Soovid lennata New Yorki või Dubaisse – aga palun!

Kõik on uus septembrikuus!

Alates tänasest saab Estonian Airi kodulehelt osata lennupileteid ka mandritevahelistele lendudele! Esimeses etapis tulevad müüki lennupileteid New Yorki, Chicagosse, Washingtoni, Dubaisse, Bangkoki, Pekingisse ja Tokyosse.

Piletite ostuprotsess on sama lihtne ja kiire kui varem, sest mandritevaheliste lendude sõiduplaani ja piletihinna kuvamine Estonian Airi kodulehel toimub sarnaselt senisele lahendusele.

Lend Eestist transiitlennujaama ja tagasi toimub Estonian Airiga, edasi lennutavad SAS või KLM Royal Dutch Airlines . Jätkulennule suundujatele kehtivad kõik partnerlennufirma pileti- ja pagasireeglid.

Head lendamist!

Eilsest ja tänasest lennugraafikust

Seoses eileõhtuse intsidendiga Poola kaubalennukiga hilinevad ka täna mõned lennud – London, Pariis ja Tallinn-Stockholm-Tartu. Infot saab Estonian Airi kodulehelt ja lennuplaanist.

Lisaks on meilt küsitud, miks suunati eile õhtul Kuressaare-Tallinn lend Helsingisse ja mitte näiteks Kuressaarde tagasi. Põhjus on lihtne: lennuk startis Kuressaarest enne, kui Tallinnas Poola lennuk lennuraja blokeeris. Kui info intsidendi kohta tuli, oli lennuk õhus ja Kuressaare lennujaam juba suletud, seetõttu suunati lennuk varulennuväljale Helsingisse, kust suurem osa reisijaid toimetati hiljem Tallinna Oslo-Tallinna lennuga, mis tegi samuti vahemaandumise Helsingis.

Rekorditerohke aasta

See aasta on olnud rekorditerohke nii mõneski mõttes – erakordne lumerohkus talvel, kõige ulatuslikum lennuseisak Euroopas, erakordselt kuum suvi jne.

Juulikuine kuum päike on soosinud rekordite sündi ka mõnel meie lennuliinil. Nii sündisid reisijatearvu rekordid näiteks Tallinna-Kuressaare ning Tallinna-Moskva liinidel.

Moskvasse reisis juulis 2769 inimest, mis on viimase kümnendi suurim reisijate arv kuus. Senine viimase kümne aasta rekord oli 2645 reisijat kuus, mis pärineb eelmise aasta juulist.

Teine kümnendi rekord püstitati Tallinna-Kuressaare liinil, kus Estonian Airiga lendas sel liinil 2062 reisijat. Senine viimase kümne aasta rekord oli 1729 reisijat kuus, mis pärineb samuti eelmise aasta juulist.

Tundub, et ilmataat soosib sooja ja mõnusa ilma jätkumist ning loodetavasti saavad eestimaalased oma akud talveks piisavalt laetud, olgu see siis kodumaal või mõne lennutunni kaugusel olevas puhkusepaigas.

Lennukat suve jätku siit lennujaama kontorist!

Estonian Airi vastus eelmisel nädalal tulnud avalikule pöördumisele Tallinna-Kuressaare lennuliini teemal

Eelmisel nädalal tulnud avalik pöördumine Tallinna-Kuressaare lennuliini teemal, allpool Estonian Airi vastus.

Lp Jüri Tiits

Lp Robert Pajussaar

Lp Angela Nairis

26.07.2010

Estonian Air sõlmis liiniveolepingu Saare Maavalitsusega Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliikluse teenindamiseks 2008. aasta sügisel. Lepingu sõlmimisele eelnes avatud riigihanke protsess. Tahan siinkohal rõhutada, et kogu lepinguperioodi jooksul on Estonian Air kindlalt järginud sõlmitud lepingut ning käitunud vastavalt lubatule.

Enamgi veel, lepingu sõlmimisest alates oleme me heas koostöös Saare Maavalitsusega korrigeerinud pakutud lennugraafikut, muutes lennuaegu saarlastele vastuvõetavamaks. Vaadatud on üle hinnapoliitika, muutes meie hinnad vastavalt algses pakkumises toodule ligi kaks korda odavamaks ning lisatud on ainult kommertsalustel (ilma dotatsioonita) lende, milliseid Estonian Air opereerib  kahjumlikult. Ikka kõik selleks, et Eesti oma lennufirmana pakkuda saarlastele suurepärast teenust.

