Estonian Air | Lennukad mõtted

Leib Resto ja Aed Estonian Airi pardal

24. jaanuari kargel talveõhtul pakuti Estonian Airi Tallinna-Brüsseli liinil restoranis Leib Resto ja Aed spetsiaalselt meie lennufirmale koostatud pardamenüü järgi valmistatud maitsvaid roogi. Toite esitlesid restorani peasommeljee Kristjan Peäske, kes on muide Baltimaades oma ala parim, ja peakoka abi Kristo Malm.

Lennul Brüsselisse pakuti kuumsuitsulõhet lillkapsatambi ja roheliste hernestega, mis ürdise maitsevõiga ülevalatult moodustas suus sulava hõrgutise. Desserdiks oli astelpaju-leivasupp hapukoorega, mida kroonis kompositsioon mõnest hapukast pohlamarjast. Kuna leiva maitse on juba ise magus, siis andis astelpajumahla lisamine üldisele maitsele veidi hapukamat tooni. Suurepärane kombinatsioon!

Toidu maitsmise ajal käisid Kristjan ja Kristo reisijate käest muljeid küsimas. Veidi hiljem andis Kristjan ülevaate nii pakutud toitudest kui ka restorani kontseptsioonist. Kristjani sõnul ei käi nende restoranis kliendid, vaid külalised. Nad hindavad sööjatelt saadud tagasisidet, mis tihti kujuneb vestluseks toidu, aga ka üldisematel teemadel. Nad püüdlevad selle poole, et üks omanikest on alati kohal, et külalistega vestelda ja rääkida roogadest või nende juurde sobivatest veinidest. Vein on selles restoranis väga tähtsal kohal. Nimelt pakutakse toidu kõrvale alati sobivat veini, mille eesmärk on siduda kogu söömiselamus ühtseks sümbioosiks.

Tagasiteel Tallinna sai maitsta Kristo isa retsepti järgi valmistatud lihapalle. Mahlastele lihapallidele, mis olid täidetud porgandiga, andis tasakaalu tagasihoidlikult maitsestatud kartuliröst paari viilu ahjuporgandiga. Tagasilennul sai suu magusaks panna cotta mustsõstraželeega, mis oli üle raputatud leivapuruga. Kilomeetrite kõrgusel võib teadaolevalt toitudega ja maitsetega nii mõndagi juhtuda. Nii sel korralgi, kui plaanitud želeest sai mustsõstramahl

Vähem kui aasta aega tegutsenud restoran on jõuliselt Tallinna parimate söögikohtade seas kanda kinnitanud. Nimelt on Leib Resto ja Aed 2011 aasta parima restorani üks nominente. Nende kreedoks on pakkuda toredat, lihtsat ja head atmosfääri, mille juurde käib armastusega valmistatud toit, kus kasutusel ainult kohalik tooraine. Liha Märjamaalt ja köögivili farmist, mis kasvatab neid spetsiaalselt restorani tarbeks.

Kaks tundi ja nelikümmend minutit kadusid linnutiivul. Hea toit, mõnus seltskond, vestlus toidu ja restorani hingeelu tundvate tegijatega – see kokku andis tunde, nagu istuksidki vanalinnas Uus tänav 31, Resto rohelises Aias, kus on tähtsal kohal Leib.

Restoran lennuki pardal – Leib Resto ja Aed. Estonian Air. from Estonian Air on Vimeo.

Suusareisile Estonian Airiga!

Eestlaste seas väga populaarsed Åre lumised nõlvad ootavad Sind Trondheimi lähedal. Tallinna-Trondheimi lennupileti ühe suuna hind on alates 78.90€. Suusapagasi lennutame aga kohale tasuta! 

2011 oli selline…

2011. aasta lõpp paistab – on aeg kokkuvõtteid teha ja möödunud aastale korraks tagasi vaadata. 

Jaanuaris sai Estonian Air kätte kaks uut Bombardier CRJ900 NextGen lennukit ja alustas nendega regulaarlende.

Veebruaris alustas Estonian Air 33kohalise SAAB 340ga regulaarlende Tallinna-Tartu liinil. Reisimessil Tourest müüdi hulk soodsaid lennupileteid.

