselisse alghinnaga 0 Eurot mõlema eest. Väljalend 07.08.2013 lend OV177 18:15-19:50 ja tagasi 12.08.2013 OV176 9:20-12:50. Oma pakkumise saab teha uudise kommentaaride alla. Kõrgemat pakkumist saab teha kuni oksjonipidaja kolmanda kinnituseni selle artikli kommentaariumis.

Reeglid:
Eesti keeles
Inglise keeles
Vene keeles

 

Nizza 30.07 – 06 (või 10).08.2013

postitaja on Estonian Air ja rubriigid on Varia

Nüüd läheb huvitavaks.

Müügis on 2 lennupiletit Nizzasse alghinnaga 0 Eurot mõlema eest. Väljalend 30.07.2013 lend OV271 6:30-8:40 ja tagasi võitja valikul 06. või 10.08.2013 OV272 9:20/19:55-13:20/23:55. Oma pakkumise saab teha uudise kommentaaride alla. Kõrgemat pakkumist saab teha kuni oksjonipidaja kolmanda kinnituseni selle artikli kommentaariumis.

Reeglid:
Eesti keeles
Inglise keeles
Vene keeles

 

Viimased Postitused
Viimased Kommentaarid
Blogist
Enn (Estonian Air): Ei võtnud :) Foorumi kasutamine oli liiga tagsihoidlik ja panime kinni. Aeg muutub ja...
Alar: Tero võttis vist foorumi kaasa :)...
Kaidi: Loeksin hea meelega seda artiklit http://www.estonian-air.ee/32795, aga see ei avane....
Enn (Estonian Air): Loodan, et vaikus on ajutine. :) Töö käib ja mitmeid huvitavad projektid on poole...
Alar: Nii vaikseks kõik on jäänud :P Isegi Facebookis ei saa enam küsimusi küsida, foorumi...

Switch to our mobile site