Oleme nõus, et usaldusväärne, võimalikult tihe ja hinnalt vastuvõetav lennuühendus mandriga on oluliseks Saaremaa arengut mõjutavaks teguriks ning saame aru, et saarlastele on see väga oluline. Nagu öeldud on ka Tallinna-Kuressaare liin Estonian Airile igal juhul oluline ning meil on südamest kahju, et saarlased hoolimata meie pingutustest sellega rahul ei ole. Eesti on meie koduturg ning siinse kliendi rahulolu esmatähtis.

Juunis oli meil kohtumine asjaosalistega Saaremaal, mille käigus tunnistasime saarlastele, et oleme teatud perioodidel olnud ebastabiilsed – vabandasime ja pakkusime välja omapoolsed lahendused olukorra parandamiseks. Selle kohtumise jooksul leppisime ka kokku, et tuleme uuesti kokku ja hindame vahepeal toimunut augusti lõpus või septembri alguses. Meie omalt poolt oleme toiminud vastavalt kokkulepitule – alates juuni algusest ei ole ära jäänud ühtegi lendu, ette on võetud mitmeid meetmeid reisijate informeerimise ja teenindamise parandamiseks. Täpselt nagu me saarlastega kokku leppisime. Selles mõttes on saabunud avalik kiri Estonian Airi jaoks pisut ootamatu.

Kahjuks sisaldab ka Teie pöördumine mõningaid mitte päris korrektseid väiteid, mida soovime siinkohal korrigeerida:

1)      Estonian Air müüb igale lennule vähemalt 15 kohta hinnaga 252 EEK-i; Aviesiga sõlmitud liiniveoleping oli 15kohalisele lennukile, kusjuures piletihind oli neil meie andmetel 315 EEK. Suurema nõudlusega ja kommertsalustel toimuvatel lendudel kasutame aga ülejäänud kohtade osas tulude juhtimist vastavalt nõudluse dünaamikale, kus pileti hind on hilisematele broneerijatele kallim – nagu see toimub kõikidel meie lendudel ning mis sai sellisel kujul kokku lepitud ka liiniveolepingus.

2)      Lendude toimumise statistikast on pikemalt Estonian Airi blogis, lühidalt: enamik tühistusi on tingitud ilmaoludest ja lendude toimumise protsent on aastate jooksul olnud enam-vähem samal tasemel nii Aviesi kui ka Estonian Airi ajal. Kahtlemata saab alati paremini ning me töötame jätkuvalt oma lennukite töökindluse tõstmise kallal, suurendame kohapeal saadaolevate varuosade hulka ning lisame opereerimise paindlikkust. Loodetavasti paraneb ka Kuressaare lennuvälja navigatsioonivarustuse tase, mis vähendab ilmast tulenevaid kõrvalekaldeid lennuliikluses. Selle paranemist on nüüd meile lubatud pidevalt alates lepingu sõlmimisest 2008. aastal, aga me tahaksime lisaks lubadustele näha ka konkreetseid tegusid.

Sealjuures tuleb rõhutada, et dotatsiooni tühistatud lendude pealt Estonian Airile ei maksta ning buss tellitakse Estonian Airi kulul ka sellisel juhul, kui tühistamise põhjuseks on ilm. Meie jaoks on tegemist olulise lisakuluga ja eelmise vedaja puhul sellist võimalust ei pakutud.

3)      Kindlasti ei pea ka paika reisijate arvu vähenemine liinil. Tallinna Lennujaama ametlik statistika näitab, et reisijate arv Tallinna-Kuressaare liinil on kasvanud ja saavutas 2009. aastal dekaadi kõrgeima taseme:

1999 – 1614 reisijat

2000 – 1371 reisijat

2001 – 842 reisijat

2002 – 6148 reisijat

2003 – 6707 reisijat

2004 – 8447 reisijat

2005 – 11689 reisijat

2006 – 10969 reisijat

2007 – 10681 reisijat

2008 – 11688 reisijat

2009 – 13443 reisijat

4)      Mis puudutab viimase aja väidetavat reisijate usalduse langust siis sellele vastuseks ainult üks fakt. Käesoleva aasta juunikuu oli Tallinna-Kuressaare liini ajaloo parim juuni, kui vedasime üle 1400 reisija (alates 1997. aastast pole kunagi juunis rohkem veetud, varasema aja kohta puuduvad meil lihtsalt andmed).