Märtsis toimus Estonian Airi ja Cherry koostöös teine kampaania, aasta lõpuks on Cherry kampaaniaid toimunud kokku neli. Kuu lõpus läks Estonian Air tavapäraselt üle suvisele lennuplaanile, lisades lende Brüsseli, Londoni, Moskva, Amsterdami liinil ning taasavades hooajalised lennud Tallinnast Barcelonasse, Pariisi, Berliini ja Milanosse, samuti Kuressaarest Stockholmi.

Aprillis laienes tänu heale koostööle lennufirmadega SAS ja KLM Royal Dutch Airlines Estonian Airi kodulehel pakutavate mandritevaheliste lendude valik.

Mais omistati Estonian Airile Brüsseli lennujaamas toimunud lennundusauhindade jagamisel täpseima lähiregiooni lennukompanii tiitel. Lisaks hakkas turiste ja linnaelanikke Tallinna Lennujaamast kesklinna viima uus bussiliin nr 90K, mida opereerib Hansabuss koostöös Tallinna Lennujaama ja Estonian Airiga.

Juuni alguses sai Estonian Airi presidendiks ja juhatuse esimeheks pikaajalise rahvusvahelise kogemusega Tero Taskila. 1. juunil 2011 käivitus ka küsitlus „Minu Estonian Air“, et arendada lennufirma tooteid ja teenuseid ning saada paremaks kui kunagi varem.

Juulis eksperimenteeriti sotsiaalmeedia võimalustega ja korraldati Facebookis lennupiletite oksjon.

August tõi rõõmustava uudise: Eesti tõusis kuue kuu reisijate arvu kasvu poolest kõige kiiremini arenevaks lennundusturuks, saavutades 37,1% kasvuga Euroopa 34 riigi seas kindlalt esikoha. Kuu lõpus kuulutati välja 2012. aastast lisanduv uus sihtkoht: Jyväskylä.

Septembri alguses avas Estonian Air uue lennuliini Tallinn-Trondheim. Uuteks juhatuse liikmeteks nimetati Wade Stokes, kes asus tööle lennufirma finantsjuhina, ja Jüri Ketola, kes võttis üle Estonian Airi käitusjuhi kohustused, Rauno Parras, Estonian Airi kommertsjuht, ning Signe Vaks-Saareoja, Estonian Airi personalijuht. Septembrist käivitus ka Estonian Airi aastane lennurestorani projekt: septembris serveeriti Estonian Airi Premium klassi reisijatele restorani Gloria meisterkokkade koostatud pardamenüüd ja 9. septembril toimus Tallinna-Londoni liinil Estonian Airi restoranilend, kus toidud valmistas ja menüüd presenteeris Gloria chef Dimitri Demjanov ise.

Oktoobris kuulutati Estonian Air SimpliFlying Awards of Excellence’i auhindade jagamisel Facebookis korraldatud pöördoksjoniga maailma parimaks lennufirmaks tulu teenimises sotsiaalmeedia abil. Sama kuu lõpus käivitas Estonian Air maailma lennunduses ainulaadse sotsiaalmeedial põhineva lojaalsusprogrammi nimega AirScore, mille eesmärk on rahvusliku lennufirma ja Eesti kui sihtkohariigi tutvustamine välismaal. Estonian Airi lennukite pardal oli oktoobris restorani Dominic menüü, 13. oktoobril toimus restoranilend liinil Tallinn-Pariis.

Novembris kiitis valitsus heaks Estonian Airi kasvustrateegia, mille eesmärk on luua paremad lennuühendused Eestist ja Eestisse lendamiseks ning suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Riik otsustas investeerida Estonian Airi 30 miljonit eurot, mis suunatakse lennukipargi uuendamisse, sihtkohavaliku laiendamisse ja lennugraafiku tihendamisse. Novembri lõpus kuulutati Miamis USA-s välja Mega Award auhinnad. Estonian Airi sotsiaalmeedia lojaalsusprogramm AirScore tunnistati parimaks kategoorias „Parim kampaania sotsiaalmeedias“. Välja kuulutati veel kaks 2012. aastal lisanduvat sihtkohta: Viin ja Hannover. Novembrikuu jooksul oli Estonian Airi Premium klassi reisijatel võimalus nautida restorani Stenhus koostatud menüüd, 23. novembril toimus restoranilend liinil Tallinn-Brüssel.