Kindlasti on saarlastele oluline võimalikult tihe lennuühendus ning ideaalis võiks see tõesti toimuda 7 päeva nädalas ja kaks korda päevas. Teiselt poolt ei toeta nõudlus nii tihedat lendamist 33-kohalise lennukiga, mis muudab selle ebamõistlikult kalliks. Seega oleme koostöös Saare Maavalitsusega jõudnud lennugraafikuni, mis on maksimaalselt kliendisõbralik ja samal ajal ka majanduslikult otstarbekas. Nõudluse arenedes ei välista me ka lennugraafiku tihendamist, aga hetke lennuturu arenguprognoose arvestades me selle kohta konkreetseid lubadusi veel anda ei saa. Põhimõtteliselt oleme me valmis ka läbirääkimisteks Saare Maavalitsusega olemasoleva liiniveolepingu muutmiseks suunas, kus osadel madalama nõudlusega päevadel asendada Estonian Airi lennuk mõne muu firma väiksema lennukiga.

Kinnitan Teile, et Estonian Air on jätkuvalt huvitatud dialoogist, mille raames kohtusime Teiega viimati juunis ning leppisime järgmise kohtumise augustiks, eesmärgiga teha sisulist koostööd ning leida reaalseid ja toimivaid lahendusi Tallinna ja Kuressaare vahelise lennuliikluse arendamiseks.

Lugupidamisega

Andrus Aljas

AS-i Estonian Air president ja juhatuse esimees

Õhus on elamusi vol 2

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul Uuno raadio hommikuprogrammis. Head kuulamist!

Allpool Estonian Airi lennukite pardal tehtud intervjuud, mis olid raadio Elmari eetris eelmisel nädalal:

• Intervjuu pilootidega lennul Tallinnast Pariisi
• Intervjuu stjuuardi ja stjuardessiga
• Kuidas saada Pariisist Amsterdami
• Kuidas lennukeid hooldatakse
• Pardatoidust ja menüüst

Õhus on elamusi

Sel nädalal on Estonian Air igal hommikul kell 9:15 Elmari raadio hommikuprogrammis. Hooldusinsener selgitab, kuidas täpselt lennukeid enne ja pärast lendu kontrollitakse, pardateeninduse juht, kuidas pardal pakutavat toitu ette valmistatakse ja millised on sellele esitatavad nõuded, lisaks elamusi otse õhust – lennujuttu pilootide ja pardameeskonnaga. Head kuulamist!

Allpool on lingid seni tehtud intervjuudele, mis olid eetris üle-eelmisel nädalal. Kõiki on topelt – sarnase pealkirjaga intervjuudest üks oli Uuno raadios ja teine Elmaris.

• Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 1 (Uuno)
• Estonian Airi turundusjuhiga uudistest ja uuendustest 2 (Elmar)
• Intervjuu stjuardessiga (Uuno)
• Intervjuu purseriga (Elmar)
• Intervjuu piloodiga 1 (Uuno)
• Intervjuu piloodiga 2 (Elmar)
• Hannah Londonist 1 (Uuno)
• Hannah Londonist 2 (Elmar)
• Maiken Londonist 1 (Uuno)
• Maiken Londonist 2 (Elmar)

Veel kord uute lennukite lepingust

Tänaste uute lennukite ostmist puudutavate uudiste valguses soovin kinnitada, et läbirääkimised tootjaga uute lennukite hankeks kestavad ja meie eesmärgiks on need hankida meile sobival ajal ja sobivatel tingimustel.

Läbirääkimised 2008. aastal sõlmitud uute lennukite ostu-müügilepingu täitmiseks on hetkel käimas. Tõsi on see, et varem kehtinud kujul on see leping küll tühistatud, kuid kõnelused uue lepingu sõlmimiseks jätkuvad eelmises lepingus sätestatud tingimuste baasil. Läbirääkimiste eesmärgiks on kasutada juba varem tehtud sissemaksu uute lennukite hankeks.

Saame kinnitada, et ettevõttel ajalist survet uute lennukite hankimisel pole, kuna Estonian Airil on praeguse lennugraafiku teenindamiseks vajalik hulk lennukeid olemas. Üheks meile oluliseks läbirääkimiste objektiks on uute lennukite tarneaeg, et sobitada seda osade Boeingute tagastamise ajaga. Sellest tulenevalt võiks uute lennukite tarneajaks jääda käesoleva aasta lõpp või uue algus.

Selle sõnumi taustal soovin meie blogi lugejatele rahulikku nädalavahetust ja mõõdukat päikest!

Estonian Airi käekäigust… spekulatsioonideta

Meedias on ilmunud mõned kommentaarid Estonian Airi majandustulemuste ja uute lennukite soetamise kohta.

Tänases olukorras ei leia Euroopast pea ühtegi lennufirmat, kes oleks möödunud aasta kohta kasumit näidanud. Enamik lennufirmasid keskenduski 2009. aastal kulude kokkutõmbamisele ning sarnaselt käitus ka Estonian Air, kes tänu oma väiksele ja paindlikule organisatsioonile suutis keskmisest kiiremini reageerida ja muutused ellu viia.

Jätame emotsioonid ja vaatame numbreid. Estonian Airil läheb täna tunduvalt paremini kui aasta või paar tagasi – lisaks edukale restruktureerimisplaani elluviimisele on ettevõtte kosumisele kaasa aidanud ka ettevõtte poolt teenindatud reisijatenumbrite alanemise pidurdumine ning selle kasvutrend nii märtsis kui ka mais.

Lisaks käivad läbirääkimised uute ja moodsate lennukite soetamiseks. Kõik töötavad pingsalt selles suunas, et uued lennukid saaksid ettevõttele soetatud võimalikult headel tingimustel. Selles võtmes jääb täiesti arusaamatuks meedias tõstatatud küsimus, miks peaks lennukitootja, kes oma tooteid müüa soovib, nõudma endale ostja poolt tasutud ettemaksu.

Planeeritud kahjum
2009. aasta Estonian Airi majandustegevuse tulemiks kujunes 69,4 mln krooni kahjumit, millest 39 miljonit krooni moodustasid kahe lennuki liisinguandjatele tagastamisega seotud ühekordsed kulud ning 10 miljonit krooni muud restruktureerimisega seotud erakorralised kulud. Seega jõudis Estonian Air vaatamata nõudluse langusele ja vähenenud tegevusmahtudele kasumiläve punkti lähedale.

Möödunud aasta kahjum kujunes eelmise aasta esimesel poolel, teisel poolaastal oli ettevõtte põhitegevus kasumlik. Esimese poolaasta kahjum tulenes eelkõige restruktureerimisplaani elluviimisest, et kohandada ettevõtte tegevust vastavalt turul valitsevale olukorrale (eelkõige suurenenud hinnatundlikkusele ja nõudluse järsule langusele). Eelmise aasta majandustulemused kujunesid täpselt 2008. aasta sügisel tehtud prognoosidele, mis olid tehtud majandussurutise tegelikku ulatust ning mõju teadmata.

Põhitegevuslik rahavoog on ettevõttel jätkuvalt positiivne. Mis puutub audiitorite järeldusse aktsionäride jätkuva toetuse vajadusest, siis on selline toetus oluline pea igale suurfirmale, eriti arvestades lähiperioodide majanduskliimat. Vaadakem seda ka veidi laiemalt ja meenutagem lähiriikides ette võetud meetmeid.

Estonian Airi uus hea vorm

Pühapäeval kuulutati Solarise keskuses välja Estonian Airi pardapersonali vormikonkursi võitja, samuti rahvahääletuse võitja. Nagu igasuguste võitmiste ja kaotamistega ikka, küttis ka see konkurss kirgi nii Estonian Airi majas kui ka väljaspool.

Võidu sai kaunis ja naiselik kollektsioon nr 3, mille autor on Tiina Talumees. Rahvahääletuse võitis nr 4 (Katrin Kuldma) ja tunnistan ausalt, et see oli ka minu suur lemmik (selle kollektsiooni elegantne kleit võlus mu ära esimesest pilgust, nii et mind ahvatles väga mõte, et ehk õnnestub seda mõnikord ka ise kanda ).

Rahvahääletuse osakaal oli 33% ja ehkki on neid, kes selle üle nurisevad (et rahvahääletus 100% ei otsustanud), on see ju väga loogiline, et otsustamisel oli sõnaõigus ka peamiselt pardapersonalist koosneval žüriil – nemad panevad need riided reaalselt selga ja hakkavad nendes tööd tegema, seega on väga oluline, et need oleksid mugavad ja et nad ennast muidu ka nendes hästi tunneksid. Nende hääled andsid 34% ja ülejäänud 33% puhul said otsustavaks kollektsiooni hind Estonian Airi jaoks ja lepingutingimused.