Detsembri alguses sai Estonian Air 20! Tähistasime seda traditsioonilise sünnipäevakampaaniaga. Kuulutati välja veel uusi sihtkohti, mis lisanduvad 2012. aastal: Gruusia pealinn Tbilisi, Itaalia pärl Veneetsia ja mitu Soome linna. Estonian Air liitus Euroopa Regionaalsete Lennufirmade Assotsiatsiooniga (ERA). Lisaks alustati SMS-check-ini pakkumist. Detsembri keskel sai Estonian Air kolmanda Bombardier CRJ900 NextGen lennuki. Sõltumatu online-uuringuagentuur airlinetrends.com (www.airlinetrends.com) nimetas Estonian Airi innovatiivseimaks lennuettevõtteks Euroopas. Nagu ka varasematel aastatel, tehti pühade ajal Tallinna-Moskva liinil lisalende – seekord lausa üheksa. Estonian Airi pardal pakuti detsembris kodurestorani MerMer retseptide järgi valmistatud roogasid, restoranilend toimus Tallinna-Brüsseli liinil.

Kallid sõbrad, Estonian Air soovib teile häid pühi!

Teeme Eesti suuremaks

Estonian Airil ja Tallinna lennujaamal on praegu erakordne võimalus kindlustada oma positsiooni Baltikumi lennundusturul ning tõusta Baltikumis ja Skandinaavias arvestatavaks tegijaks. 

Eesti on olnud kõige kiirema lennureisijate arvu kasvuga Euroopa riike sel aastal ning Estonian Air kõige suurema reisijatearvu kasvuga lennufirmasid Euroopas viimase kolme kuu jooksul. See annab meile kindluse, et reisijad usaldavad meid, ja loob hea baasi uue strateegia elluviimiseks.

Nii merenduses kui ka maanteeveos on Eesti juba suur. Enamikule Skandinaavia mererahvast on Tallinki edu Läänemerel šokk. Meritsi reisijate veos on asjad selged – maailma kõige tihedama reisilaevaliiklusega Läänemerd valitseb juba täna Tallink. Märkimisväärne on Tallinna sadama edu kruiisiturismis – reisijate hulk on iga aastaga kasvanud ning jõuab järgmisel aastal arvatavasti juba poole miljoni inimeseni.

Vaatleme korraks olukorda ka bussivedudes. Kui palju te olete näinud Eesti teedel Läti, Soome või Vene numbrimärkidega liinibusse? Eesti firmad on maanteetranspordis end kehtestanud terves regioonis.

Pärast Rail Baltica projekti käivitumist saab kindlasti hoo sisse ka reisijate vedamine raudteel. Seega, kui nii merenduses kui ka maanteeveos on juba õnnestunud Eesti suuremaks teha ning üsna konkreetne siht seisab raudteetranspordi ees, siis miks ei peaks Eesti suurendamine õnnestuma ka lennunduses?

Soome, Skandinaavia ja Venemaa reisijate abiga saame pakkuda paremat lennugraafikut ja hinda

Kõik lennutranspordi suuremad tõmbekeskused (tulenevalt rahvastiku ja tarbijaskonna hulgast), jäävad meist eemale, näiteks Poolast lääne poole ning Peterburi ja Moskva ümber.

Meist vähem kui ühe lennutunni kaugusele jäävad sõlmlennujaamad on Helsingi, Stockholm ja Riia, kes kõik võitlevad selle nimel, et meelitada reisijaid just nende lennujaama kaudu soovitud sihtkohta lendama. Lennunduses on mahuefekt ehk reisijate hulk määrava tähtsusega. Seepärast koonduvadki suuremad lennufirmad eelkõige suurematesse keskustesse, kuhu ümberkaudsetest väiksematest lennujaamadest reisijad ette veetakse.