Žürii esinaise Anneli Tüüri sõnul võlus Tiina Talumehe kollektsiooni puhul eelkõige omanäoline lähenemine ning suuremate ja väiksemate detailide omavaheline harmoneerumine (näiteks voodri sisedetailide läbimõeldus jne). Eriti meeldis naiste kostüüm, mis on traditsioonilisest klassikalisest vormirõivast erinev ja äärmiselt naiselik. Hinnati kandmise mugavust (pintsaku puhul õlgade liikuvus, seeliku puhul sellega käimise mugavust jms) ja kanga kvaliteeti (ei tohi olla kergesti kortsuv või määrduv), samuti disaineri ja tootja paindlikkust parandusettepanekute osas.

Ülevaate kõikidest kollektsioonidest saab siit: http://www.estonian-air.ee/vormikonkurss/kollektsioonid.php

Hoiame lahti akna laia maailma

Taevas Eesti ja Euroopa kohal oli rahutu. Ülal sõudsid tuhapilved ning all murdsid streigilained lennufirmasid.

Praegused märgid maal ja taevas viitavad olukorra paranemisele: Islandi vulkaan vaikis mai lõpus, üleeuroopaline seiresüsteem muutus täpsemaks, emotsioonid taandusid. Tuhka, vähemalt praegu, kartma ei pea.

Kui hall on taevas põhjalikumal vaatlusel ning kuidas see mõjutab Eestit?

Värskelt avaldatud majutusettevõtete statistika süstib optimismi. Mullu majutusasutuste külastatavus küll kukkus viiendiku võrra, kuid see toimus eelkõige siseturismi arvelt. Tallinna viimased tulemused näitavad, et võrreldes 2009. a. esimese poolega peatus majutusasutustes rohkem turiste, nende reisid olid pikemad ja ettevõtjate sissetulekud majutusteenuste müügist kasvasid.

Estonian Airi tulemused näitasid juba märtsis – lennusektori jaoks traditsiooniliselt kehvas kuus – märkimisväärset tõusu. Kahetsusväärsel kombel korrigeerisid numbreid aprillis toimunud ootamatud lennuseisakud.

Julgen väita, et pikas perspektiivis ei oma need tegurid ja arengud olulist kaalu – tuhk, sisepinged ja tarbijate ettevaatlikkus on mööduvad nähud.

Eesti jaoks on võtmeküsimusteks investeeringud infrastruktuuri, transpordiühenduste hoidmine ja laiendamine muu maailmaga.
Kõlab ootamatult, kuid kogu transpordisektor peab olema tänulik Islandi vulkaanile. Sellist tähelepanu pole reisitransport Eestis varem pälvinud. Hakkasime märkama rutiinis unustatut ning mõtestama oma asukohta ja positsiooni Euroopas. Mõistsime, et ühendus muu maailmaga on üks keskseid tänapäeva ühiskonna vajadusi ja üks peamisi arengumootoreid, milleta elu sõna otseses mõttes seiskub.
Tuhateema järellainetuses kerkis ka küsimus lennuühendustest, rahvusliku lennukompanii rollist ning konkurentsiolukorrast.

Eesti avalikkuseni on tilk tilga haaval jõudnud info Riia Lennujaama ja Läti lennufirma tihedast koostööst ning Läti riigi hiiglaslikest otsestest ja kaudsetest toetustest, mis on suunatud ka Eesti turule sisenemiseks.
Samuti teadvustasime Leedus toimunut, kus pärast sarnast nn välisinvasiooni kohalik lennundus sootuks suretati ning ühendus hakkas toimuma peamiselt vaid Riia kaudu. Tänaseks on Leedu riik teinud märkimisväärseid pingutusi ja rahapaigutusi, mille järel on olukord stabiliseerunud.
Leedu valusa õppetunni põhjal tuleb järeldusi teha ka Eestis.