Lennunduse rusikareegel ütleb, et mida rohkem reisijaid, seda paremat lennugraafikut ja paremat hinda saab pakkuda. Tulenevalt sellest, et Eesti lennuturg on väike, tulebki see suuremaks kasvatada.

Kuna õigused lennata SRÜ riikidesse on bilateraalsete õigustega piiratud ja lennud Kaug-Idasse nõuavad väga suuri investeeringuid, peame esmalt keskenduma koduturu laiendamisele Baltikumis, Soomes ja Skandinaavias. Soome, Venemaa ja Rootsi on ühtlasi ka Eesti suurimad kaubanduspartnerid.

Esimeses etapis laiendame oma tegevust nendel turgudel, kus sealsetel inimestel on eestlastega sarnased vajadused, ja loome lennuühenduse Euroopa tähtsamate linnadega. Põhjamaade väiksematest regionaalsetest lennujaamadest lendu alustanud reisijad peavad oma riigi sõlmlennujaamas lennukit vahetama niikuinii (Oslos, Stockholmis, Helsingis) ja seetõttu on neil lihtne harjuda lendama läbi Tallinna.

Mitte kõigisse sihtkohtadesse, kuhu me täna lendame, pole suurtest sõlmjaamadest otselende. Samal ajal otsivad inimesed alati alternatiive – sobivamaid lennuaegu, paremat teenuste kvaliteeti ja hinda. Pidades silmas neid aspekte, saame Tallinnasse meelitada suurema hulga transiitreisijaid.

Kui me suudame naaberturgudelt piisavalt reisijaid meelitada, on lennusageduste lisamine ning uute sihtkohtade avamine majanduslikult õigustatud ja jätkusuutlik ka eestlaste jaoks. Estonian Air kasvab vastutustundlikult ja hoidub võtmast liiga palju riske. Samal ajal peame olema piisavalt julged, et haarata kinni meie ees seisvatest võimalustest.  

Viimaste trendide kohaselt otsivad inimesed aina sagedamini võimalusi lühipuhkuse veetmiseks. Samal ajal hindavad ärireisijad mugavust, efektiivsust ja tihedat lennugraafikut. Need on need põhjused, miks Estonian Air keskendub õige suurusega lennukipargile ja lennugraafiku tihendamisele.

Viimasel ajal on väga palju räägitud HUBi mudelist (ehk rummust, milles kirjutas 24.11.2011 Äripäevas Erik Sakkov), kuid sellega on nagu elus ikka – mõned proovivad ja ebaõnnestuvad, aga mõnel ettevõttel õnnestub oma plaanid ellu viia. Plaanide elluviimine nõuab pingsat tööd, pisut õnne ja pühendumist. Icelandairi, Singapore Airlinesi ja Emiratesi (tuues välja vaid mõned näited) edulood said samuti alguse väikestel koduturgudel ja viimased kaks neist on jätkuvalt kõige kasumlikumad lennufirmad maailmas.

Seega, kui me tahame, et Tallinnast saaks igale poole otse ja omadega, siis peame arvestama koduturu laiendamisega. Väikese koduturu tõttu on hädavajalik vedada reisijaid Tallinnasse ette, et Soome ja Vene naabreid teenindades Eesti lennundusturgu kasvatada. Need transiitreisijad tulevad suures osas Soome, Skandinaavia ja Baltikumi keskmise ja väiksema rahvaarvuga linnadest.

Tero Taskila
Estonian Airi juhatuse esimees

Estonian Airi kolmas CRJ on juba teel

Täna õhtul andis lennukitootja Bombardier Aerospace Kanadas Estonian Airile üle kolmanda uue põlvkonna CRJ900 NextGen reisilennuki. Lennuk jõuab üle Atlandi ookeani Eestisse 16. detsembri varahommikul ning teeb 18. detsembril oma esimese regulaarlennu Tallinna-Kopenhaageni liinil.

Pilt on meenutus selle aasta algusest, kui saabus Estonian Airi esimene CRJ.

Küsimus & vastus check-ini kohta

Üks küsimus lugejalt/kliendilt ripub juba piinlikult ammu üleval – põhjuseks see, et pikast ilusast küsimusest hoolimata on vastus üsna lühike. Aga siin see siis nüüd on…

Miks ei ole võimalik piletit ostes check-ini teha? Aeg-ajalt lennukiga lendava inimesena imestan selle üle tihti. Tunnistan, et olen ka netiavarustest püüdnud vastust leida, siiani ei ole see õnnestunud. Olen vaid avastanud, et ma pole ainus, kellel selline küsimus on tekkinud. Seega, ma tõepoolest olen huvitatud vastusest. Kui väikese liialdusena kirjutada, siis põlen uudishimust teada saada, miks ma ei saa check-ini teha juba piletit ostes. Ning kuna lahkelt lubasite, et selle lahti seletate, siis tõesti huviga ootan.

Vastuseks sain meie maapealse teeninduse eest vastutavatelt inimestelt, et põhjus on see, et ükski süsteem ei toeta varasemat check-ini.

Lisaks: ka selles mõttes on parem, et inimesed teevad check-ini vahetult enne lendu, et siis nad teavad juba ise täpsemalt, kas nad reaalselt tulevad (ehkki ka praeguse süsteemi juures, kus check-ini saab teha 23 tundi kuni 35 minutit enne lendu, on iga lennu kohta mõni protsent no show‘sid ehk siis reisijaid, kes on pileti ostnud, mõnikord ka check-ini teinud, aga kohale ei ilmu).

Estonian Air alustab SMS-check-ini pakkumist

Tormise reede teeb rõõmsamaks kauaoodatud suurepärane uudis – Estonian Airi kliendid saavad end nüüd lennule registreerida ka SMSi teel.

SMS-check-ini saab teha lendudel, mis algavad Tallinnast, Tartust, Kuressaarest ja Vilniusest, pardakaart saadetakse reisija mobiiltelefonile.

Et SMS-check-ini teha, peab reisija Estonian Airi kodulehel piletit ostes sisestama oma mobiiltelefoni numbri SMS-teavituse numbri lahtrisse. Mobiilinumbri võib lisada ka pärast ostu sooritamist “Minu ostude“ lehel. Juhul, kui pilet ostetakse reisibüroost, saab reisija mobiilinumbri sisestada reisibüroo. 

20 tundi enne väljalendu saadab Estonian Air reisija mobiiltelefonile tekstisõnumi, kus on kirjas lennuinfo. Reisija kinnitab SMS-registreeringu vastates sõnumile tähega “A”. Estonian Air omakorda kinnitab registreeringu ingliskeelse SMSiga, milles oleva lingi kaudu on võimalik mobiilne pardakaart alla laadida (vajalik internetiühendus). Turvakontrollis ja väravas lennukile minnes tuleb see ette näidata. Telefonidest sobivad SMSiga registreerumiseks kõik mudelid, millega saab veebis surfata ja pilte kuvada.

Ja muidugi saab ikka end lennule registreerida ka lennujaamas check-ini laudades,  check-ini automaatides ja Estonian Airi kodulehel.

Estonian Air 20 ja sünnipäevakampaania!

Leia endale sobiv lennupakkumine meie sünnipäevaassortiist – vaata Estonian Airi kodulehele!

Sünnipäevamüük kestab 1.-6. detsembrini.

Lennuperiood on 13.01.-31.10.2012 ja valikus on palju magusaid pakkumisi.

Head nautimist!

Auhinnasadu!

Estonian Airi sotsiaalmeediatiimi on tabanud viimasel ajal ekstrahulk tööd, aga selle eest ka tõeline auhinnasadu! Alles see oli, kui SimpliFlying Awards of Excellence’i auhindade jagamisel kuulutati Estonian Air maailma parimaks lennufirmaks tulu teenimises sotsiaalmeedia abil.

Täna kuulutati Miamis välja Mega Award auhinnad ja Estonian Airi sotsiaalmeedia lojaalsusprogramm AirScore tunnistati parimaks kategoorias “Parim kampaania sotsiaalmeedias” – juhuu!

Mega Award auhindu annab välja Airline Information – kogu maailmas lennunduskonverentse korraldav firma.

Pressiteadet saab lugeda Estonian Airi kodulehelt.