Eesti akna lahtihoidmine eeldab ühtsete eesmärkide seadmist ning nende elluviimist. Kolmnurgast riik-lennujaam-lennufirmad jääb väheks, see eeldab laiemalt turismi- ja transpordisektori kaasamist ning kogu avalikkuse toetust. Eesti avatus ei puuduta ainult reisijaid, vaid kogu ühiskonna heaolu ja arengut.
Estonian Air on tegutsenud kokku pea 20 aastat. Selle aja jooksul on kümned lennufirmad tulnud ja siit lahkunud. Eesti on ja jääb Estonian Airi koduturuks, kus meie missiooniks on ehitada õhusildu Eesti ja muu maailma vahele. Lennundus on karmi ja tiheda konkurentsiga globaalne äri, kus koostöö rahvusvaheliste lennugigantidega nii koodijagamisel kui ka lennuvõimaluste avardamisel on äärmiselt oluline. Lisaks aitab koostöö kaasa ka Eesti tuntuse ja turistide arvu suurendamisele.

Eesti lennundust on kritiseeritud väheste otseühenduste pärast. Väike turumaht ja Eesti suhteline kaugus Euroopa olulistest sihtkohtadest seab meile ette selged mängureeglid. Selleks, et pakkuda head lennuplaani, on vaja turult kätte saada maksimaalne nõudlus ja omada sobivat lennukiparki. Toon siinkohal ühe näite.

Boeing 737-500 (meie väiksemat tüüpi) lennukisse mahub 118 reisijat. Selleks, et lendamisega mitte kahjumit teenida, peaks lennuki täituvus olema umbes 70%. Rääkides headest lennuühendustest, tuleks lennata vähemalt neli korda nädalas. See eeldab ligikaudu 34 000 reisijat aastas, kuid sellise reisijate arvuga sihtkohti algusega Tallinnast on ainult kümme! Seega on paremate lennuühenduste tagamise eelduseks ühelt poolt väiksemate ja ökonoomsemate lennukite hankimine ning teisalt ka Eesti kui sihtkohariigi atraktiivsuse suurendamine. Ainult Estonian Airi turundustegevusest jääb siin selgelt väheks.

Estonian Airi lähiaja olulisim eesmärk ongi luua lennuvõrk, kus Eestist oleks Euroopa suunal kaetud 30 populaarsemat sihtkohta lendudega kaks korda päevas otse või ühe ümberistumisega, viimase puhul ooteajaga mitte üle 1,5 tunni. Sama põhimõte kehtib 15 populaarseima interkontinentaalse sihtkoha kohta.

Viie aastaga on odavlennunduse pealetung lennunduses piletihindu oluliselt kukutanud, kuid julgen väita, et hindade stabiliseerumine ei ole enam kaugel. Estonian Air jätkab selgema eristuvuse loomist, et vastanduda senisest jõulisemalt kvaliteetse teenuse pakkujana. Sel aastal alguse saanud projekti „Uuenenud Estonian Air“ põhifookuses on teenuste ja toodete arendamine, et muuta pardal veedetud aeg meeldivamaks, mugavamaks ja sisukamaks ning pakkuda lisaväärtust nii reisi planeerimisel kui ka lennueelsetel toimingutel – seda kõike reisijate parema teenindamise nimel.

Samaaegselt eristuvuse loomisega oleme tegelenud ka kulude kärpimisega, et suurendada lennuettevõtte paindlikkust kiiresti muutuvas keskkonnas. Näiteks vähendas Estonian Air mullu oma kulubaasi ligi 40%, mille tulemusena oleme saanud kiiresti reageerida turu elavnemisele ja laiendada ettevõtte tegevust koostöös lennufirmaga KLM ka väljapoole Eestit. Paari esimese kuuga kerkisime Leedus turuosa poolest seitsmendaks regulaarlendude pakkujaks, vedades märtsis Leedus rohkem reisijaid kui nt Finnair või Austrian Airlines.

Rahvuslik lennukompanii on vaatamata oma piiratud ressurssidele hoidnud Eesti inimestele lahti akent Euroopasse ja laia maailma. Riik on panustanud suuri summasid infrastruktuuri arengusse ning tegeleb täna omandisuhtega. Kliendi kindlust on küll vulkaanipursked ja majandussurutis õõnestanud, kuid reisimisele on jäädud truuks. Transpordiühenduste väärtustamine on tõusnud kogu ühiskonnas. Seega, kui läbi pilvede põhjalikumalt vaadata, näeb nende taga valgust ja sinist taevast. Lennureisijad teavad ja hindavad seda.